XXV laulu- ja XVIII tantsupidu "ÜhesHingamine"

Algab XVI Võru Folkloorifestival

2010-07-09T09:03:00.004+03:00

Täna, 8. juulil algab XVI Võru Folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on uma puu.

Festivali nelja päeva jooksul toimuvad Võrus mitmed kontserdid, esinemised, ülesastumised, mis pühendatud puule, teatab festivali korraldav MTÜ Võru Folkloorifestival.

Festival algab täna kell 17 rongkäiguga Võru kesklinna tänavatel ja kuulutatakse avatuks kell 18.00 kultuurimaja "Kannel" aias toimuval avakontserdil. Erinevaid üritusi, näitusi ja kontserte jätkub pühapäeva õhtuni.

Lisaks esinejatele Eestist osalevad XVI Võru Folkloorifestivalil osalevad kollektiivid Bulgaariast, Prantsusmaalt, Türgist, Soomest, Itaaliast, Portugalist, Mehhikost, Lätist, Poolast, Venemaalt ja Ungarist.

Vt ka XVI Võru Folkloorifestivali kava

Tagasi avalehele

Täna toimub esimene Mulgi laulu- ja tantsupidu

2010-06-05T10:03:00.005+03:00

Täna peetakse Viljandimaal Karksis esimene Mulgi laulu- ja tantsupidu, kus osalevad peaaegu kõik Mulgimaal tegutsevad koorid ja tantsurühmad.

Peole oodatakse 850 osavõtjat ja tuhandet pealtvaatajat. "Esinejaid on kõigist üheteistkümnest Mulgimaa omavalitsusest," rääkis Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimees Kristel Habakukk ajalehele Sakala. Tegemist on suurima mulkide kokkutulekuga läbi aegade.

Rongkäik hakkab liikuma kell 17 Nuia keskplatsilt, pidu ise algab Karksi lossimägedes kell 18. Otselülitusi peolt teevad ka TV 3 uudised.

Mulgi laulu- ja tantsupidu korraldab Mulgi Kultuuri Instituut.

Tagasi avalehele

Lauluväljakul avati renoveeritud tuletorn

2010-06-03T12:42:00.007+03:00

Täna, 3. juunil keskpäeval avati pärast põhjalikke renoveerimistöid Tallinna Lauluväljaku tuletorn. Avamispäeval on tuletornis üleval fotonäitus laululavast läbi aegade ja meeleolupildid 2009. aasta laulupeost.

Renoveerimise käigus tehti korda tuletorni trepiastmed ja seinad, vahetati välja valgustid ning torni rõdudele pandi ette lükandklaasid. Samuti paigutatakse tuletorni katusele kaks Eestis ainulaadset võimsat binoklit, mis võimaldavad linna panoraami ja merel sõitvaid laevu vaadelda, teatab SA Tallinna Lauluväljak.

Tuletorni renoveerimisprojekti koostas arhitekt Nuno Miguel de Sousa Oliveira Portugalist ning sisearhitekt Merle Kiiskman. Töid teostas Facio Ehituse AS. Tuletorni renoveerimisele kulus 1,3 miljonit krooni, rahastasid EAS ja Tallinna linn.

Avamispäeval pääseb tuletorni tasuta. Edaspidi on torn külastajatele avatud külastamine maksab 25 krooni eest lauluväljakul peetavate suuremate ürituste ajal.

Tagasi avalehele

Türil toimub suur segakooride laulupäev

2010-06-02T15:01:00.004+03:00

Laupäeval, 5. juunil toimub Türi lauluväljakul 2500 koorilaulja osavõtul suur segakooride laulupäev, teatab Eesti Segakooride Liit (ESL).

Türi laulupäevale on registreerunud üle Eesti 96 segakoori kokku 2500 lauljaga. Koore juhatab 21 dirigenti, kes on välja valitud osalevate kooride dirigentide seast, lisaks on kutsutud juhatama professor Kuno Areng ja järgmise noortelaulupeo dirigendid Ave Sopp ja Vahur Soonberg. Dirigendipuldis saab näha ka kultuuriminister Laine Jänest.

Kavas on nii eelmise suve menukamad segakoorilaulud (Anti Marguste "See on Eesti", Piret Ripsi "Mehed ja naised" jpt) kui ka aegumatut eesti koorimuusikaklassikat (Rudolf Tobiase "Eks teie tea", Villem Kapi "Sina kena tammekene") ja kaasaegset või päris uut lauluvara, teatab ESL. Esmakordselt kõlavad nii suure koori esituses noorte heliloojate Pärt Uusbergi ja Kristo Matsoni teosed (vt ka laulupäeva kava).

Suurte laulupidude vahel korraldavad kõik Kooriühingu alaliidud liigilaulupäevi. ESL-i viimased laulupäevad toimusid 2007. aastal Hüpassaares (Mart Saar 125), 2006. aastal Toilas ja 2005. aastal Alatskivil (pühendatud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale).

Tagasi avalehele

Laupäeval toimub Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Järvamaa oma lugu"

2010-05-26T12:03:00.005+03:00

Laupäeval, 29. mail kell 18 toimub Türi lauluväljakul Järvamaa laulu- ja tantsupidu „Järvamaa Oma Lugu“, teatab Järva maavalitsus.

Peotuli süttib kell 11.00 Paides, Lembitu pargis, esimese Järvamaa laulupeo toimumiskohas, Laululina kuju juures. Tule süütavad Paide Meeskoor ja Paide Kultuurikeskuse naisrahvarantsurühm KÄGÄRÄ. Sealt liigub peotuli edasi Türile.
Kell 17.00 Kooli pargis loitsib ansambel NAIZED tulele VÄGE.

Peaokavast moodustab poole Järva maakonna laululoojate ja tantsutegijate uuslooming, mis on valminud alles eelmise aasta sügisel. Kava seovad uusloomingulised Järvamaa legendid ja lorad, millised leidis ja leiutas peo stsenarist Tiia Tamm.

Peopiletid 15 ja 25 krooni, perepilet 50 krooni.

Tagasi avalehele

Lisainfo:

Viljandimaa suurpeol astub üles ligi 2700 osalejat

2010-05-26T09:23:00.004+03:00

Tänavune Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu avatakse laupäeval, 29. mail kell 16 Viljandi lauluväljakul, tantsupidu peetakse aga hiljem spordihoones, teatab Viljandi maavalitsus.

Laulupidu kannab nime "Muusikas põimime käed" ning selle kestvuseks on lauluväljakul plaanitud umbes kaks tundi. Seejärel liiguvad tantsijad ja lauljad spordihoonesse, kus pidu jätkub rahvatantsupeona "Vaga vesi, sügav põhi". Pealtvaatajate jaoks on mõlemad peod tasuta.

Laulu- ja tantsupeo koordinaatori ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialisti Kati Graubergi sõnul oodatakse maakonna suurpeole 1668 lauljat, 920 tantsijat ning üle 100 puhkpillimängija, seega kokku ligi 2700 osalejat. Esindatud on kõik Viljandimaa omavalitsused.

Lisaks võtavad peost külalistena osa Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi neidudekoor ja puhkpilliorkester Sinfonisches Jugendblasorchester der Städtische Musikschule Heilbronn Saksamaalt, mida juhatab dirigent Marc Lange. "Koos orkestriga on Viljandisse tulemas ka helilooja Steffen Burkhardt, kelle teost "Ouverture de l'Aventure" laulupeol esitatakse," lisas Grauberg.

Maakonna laulupeo lavastaja on Astrid Hallik ja loominguliste juhtidena löövad kaasa Riina Mankin, Allar Jakobson ning Tanel Kadalipp, kelle käe all sünnivad seaded viieliikmelise saateansambli jaoks.

Tantsupeo lavastaja on Vaike Rajaste ning lisaks temale on peo loomingulised eestvedajad Anneli Arraste, Anu Mikkor, Tiia Kadalipp, Liina Rajaste ja Maie Tammemäe.

Tagasi avalehele

Folkloorsed tantsud Lasnamäel

2010-05-24T13:02:00.006+03:00

Kuni pühapäevani õpetatavad Kalev Järvela, Kristi Pajur ja Tarmo Tartu Tallinnas Kuristiku Gümnaasiumis Eesti rahvatantse, teatab SA Tallinn 2011. Õpinädal lõppeb Lasnamäe laulu- ja tantsupeoks nimetatud Kuristiku Gümnaasiumi 24. laulu- ja tantsupeoga.

Läbi vahetu õpetamise, elava muusika ja video tutvustatakse sel nädalal eesti folkloorseid tantse Lasnamäe linnaosa kuue kooli nooremale ja vanemale astmele. Õpetajateks on rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimees Kalev Järvela ning Tarmo Tartu ja Kristi Pajur.
Üks projekti eestvedajaid Kristi Pajur tahab, et Eesti rahvatantse oskaksid tantsida võimalikult paljud Tallinna noored. „Seoses tantsupidudega on viimasel ajal koolinoorte rahvatantsrühmade arv suurenenud, kuid kindlasti on noori, kes pole varem rahvatantsuga veel kokku puutunud. Koostöös Kalev Järvela ja Tarmo Tartuga sooviks selle nädala jooksul nakatada noori rahvakultuuri pisikuga,” rääkis Pajur.

Suur avalik tantsutund toimub Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis kolmapäeval, 26. mail kell 11. Tantsima on oodatud kõik, eelnevalt tuleks end registreerida aadressil kristi4tursus@hotmail.com. Kuristiku Gümnaasiumi 24. laulu- ja tantsupidu peetakse kooli sisehoovis neljapäeval, 27. mail kell 17.

Tagasi avalehele

Saue Sõlel tantsitakse suvesse

2010-05-21T14:04:00.004+03:00

Homme, 22.mai keskpäeval toimub Saue linna Jaanituleplatsil folklooripidu Saue Sõlg, teatab Saue linnavalitsus.

Kokku osaleb Saue Sõlel 500 tantsijat ja lauljat, nende hulgas ka Ukraina koreograafia ansambel "Kolor", mida juhendab Nina Koort. Enne kontserti toimub pidulik rongkäik Saue Keskuse pargist Jaanitule platsini. Kontsert lõppeb Kaera Jaani ühistantsimisega. Üritus on kõikidele tasuta.

Folklooripeod on Sauel toimunud alates 1994. aastast. Pärast kõlakoja valmimist toimuvad tantsu ja laulupeod Jaanituleplatsil ning alates 2005. aastast sai peo nimeks "Saue Sõlg".

Tagasi avalehele

Tartus toimub Eesti Laulu Pidu

2010-05-21T13:04:00.004+03:00

Laupäeval, 22. mail kl 19 toimub Tartus Maarja kirikus kontsert pealkirjaga Eesti Laulu Pidu, mis tähistab 100 aasta möödumist 7. üldlaulupeost 1910. aastal.

Ajaloohõngulisel Eesti Laulu Peol tulevad esitamisele sajand tagasi Tallinna laulupeol kõlanud Eesti autorite laulud ja tolleaegne puhkpillimuusika. Eesti Laulu Peo idee autor on meeskoori Akadeemiline Emajõgi dirigent Karin Raamat, kes leidis mõttekaaslased idee elluviimiseks Tartu Laulupeomuuseumist ja naiskoorist Emajõe Laulikud.
Kontserdil astuvad lisaks korraldavatele kooridele üles Tartu Akadeemiline Meeskoor, puhkpilliorkester Tartu ning Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlaste segakoor ja puhkpilliorkester.

“Soovime oma kontserdiga avaldada austust meie esiisade entusiasmile ja visadusele laulupidude läbiviimisel. Eesmärk on anda võimalus inimestele tunnetada mõneks ajaks 100 aasta tagust kultuurihõngu,” on korraldajad kokkuvõtvalt kirjeldanud oma idee sisu.

1910. aasta laulupidu sai teoks tänu Estonia seltsile, kes otsis üldrahvalikku toetust uue teatrimaja ehitusele ning laulupeo korraldamise läbi see tähelepanu ka saavutati. Samas kujunes 1910. aasta laulupidu muusikalises mõttes uuenduslikuks, kuna esmakordselt oli koorikontserdi kava kokku pandud Eesti heliloojate loomingust. Esmakordselt kõlasid A. Kapi, R. Tobiase, M. Lüdigi ja M. Saare teosed.

Kontserti saab jälgida veebis Tartu linna kodulehe kaudu ja mobiiltelefonis EMT mobiiliportaali kaudu.

Tagasi avalehele

Täna algab Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival

2010-05-20T15:05:00.005+03:00

Täna, 20. mail kell 20 algab Pärnu Kontserdimajas kolm päeva kestev 8. Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival, kus osaleb 800 lauljat ja 28 kollektiivi.

Avakontsert toob koorilaulusõpradeni Karl Jenkinsi suurteose rahumissa „Relvastatud mees“ („The Armed Men“) esmaettekande Eestis, esitajateks Pärnu Linnaorkester, Pärnu Kammerkoor, Pärnu Noortekoor ja segakoor Endla; solistid Helen Lokuta (sopran) ja Elisabeth Tiits, dirigeerib Jüri Alperten. Rahumissa on üks enimesitatud kaasaegseid kooriteoseid - alates esiettekandest Londonis aastal 2000 on rahusõnum kõlanud üle 800 korra ja enam kui 20 riigis.

Homme annavad festivalil osalevad koorid kontserte linna ja maakonna erinevates paikades. Ansamblite rahvalaulukonkurss algab aga samal õhtul kell 20 Pärnu Kontserdimajas.

Festival kulmineerub 22. mail kell 14 kontserdimajas algava kooride võistulaulmise ja parimate autasustamisega. Kokku antakse festivali käigus 11 kontserti (vt ka kava).

Festivalil osaleb kuus väliskoori, 17 Eesti koori (neist 7 Pärnust). Tänavu osaleb esmakordselt osaleb festivalil ja rahvalaulukonkursil ka 7 a cappella ansamblit. Kokku laulab festivalil 800 lauljat 29 kollektiivist.

Pärnu Rahvusvahelist Koorifestivali on korraldatud alates 1996. aastast. See on ainus koorifestival Eestis, mille olulisim joon on eesti rahvamuusika propageerimine. Osalema on oodatud kõikide liikide amatöörkoorid ja a cappella ansamblid. Festivali läbiviija on MTÜ Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival.

Tagasi avalehele

Tegevust alustab Eesti Kontsertkoor

2010-05-19T16:45:00.004+03:00

Täna, 19. mail alustab Eesti Kontserdi juures Tõnu Kaljuste juhtimisel tegevust Eesti Kontsertkoor. Eesti Rahvusmeeskoori ning kutsutud naislauljatega sel hooajal projektipõhiselt alustava suure koori tänavune esimene ülesastumine leiab aset augustis, teatab Eesti Kontsert.

Eesti Kontserdikoori loomisega täidetakse Eesti muusikaelus lünk, mis tekkis 1994. aastal seoses toonase Eesti Raadio segakoori laialiminekuga. Uus suur professionaalne segakoor hakkab esitama eelkõige vokaal-sümfoonilist repertuaari koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Projektipõhiselt alustava suure koori tänavune esimene ülesastumine leiab aset 7. augustil koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, kui toimub Veljo Tormise juubelile pühendatud "Eesti ballaadide" kontsertettekanne; 22. oktoobril on kavas Johannes Brahmsi "Saksa reekviem" ning 12. novembril Gia Kantšeli 75. juubelikontsert.

Eesti Kontserdi struktuuriüksusena toimiva koori käivitamise ja tänavuste projektidega seotud rahasumma lisandus 2010. aasta kultuurieelarvesse, ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud, teatab Eesti Kontsert. Koori hakkab kunstiliselt vedama Tõnu Kaljuste.

Tagasi avalehele

Rahvusvahelisel tantsupäeval tantsitakse üle Eesti kaerajaani

2010-04-28T19:07:00.003+03:00

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS)kutsub kõiki 29. aprillil tähistama rahvusvahelist tantsupäeva üle-eestilise kaerajaani tantsimisega.
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetrist kaerajaani muusika ning kõik tantsusõbrad saavad igas Eestimaa nurgas üht populaarsemat tantsu - kaerajaani kaasa tantsida, teatab ERRS. Korraldajate palvel salvestatakse tantsud ning laetakse YouTube'i üles.

Eelmisel aastal tantsis rahvusvahelisel tantsupäeval koos üle saja rühma. Siis valiti ühiseks tantsuks eesti rahvatants kupparimuori ning laeti internetti 80 erinevat tantsu.
Tänaseks on end ühiseks kaerajaanimiseks juba kirja pannud ligi 1200 tantsijat. Teada on antud kaerajaanijatest nii Saaremaal, Valgamaal, Tartumaal, Virumaal kui Harjumaal ja Tallinnas. Kõrgem koht, kus tantsupäeval kaerajaanitakse, on Munamäe tipp, mille neljapäeva õhtul vallutab ligi 20 Haanja rahvatantsijat.

Kaerajaan 19. veebruaril Haljala rahvamaja 25. juubeli kontserdil

Tagasi avalehele

Noorte laulu- ja tantsupeole soovib üle 1700 koori ning tantsurühma

2010-04-16T15:20:00.004+03:00

Tuleva aasta juuli alguses toimuval noorte laulu- ja tantsupeol "maa ja ilm" soovib osaleda rohkem kollektiive kui eelmisel noortepeol - üle 1700 koori ja tantsurühma. Osalejate lõplik arv selgub aga hilissügisel, kirjutab Maaleht.

Märtsi viimasel päeval lõppes XI noorte laulu- ja tantsupeol “maa ja ilm” osaleda soovivate kollektiivide esmane registreerimine, kus pani end kirja 967 koori, orkestrit ja rahvamuusikut ning 773 tantsu- ja võimlemisrühma. Kõige enam on kasvanud tantsupeole soovivate rühmade arv — võrreldes 2007. aastaga on soovijaid 73 kollektiivi võrra enam.

Loe pikemalt Maalehest

Tagasi avalehele

Haapsalus toimub XI Eesti kammerkooride festival

2010-04-08T01:23:00.003+03:00

Reedel, 9. aprillil asuvad Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis XI Eesti kammerkooride festivali Grand Prix' nimel võistlema 33 koori ning ansamblit, teatab Eesti Kammerkooride Liit.
Seekordse festivali vastu on Eesti Kammerkooride Liidu teatel pretsedenditult suur huvi - kokku osaleb 33 koori, senine rekord oli 23 kollektiivi kaks aastat tagasi Põltsamaal.
Konkursi žürii koosseisus Maris Sirmais (Läti, žürii esimees), Venno Laul, Risto Joost ja Olav Ehala alustab ansamblite ja A-kategooria kooride kuulamist 9. aprillil kell 18 ning jätkab järgmisel päeval kell 10 (C-kategooria) ja 12 (B-kategooria).
Grand Prix voor algab kell 17 ning sinna pääseb žürii otsusega vaid kuni 6 koori.
Festivali raames toimub kaks kontserti: öökontsert reedel kell 21.30 Haapsalu Toomkirikus ja suur galakontsert 10. aprillil kell 11.30.

Tagasi avalehele

Noorte laulu- ja tantsupeole registreerumise tähtaega pikendati

2010-04-03T02:53:00.003+03:00

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA pikendas XI noorte laulu- ja tantsupeole “maa ja ilm” registreerumise tähtaega 6. aprillini.
Kuna sel korral toimub laulu- ja tantsupeole registreerumine esmakordselt spetsiaalselt selleks loodud elektroonilises keskkonnas, siis paljude kollektiivijuhtide soovidele vastu tulles pikeneb registreerumisperiood 6. aprillini 2010, teatab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.
Peole registreerumiseks tuleb kõikidel huvilistel pöörduda oma linna või maakonna kuraatori poole.
Registreerumine lõpeb 6. aprillil 2010 kl 24.00 ning seejärel saavad vaid registreerunud kuni 1. novembrini muuta või täiendada oma andmeid.

XI. noorte laulu- ja tantsupidu "maa ja ilm" toimub järgmise aasta 1.-3. juulil Tallinnas.

Tagasi avalehele

Ullo Toomi fond ootab stipendiumitaotlusi

2010-04-01T03:42:00.004+03:00

Eesti Rahvuskultuuri Fond ootab kuni 1. maini taotlusi Ullo Toomi fondi stipendiumile, teatab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

Ullo Toomi fond toetab rahvatantsualast tegevust ja iga aasta 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval, antakse välja tantsustipendium eesti rahvatantsul ja/või autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlev või harrastajatele mõeldud publikatsioon või muud teostatud projektid.

Taotlused tuleb esitada hiljemalt 1. maiks 2010 Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fondile või Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele. Tänavu läheb jagamisele 10 717 krooni. Taotluse esitamiseks vajaliku ankeedi leiab Eesti Rahvuskultuuri Fondi veebilehelt.

Ullo Toomi fond on asutatud 1994. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu-ja Tantsupeo SA), Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning aktsiaseltsi „Norma“ poolt Ullo Toomi (1902-1983) mälestuse jäädvustamiseks.

Tagasi avalehele

Tantsupidu kolib lauluväljakule

2010-03-26T15:45:00.003+02:00

Järgmise aasta juulis toimuvad nii noorte laulu- kui ka tantsupidu Tallinna lauluväljakul, teatab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu kiitis heaks XI noorte laulu- ja tantsupeo „maa ja ilm” kunstiliste juhtide visiooni, mille kohaselt toimuvad mõlemad peod esmakordselt ühises keskkonnas Tallinna lauluväljakul. „Seeläbi saavad nii lauljad kui tantsijad osa teineteise tegemistest ning tantsuetendusi saab jälgida varasemast rohkem pealtvaatajaid,” teatab sihtasutus.
XI noorte laulu- ja tantsupidu „maa ja ilm” toimub tuleva aasta 1.-3. juulil. Peo kunstiline juht on Raul Talmar, laulupeo kunstiline juht Veronika Portsmuth ja
tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Vaata pikemalt ka Maalehest

Tagasi avalehele

Pärnus toimub VII noortekooride festival

2010-03-19T15:09:00.003+02:00

19.-20. märtsil toimub Pärnus VII noortekooride festival, mis toob kokku kaksteist noortekoori ligi 400 lauljaga, teatab Raadio Pärnu.
Kahe päeva jooksul saavad Keilast, Kuusalust, Otepäält, Raplast, Sauelt, Tallinnast, Viimsist, Võrust ja Pärnust pärit noored koorilauljad osaleda Toomas Volli ja Vahur Soonbergi juhendamisel toimuvates töötubades.
Festivali lõppkontsert toimub laupäeval kell 17 Pärnu kontserdimajas, kus teevad lisaks osalevatele kooridele kaasa ka Toomas Volli laulustuudio solistid.
Festivali korraldavad Eesti Kooriühing ja Pärnu Ülejõe gümnaasium.

Tagasi avalehele

Pühapäeval toimub XI noorte laulupeo esitluskontsert

2010-03-18T16:03:00.005+02:00

Pühapäeval, 21. märtsil toimub Estonia kontserdisaalis XI noorte laulupeo "maa ja ilm" esitluskontsert, kus saab esimest korda tutvuda tuleval suvel toimuva laulupeo repertuaariga.

Kella 11.00-18.00 toimuval kontserdil toimub noorte laulupeo repertuaari tervikettekanne ja saab kohtuda “maa ja ilma” loojate – heliloojate, dirigentide ja peo kunstiliste juhtidega. Ka tutvustatakse XI noorte laulupeo jaoks loodud 20 uudisteost.

Järgimise aasta juulis toimuva XI noorte laulu- ja tantsupidu “maa ja ilm” kunstiline juht on Raul Talmar, laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth ning tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu.

Vt ka laulupeo kava.

Tagasi avalehele

VIII Pärnu Rahvusvahelisele Koorifestivalile registreerus üle 850 laulja

2010-03-03T18:28:00.006+02:00

20.-23. mail toimuvale VIII Pärnu Rahvusvahelisele Koorifestivalile registreerus 6 välis- ja 17 eesti koori ning 9 a cappella ansamblit, teatab Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival MTÜ. Koos pillimeestega astub festivali kontsertidel üles ligikaudu 900 muusikut.

Festivali avaakordi annavad 20. mail Pärnu Linnaorkester ning Pärnu Kammerkoor, Pärnu Noortekoor ja segakoor Endla Karl Jenkinsi suurteosega "The Armed Man" (Rahumissa).
Teisel päeval toimuvad osalevate kooride kontserdid linna ja maakonna erinevates paikades ning ansamblite rahvalaulukonkurss. Festival kulmineerub 22. mail kooride võistulaulmise ja parimate autasustamisega.

foto: Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival MTÜ veeb

Konkursi kava põhineb rahvalaulul, millest vähemalt üks teos peab olema oma maa rahvalaul. Lugude illustreerimiseks võib kasutada rütmi- või rahvapille, klaverisaade ja fonogrammid ei ole lubatud. Vokaalansamblite konkursil hinnatakse eraldi võimenduse kasutajaid ja akustiliselt esinejaid.
Esinejaid hindab 5-liikmeline rahvusvaheline žürii, kelle tööd juhib itaallasest kooridirigent ja muusikaterapeut Andrea Angelini.

Täpse ajakava leiab festivali veebilehelt.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamine on aasta parim

2010-03-02T11:32:00.005+02:00

Suvel toimunud laulu- ja tantsupidu ÜhesHingamine võitis Eesti Hotellide- ja Restoranide Liidu aastaauhinna “Aasta Parim”, teatab ELT SA.
2009 aastaauhinna võitsid “Üheshingamise” korraldajad mõjusaima ürituse eest vabariiklikul tasandil. Auhind "Aasta Parim" antakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele üle täna.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on aastaauhinda andnud välja 1994. aastast alates. Aastaauhind “Aasta Parim” antakse asutusele, ettevõttele või üksikisikule, kes liikmete arvates on kas pikema aja vältel või jooksval aastal oluliselt kaasa aidanud Eesti hotelli- ja restoranimajanduse või turismi arengule vabariiklikul või piirkondlikul tasandil.

Tagasi avalehele

Suvel toimub esimene Mulgi laulu- ja tantsupidu

2010-03-02T08:57:00.003+02:00

5. juunil toimub Viljandimaal Karksis esimesele Mulgi laulu- ja tantsupidu, kuhu oodatakse tuhandet osavõtjat ning sama palju pealtvaatajaid.

Ajaleht Sakala kirjutab, et peole tahavad tulla peaaegu kõik Mulgimaal tegutsevad koorid ja tantsurühmad ning juba on osalemiseks registreerunud üle 800 esineja. Ka kava on teada ning nii tantsijad kui lauljad saavad peagi hakata harjutama.
Mulgi kultuuri instituudi juhatuse esimees Kristel Habakukk rääkis ajalehele, et juba ette võib 5. juunit pidada kõige rahvarohkemaks mulkide kokkutulekuks läbi aegade.
Lauljad ja tantsijad kogunevad 5. juuni õhtul kella kuueks Karksi kultuurikeskuse juurde, et minna rongkäigus lossivaremetesse, kus algab suur kontsert. «Meie eesmärk pole näidata kõrgeimat kunsti, vaid me tahame teha ühe lustimise peo!» rääkis peo lavastaja Alli Laande ajalehele. «Seda silmas pidades on valitud ka repertuaar. Kõik tantsud on lihtsalt omandatavad ja mingit ülevaatust enne ei tule.»

Loe edasi Sakalast

Tagasi avalehele

Algas registreerumine noorte laulu- ja tantsupeole "maa ja ilm"

2010-03-01T11:17:00.003+02:00

Tänasest 1. aprillini saab registreeruda järgmise aasta suvel toimuvale XI noorte laulu- ja tantsupeole “maa ja ilm”, teatab ELT SA.

Registreerumine toimub esmakordselt spetsiaalselt selleks loodud elektroonilises keskkonnas, mis muudab nii osalejate kui korraldajate elu tunduvalt lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Registreerumine lõppeb 1. aprilli keskööl. Registreerumiseks paluvad peo korraldajad huvilistel pöörduda oma linna või maakonna kuraatori poole.

11. noorte laulu- ja tantsupidu "maa ja ilm" toimub järgmise aasta 1.-3. juulil Tallinnas.

Tagasi avalehele

Selgusid Eesti parimad naisrahvatantsijad

2010-03-01T10:46:00.002+02:00

Nädalavahetusel Võrus toimunud kaheksandal võistutantsimisel vailiti Eesti parimaks naisrahvatantsurühmaks folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühm Jõgevalt.

29 rühma ja ligi 360 tantsijaga naisrühmade võistutantsimine oli pühendatud Võrumaa kuulsaima tantsulooja ja -õpetaja Kai Leete 100. sünniaastapäevale.
"Aasta 2010 on Võrumaal Kai Leete aasta. Võistutantsimine on üks paljudest üritustest, mis on seotud Kai Leete nimega," ütles VIII võistutantsimise peakorraldaja ja VII võistutantsimise võitnud naisrühma Viire juhendaja Maire Udras.

Kahevoorulises võistluses esitasid rühmad kohustusliku tantsuna Kai Leete "Lepalinnu tervituse" ja kaks vabalt valitud tantsu.Võistutantsimise žürii esimees Ülo Luht tõdes, et žürii hindas rühmade esinemist jälgides nii tantsutehnikat, emotsiooni kui esinejate lavalist kultuuri. Parimaks Kai
Leete poolt loodud tantsu tantsijaks tunnistas žürii Kuivajõe naisrühma Harjumaalt, kes üldkokkuvõttes pälvis kolmanda koha Tallinnas tegutseva tantsuansambli Kullaketrajad ja Jõgevamaalt pärit Jõgevahe Pere naisrühma järel.
Kuna võistlusjuhend näeb ette, et uue võistutantsimise korraldab võitnud rühm, siis kutsub 2011. aastal toimuvale üheksandale naiste mõõduvõtmisele teisi rühmi Jõgevamaa teeneka tantsujuhi Airi Rütteri juhitav folklooriseltsi Jõgevahe Pere.

"Lepalinnu tervitus" Sõpruse naisrühma esituses

Tagasi avalehele

2014. aasta tantsupidu toimub Lilleküla staadionil?

2010-02-11T22:26:00.002+02:00

2014. aasta tantsupidu võib toimuda tavapärase Tallinna Kalevi staadioni asemel hoopis Lilleküla staadionil.
Kultuuriminister ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu esimees Laine Jänes teatas, et järgmise tantsupeo võimaliku toimumiskohana kaalutakse Tallinna Lilleküla staadionit. Kultuuriministeeriumi pressiteate kohaselt on mõttesse soosivalt suhtunud ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Aet Maatee ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Minister ütles, et juba 2004. aastal kaaluti tantsupeo korraldamist Lillekülas, sest seal on mitmeid eeliseid näiteks võrreldes Kalevi staadioniga. “Välja on ehitatud korralik infrastruktuur, kõigil on hea juurdepääs ning vaatajate kui ka tantsijate elu teeb vihmase ilma korral paremaks väljakule paigaldatav katus."

Jänes rõhutas, et kui tänavu sügisel kuulutatakse välja konkurss 2014. aasta laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide kohale, siis selleks ajaks peab toimumispaik otsustatud olema. Praegu pole lõplikku otsust järgmise tantsupeo toimumispaiga kohta veel langetatud.

Tagasi avalehele

Aet Maatee Tähelaevas

2009-12-23T15:33:00.008+02:00

ETV aasta viimases Tähelaeva saates on külas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht Aet Maatee.
"Temas kohtuvad aade ja piiritu energia, milleta laulupidude korraldamine oleks mõeldamatu. Teisalt on ta aga suure pere ema, kes on üles kasvatanud neli last. Sel aastal pälvis Aet Maatee ka Aasta Naise tiitli," teatab Eesti Rahvusringhääling.
Saade on eetris pühapäeval, 27. detsembril kell 10.00.

FOTO: ERR

Tagasi avalehele

Meeste tantsupeo õppevideod Youtube'is

2009-12-14T00:47:00.003+02:00

Youtube'st leiab nüüd 2010. aasta 13. juunil Rakveres toimuva meeste tantsupeo õppevideod.

Tagasi avalehele

Algas meeste tantsupeo „Elementaalne” piletite eelmüük

2009-12-14T00:02:00.005+02:00

Tänasest on Piletilevis eelmüügis juunikuus Rakveres toimuva teise meeste tantsupeo „Elementaalne” piletid.

Rakvere staadionil 13. juunil toimuval meeste tantsupeol on kaks etendust, kell 15.00ja 19.00. Pilet etendusele maksab 250 krooni. Piletite eelmüük Piletilevis lõppeb 12. juunil kell 00:00.
Kahte etendust ja peaproovi mahub vaatama ligi 10 000 inimest, pileteid saab osta SIIT.

Tagasi avalehele

Toimus esimene suvise meeste tantsupeo proov

2009-12-13T22:38:00.004+02:00

Rakveres peetakse 13. juunil teist meeste tantsupidu, täna toimus Rakvere staadionil esimene proov, teatab ERR.
Kuigi täna harjutas staadionil vaid kümmekond Tarvanpää tantsijat , siis suvisel peol osaleb ligi 3000 meest.
Peo idee autor, stsenarist ja üldjuht Maie Orav ütles "Aktuaalsele kaamerale", et järgmise aasta tantsupidu vaatleb meeste vaimset teed ja kannab nime Elementaalne ehk on pühendatud neljale antiiksele algelemendile.

Meenutus esimesest meestetantsupeost

Tagasi avalehele

1933. aasta üldlaulupidu

2009-12-09T20:19:00.002+02:00

Üks põnev video 1933. aasta 23.-25. juunil Tallinnas toimunud X üldlaulupeo kohta. Sel peol olid kooride üldjuhtideks Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik ja Verner Nerep ning orkestreid juhatas Raimund Kull.
Laulupeol osales ligi 500 esinejate rühma 16 500 laulja-mängijaga. Esmakordselt esinesid eraldi kooriliigina 19 naiskoori 626 lauljaga. Ka jagati sega- ja meeskoorid esimest korda kunstilise suutlikkuse alusel üld- ning erikoorideks.
Kuulajaid oli kohapeal hinnanguliselt 90 000. Laulupidu kanti esimest korda üle raadios.

Tagasi avalehele

Aasta naine on Aet Maatee

2009-11-09T00:23:00.002+02:00

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsatsioon kuulutas aasta naiseks Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.
„Iga aasta novembris peame oma sünnipäeva ja sel ajal kingime Eestimaale ka aasta naise,” ütles EENA president Jana Raud. Tänavu aasta naise tiitli pälvinud Aet Maateed iseloomustati kui laulupeo kultuuri ja väärtusi hindavat naist.
Aasta naine valiti juba 17. korda. 2002. aastal valiti aasta naiseks Tallinna lastehaigla sihtasutuse juhatuse esinaine Merike Martinson, 2003. aastal Birute Klaas, 2004. aastal Marika Mikkelsaar, 2005. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso, 2006. aastal tantsujuht Maie Orav, 2007. aastal Anna Levandi ja mullu Kauksi Ülle.

Vaata ka TV3 videot tiitli üleandmisest.

Tagasi avalehele

Tallinn tänas laulu- ja tantsupeo juhte

2009-11-04T16:58:00.003+02:00

Täna pärastlõunal toimus Mustpeade Maja valges saalis Tallinna linna tänuvastuvõtt XXV laulupeol ja XVIII tantsupeol "ÜhesHingamine" osalenud 287 Tallinna kollektiivi juhile.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul pakkus laulu- ja tantsupidu tänavu suvel hingejääva ja positiivse elamuse, mille eest tuleb tänada kõiki kollektiivide juhte. "Tänan kõiki laulu-ja tantsupeo juhte, osalejaid ja pealtvaatajaid ning kohtumiseni juba kahe aasta pärast, mil toimub XI noorte laulu- ja tantsupidu," vahendab Raepress Jäppineni sõnu.
Tantsupeol MERI osales Tallinna linnast 69 tantsurühma ja kümme võimlemisrühma ning laulupeol 184 koori, 12 puhkpilliorkestrit ja kaheksa rahvamuusikaansamblit.

Tagasi avalehele

Otseülekanne kooride olümpialt Oslos

2009-10-18T18:45:00.005+03:00

18. oktoobril toimub Oslos EBU koorikonkurss “Let The Peoples Sing”, kus Eestit esindab Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor. Üritusest teeb otseülekande ka Klassikaraadio.

“Let The Peoples Sing” on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) raadiokonkurss, mida korraldatakse alates 1961. aastast iga kahe aasta tagant. Konkursi eesmärk on propageerida koorilaulu raadioeetris ja anda EBU liikmetele võimalus tutvustada oma maa koorilaulukultuuri. Konkursil saavad osaleda vaid amatöörkoorid kolmes esinemiskategoorias: lastekoorid, noortekoorid ja täiskasvanute koorid. Eesti osaleb konkursil neljandat korda.

Konkursi võitja saab rändauhinna Hõbedase Roosikarika (Silver Rose Bowl), mille 2005. aastal on juba Eestisse toonud Tallinna Muusikakeskkooli Lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel.

Otseülekanne Klassikaraadios algab kell 21. Videopilti saab näha veebist aadressil: http://go.nrk.no/go/e/articlecolumn_listlight/http://www1.nrk.no/nett-tv/klipp/550182

Tagasi avalehele

Tallinnas avati Ernesaksa maja

2009-10-13T18:44:00.008+03:00

Pärast aasta kestnud renoveerimistöid avati täna Tallinnas Oru tänaval asuv laulutaat Gustav Ernesaksa maja.

Kadriorus Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuv maja oli Gustav Ernesaksa koduks aastatel 1953 – 1993. Eesti Kultuurkapital omandas maja Ernesaksa pärijatelt 1997. aastal ja aasta hiljem alustati Eesti Kontserdi eestvõttel selle renoveerimist.

Kogu majas on püütud säilitada endisele omanikule ja ajastule omast hubast ning algupärast kujundusjoont, teatab Eesti Kontsert. Rekonstrueerimisprojekti koostas arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ, hoone sisekujunduse autor on Mareliis Raid.

Maja hakkab kasutama Eesti Kontsert välisinterpreetide majutuskohana. Kõik numbritoad kannavad läbi aegade Eesti Rahvusmeeskoori dirigentidena tegutsenud väljapaistvate Eesti koorijuhtide Jüri Variste, Artur Vahteri, Harald Uibo, Uno Järvela, Kuno Arengu, Ants Üleoja ja Ants Sootsi nimesid. Esimesel korrusel asuvast Gustav Ernesaksa kabinetist on Teatri- ja Muusikamuuseumi abiga saanud mälestustuba.

Vaata Aktuaalse Kaamera videouudist.

Vaata pilte Delfis:

Tagasi avalehele

Koorimuusika kuu Klassikaraadios

2009-10-01T13:03:00.003+03:00

Klassikaraadios algas tänasest koorimuusika kuu, mille kestel jõuab eetrisse 60 tundi koorimuusikat, teatab ERR.
Klassikaraadio on valmistanud ette tiheda muusikaprogrammi, kus Eesti kooride laulmist saab kuulata argipäeviti kell 9.55, 14.55 ja 17.55. Lisaks on kuu jooksul kavas kaheksa saadet sarjast "Koorijuhi kõrvaga", kus Aarne Saluveer, Kuno Areng, Ene Üleoja, Hirvo Surva ja teised koorijuhid räägivad koorimuusika hetkeseisust Eestis, selle tulevikusuundadest ja arenguvõimalustest. Saated on eetris esmaspäeviti kell 16 ja neljapäeviti kell 21.

8. oktoobril kell 19 on eetris saade "Laulev pink", kus Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Arvi Karotam Laulupeopingist, mis paigutati sel suvel Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa mälestussamba kõrvale ning millel istudes saab kuulata valikut Eesti laulupeo kullavaramust.
Eesti Rahvusmeeskoori 65. aastapäeva puhul jõuavad aga eetrisse saated RAMi ajaloost ning otseülekanne koori sünnipäevakontserdilt 18. oktoobril algusega kell 15.

Veel pakub Klassikaraadio kooride kontserdisalvestisi, muuhulgas rahvusvahelise Harald Anderséni nimelise kammerkooride konkursi galakontserdilt, mis toimus 12. septembril Helsingis ja kus esines edukalt Eesti koor Voces Musicales. Koorimuusikakontserte saab kuulata laupäeviti kell 19 ja pühapäeviti kell 13.
Otseülekandes vahendab Klassikaraadio ka rahvusvahelise EBU koorikonkursi "Let The Peoples Sing" finaali, kus osaleb Tallinna Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoor Maarja Soone juhatusel.
Koorimuusika kuu lõpetab 31. oktoobri südaööl algav suur koorimuusikaöö.

Tagasi avalehele

UNESCO video Baltimaade laulu- ja tantsupidude kohta

2009-10-01T11:02:00.004+03:00

UNESCO on teinud Baltimaade laulu- ja tantsupidude kohta inglise keeles üleevaadet pakkuva video. Samast leiab veel videosid UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus oleva kohta.

Tagasi avalehele

Setu leelo kantakse UNESCO vaimse pärandi nimekirja

2009-09-30T17:02:00.005+03:00

UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee otsustas kanda setu leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Reedeni kestval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis tehti täna otsus setu leelo vaimse kultuuripärandi nimistuse kandmise kohta. Eesti esitas setu leelo kirjeldusest, leelotraditsiooni kohta käivatest filmimaterjalidest ja setu lauludega CD-st koosnevad taotlusmaterjalid UNESCO-le eelmise aasta septembris.
"See on tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, setolauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas jaloomas seto kultuuri," ütles Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülembsootska Õie Sarv. "Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatelerahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ningtunnustatud ka maailmas laiemalt."

Kultuuriminister Laine Jänese hinnangul on otsus esindusnimekirja kandmiseks suur tunnustus setu kogukonnale ja leelokooridele, kelles on olnud visadust säilitada oma keelelist ja kultuurilist eripära. “Ühtlasi on seda aidanud toetada ka Setumaa riiklik kultuuriprogramm ning praegu on ministeeriumis ettevalmistamisel järgmise perioodi 2010-2013 programmdokument”, vahendas kultuuriministeerium Jänese sõnu.
Setu leelo on setude traditsiooniline laulmisviis, mille osaks on nii originaalne muusika kui kindlatele reeglitele vastav tekst ja sellise teksti loomise traditsioonilised reeglid, traditsioonilised laulmissituatsioonid, näiteks kuningriigipäevad, leelopäevad ning perekondlikud tähtpäevad.

Alates 2003. aastast on pärandi esindusnimekirjas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ning Kihnu Kultuuriruum.

Ja üks leelo ...

Tagasi avalehele

Tantsupidu suurendas huvi tantsu vastu

2009-09-30T16:43:00.003+03:00

Hooaega alustanud rahvatantsurühmad on saanud meeldiva üllatuse osaliseks, sest suvise tantsupeo järellainetusena on liitunud rühmadega palju uusi tantsijaid.
Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsevasse rahvatantsuansamblisse Kuljus pürgis septembris ligi 80 uut tantsijat. Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli esimesest proovist käis läbi 104 huvilist, neist 24 poissi ja 80 tüdrukut, kirjutab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi septembri teataja. „19 inimest tegid kaasa ainult esimese tunni. Kas nad jõudsid arusaamisele, et neile rahvatants ikka väga ei meeldigi või valisid nad teise ansambli, öelda ei oska,“ sõnas
TÜRKA kunstiline juht Aveli Asber teatajale. Tantsuansamblisse Sõprus tuli aga praegu tegutsevasse nelja sega- ja naisrühma lisaks üle 50 uue soovija. Nii loodi juba nelja tegutseva lasterühma kõrvale veel üks lasterühm.

Loe pikemalt ERRS-i teatajast.

Tagasi avalehele

Antakse üle Ullo Toomi stipendium

2009-09-14T10:49:00.002+03:00

Täna keskpäeval antakse Tallinna Raekojas üle Ullo Toomi nimeline stipendium Juris Žigursile.
2009. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saav Juris Žigurs on olnud viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja, Eesti-Läti rahvatantsualase koostöö arendaja ning liivi rahvatantsu hoidja. 1. juulil oma 70. juubelit tähistanud Žigurs osales ka tänavusel tantsupeol, kus ta korraldas Lätimaa kollektiivide vastuvõttu.
Ullo Toomi Fond annab välja igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu ei päästnud Eesti turismi

2009-09-11T19:59:00.002+03:00

Vaatamata juuli algul toimunud Eesti kultuuri tähtsündmusele, laulu- ja tantsupeole, mis elavdas siseturismi ja tõi Eestisse hulgaliselt huvilisi nii naaberriikidest kui ka kaugemalt, peatus majutusettevõtetes 22% vähem siseturiste ja 2% vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.
Turismi kõrgkuul juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti. Tallinna majutusettevõtetes, kus peatus ligi pool kõigist majutatud turistidest, jäi külastajate arv eelmise aasta juuli tasemele.

Tagasi avalehele

Europeade president: Tartu sobib 2011. aasta Europeade'i võõrustama

2009-09-11T19:47:00.003+03:00

Euroopa suurima rahvakultuurifestivali Europeade'i president Bruno Peetrsi hinnangul sobib Tartu linn 2011. aasta Europeade'i korralduspaigaks.
Eile ja täna Tartu oludega tutvuv Bruno Peeters sõnas, et Tartu on just parajalt väike selleks, et publiku ja ligi 5000 rahvatantsija ja –muusiku vahel tekiks hea side ja atmosfäär ning ta oli väga rahul ka ürituse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri ja entusiastlike korraldajatega, vahendab Tartu linna pressiteenistus.
Europeade’i presidendile Tartu linna võimalusi ja kogemusi tutvustanud abilinnapea Jüri Sasi sõnul oli Peeters Tartust väga positiivselt üllatunud ja oleks nõus olnud festivali kasvõi tänasel päeval siin korraldama. „Eriti rahul oli Peeters Tartu infrastruktuuriga ja korraldajate suurte kogemustepagasiga suurürituste korraldamisel,“ märkis Sasi. „Lisaks jättis kogu Tartu talle positiivse mulje ja tema arvates on Tartu nagu loodud erinevaid põnevaid festivale korraldama.“
Europeade 2011 korraldav linn kinnitatakse tuleva aasta märtsis Itaalias.
Europeade on alates 1964. aastast toimuv iga-aastane Euroopa suurim rahvakultuuri rändfestival, millest võtab olenevalt aastast osa 4500-6000 inimest.
Korraldav linn peab tagama osalejate majutamise, toitlustamise ning suurfestivaliga kaasneva logistilise teeninduse. Esialgu sai Europeade 2011 korraldamisõiguse Tallinn, kuid loobus sellest.

Tagasi avalehele

Fotokonkursi võidutööd

2009-09-04T09:26:00.004+03:00

Selgunud on SA Tallinna Lauluväljak korraldatud "ÜhesHingamine" teemalise fotokonkursi parimad tööd.

I koha võitis Priit Teng fotoga "Seismograaf"
II koha võitis Kain Kalju fotoga "Lavatagused"
III koha võitis Varmo Ernits fotoga "Energiat ülegi"

Võidufoto on selline ....
foto: SA Tallinna Lauluväljak

... ja ülejäänud võidutööd leiab konkursi "Laul ja tants kui rõõmuläte 2009" veebilehelt.

Tagasi avalehele

Peaminister tänas laulu- ja tantsupeo korraldajaid ning toetajaid

2009-09-02T18:58:00.004+03:00

Peaminister Andrus Ansip ütles laulu- ja tantsupea korraldajaid ning toetajaid tänades, et pidu tekitas tõelise ühes hingamise, mis kestab tänaseni, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo.
„Tänavune laulu- ja tantsupidu oli iseäranis meeliülendav,“ tunnistas valitsusjuht peo korraldajaid ja toetajaid tänades.
Peaminister tänas ka Eesti lipu 125. aastapäeva korraldajaid. „Mitte kunagi ei ole meie laulupeol olnud nii palju trikoloore kui seekord – see muutis peo veelgi erilisemaks,“ ütles Ansip.
Riik rahastas laulu- ja tantsupeo korraldaminst 40,4 miljoni krooniga, millest peo ettevalmistuseks kulus 24,4 miljonit krooni ja kollektiivide tegevustoetus 16 miljoni krooni. „Laulu- ja tantsupeo rituaal on äärmiselt vajalik – me tulime taas kokku, hingasime ühes ja olime üksteise vastu sõbralikud – olime eestlased,“ ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht.

Vaata teisi fotosid SIIT.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo fotonäitus Tallinna lauluväljakul

2009-09-02T17:02:00.004+03:00

Homme, 3. septembril avatakse Tallinna Lauluväljaku Kultuurikeskuse sügishooaeg suvise laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" teemalise fotonäitusega.
Näitusel on väljas “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009” fotokonkursi parimad tööd, fotokunstniku Kalju Suure fotod “ÜhesHingamisel” osalenud avaliku elu tegelastest ning Valli Lember-Bogatkina akvarellinäitus.
“Meenutamaks mõnusaimaid hetki suvest ja eestlaste suursündmusest – laulu- ja tantsupeost „ÜhesHingamine“ - astume uude hooaega ka teemakohase suurnäitusega,“ rääkis SA Tallinna Lauluväljak arendus-turundusjuht Margot Holts.
Kokku laekus tänavusele konkursile laekus üle tuhande foto, millest parimad valis välja 5-liikmeline žürii koosseisus Mikko Fritze (SA Tallinn 2011), Aet Maatee (SA Laulu- ja Tantsupidu), Margot Holts (SA Tallinna Lauluväljak), Mati Hiis (Õhtuleht) ja Assar Jõepera (Fotoluks). Näitus Tallinna Lauluväljakul on avatud 4.-17. septembrini tööpäeviti kell 10-16.00.

Tagasi avalehele

Ullo Toomi stipendiumi saab Juris Žigurs

2009-08-29T00:38:00.001+03:00

Ullo Toomi fond otsustas 26. augustil, et tänavuse stipendiumi anda Juris Žigursile. "Juris Žigurs osales tantsupeoprotsessis juba 1980. aastast olles kahel korral üldjuhi assistendiks, viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldajaks. Tema õlul on olnud paljude tantsupidude toimimise tagala kindlustamine.Samuti on tema oluliseks panuseks Eesti-Läti rahvatantsualane side ning liivi rahvatantsu toomine eestlastele lähemale. ERRS-i Kullaterade klubi liikmena oli ta üks neist, kes kolm aastat tagasi käis välja idee koostada raamat meie tantsupidude ajaloost. Ta on ka tänavu ilmunud raamatu "75 aastat Eesti tantsupidusid" üheks autoriks," teatab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss ja Helju Mikkel.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise saated juulikuu vaadatuimad

2009-08-07T15:48:00.003+03:00

Emori andmetel oli juulikuu vaadatauim telesaade laulupeo ülekanne, mida vaatas 163 000 inimest saateminuti kohta. Esikümnest pooled olid saated ÜhesHingamisest.
Edetabel näeb välja järgmine:

Ülejäänu leiab Emori kodulehelt.

Tagasi avalehele

Laulupeo hiigelfoto

2009-07-26T12:54:00.003+03:00

Leia end laulupeo panoraamfotolt üles. Samast leiab ka pillipeo ja tantsupeo panoraamfotod.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo fotokonkursi tulemused

2009-07-25T12:28:00.004+03:00

Mobiilioperaator Elisa korraldatud laulu- ja tantsupeo teemalise fotokonkursi võitis Agne Ruben pildiga Kärdla TuleTulemisest. Auhinnaks oli rahvusliku kirjukaanega sülearvuti.

foto: Elisa

Vaata ülejäänud pilte fotokonkursi kodulehelt.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu kolme minutiga

2009-07-18T15:47:00.003+03:00

Rongkäik, laulu- ja tantsupidu kolme päeva asemel kolme minutiga.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias V

2009-07-17T01:42:00.004+03:00

Deutsche Welle telelugu räägib, kuidas iga viie aasta tagant kogunevad Tallinna kümned tuhanded inimesed, et võtta osa laulu- ja tantsupeost. Saksa meediahiid Deutsche Welle toob eraldi välja, et ligi 5% eestlastest laulavad koorides.

Lugu (inglise keeles) näeb siin.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias IV

2009-07-15T16:47:00.002+03:00

Berliner Zeitung

Singen mit Zipfelmütze
Ajakirjanik Matthias Kolb on üles kirjutanud EASi konsultandi Malle Kolnese mõtted laulu- ja tantsupeost.
Laulupidu tähistatakse ainult iga viie aasta järel. Üle kogu maa kogunevad koorid pealinna, et ühiselt koorilaule laulda, tantsida ja pidutseda. Laulukaare all seisab umbes 20 000 inimest. Suur hulk pealtvaatajaid laulab loomulikult kaasa. See on suurepärane tunne – olla osa tohutust hulgast ning tunda muusikat sel viisil. Eestlaste jaoks tähendab laulupidu rohkemat kui vaid lõbusat pidu. 1869. aastal, kui toimus esimene laulupidu, kuulus Eesti tsaaririigi koosseisu, ning laulud olid eestlaste identiteedi jaoks väga olulised. Laulud aitasid eestlastel ka nõukogude ajal meeles pidada, et oleme iseseisev rahvas ning uskuda, et saame millalgi taas vabaks.
(Singen mit Zipfelmütze, Matthias Kolb, Berliner Zeitung, 4.07)

Tagasi avalehele

ÜhesHingamine tele- ja raadiotegijate silme läbi

2009-07-14T15:38:00.003+03:00

Kuidas paistis ÜhesHingamine tele- ja raadiotegijatele, saab näha Vikerraadio kodulehelt.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise ülekanded Vikerraadios

2009-07-12T15:41:00.002+03:00

Laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" ülekanded Vikerraadios on jaama kodulehel järelkuulatavad. Leiab siit.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo kõrvaltempel 2,5 miljonit kirjal

2009-07-12T12:11:00.002+03:00

Eesti Posti vahendusel edastati laulu- ja tantsupeo kõrvaltempeliga „ÜhesHingamine“ ligi 2,5 miljonit kirja, teatab Eesti Post.
1. juunist 5. juulini kasutuses olnud kõrvaltempel löödi kõikidele masinsorteeritavatele kirjadele tähistamaks laulu- ja tantsupeo kuud. Tunnusgraafika autoriteks on Liina Tepand ja Taavi Varm. Lisaks emiteeris Eesti Post 18. juunil, kui möödus 140 aastat esimesest peost, Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundatud postmargi.

Tagasi avalehele

SisseHingamine ETV-s

2009-07-12T10:20:00.005+03:00

Pühapäeval, 12. juulil kell 21.35 on ETV-s eetris saade "SisseHingamine". Tunniajane saade räägib neist hingetõmmetest, mis viisid 2009. aasta laulu- ja tantsupeoliste ÜhesHingamiseni. "See on portree sisseelamisest – ärevusest, ootusest, eksimisest ja otsimisest – sellest, kuidas tehti rahvast ühendav pidu," teatab ERR. Saate autorid on Erle Veber ja Johannes Tralla.

Kordus esmaspäeval, 13. juulil kell 13.00.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo HD-salvestused korduses

2009-07-10T21:25:00.002+03:00

Kuni esmaspäevani on Tallinna ümbruses ja Lõuna-Eestis võimalik ööpäevaringselt vaadata korduses laulu- ja tantsupeo kontsertide salvestusi, teatab ERR. Teleprogrammi ETV HD test2 vahendusel edastatakse HDTV programmi digilevi kanalitel E42 Tallinna ja E40 Valgjärve saatja piirkonnas. Juhul, kui HDTV kanaleid programmivalikus näha pole, on soovitav teha oma digiboksis või digiteleris uus kanalite otsing. HDTV (High Definition Television) formaadis programmi näevad kõik tavaantenniga vastuvõetava digilevi vaatajad, kel on HD-toega digiboks või digiteler. HDTV kanali vaatamine on kõigile tasuta ning selle vastuvõtuks pole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga.

Tagasi avalehele

Aet Maatee: Hoidkem seda jõudu, mis peolt läbi rullus

2009-07-10T02:23:00.004+03:00

Delfi käis ja küsis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatajalt Aet Maateelt, kuidas ta vaatab tagasi möödunud laulu- ja tantsupeole. Mis läks hästi ja mida tuleks järgmisel korral teha paremini.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias III

2009-07-08T17:11:00.001+03:00

Mõned lugemised:

PR WEB
Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition
4. juulil algas Tallinnas Euroopa suurimaid laulu- ja tantsupidusid. 140 aasta vanust laulupidude traditsiooni kogunes seekord tähistama pea 35 000 esinejat ja üle 100 000 pealtvaataja.
Maailmas tuntud Eesti ärimees Margus Reinsalu rõõmustab, et laulu- ja tantsupidu on Eesti rahvusvaheliselt kõige kuulsam üritus, kuna tegemist pole pelgalt ühislaulmisega, vaid rahvusliku eneseväljendamise viisiga. Ka Eestis on laulu- ja tantsupidu kõige tähtsam pidu, tantsupeo piletid olid juba nädal enne algust läbi müüdud. Ka riik ja Tallinna linnavalitsus panevad peo korraldamisele õla alla, pakkudes pidulistele tasuta ühistransporti ja esinejatele tasuta einet. Ka internetiühendus on lauluväljakul ja selle ümbruses tasuta.
(Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition, PR Web, 5.07)

THE AGE (Austraalia)
Baltic voices raised in song to drive out recession blues
Aastaid tagasi tõi laulev revolutsioon eestlastele vereta vabaduse, nüüd suruvad kümned tuhanded hiigelkooriks ühinenud lauljad maha ka majandussurutise.
Tallinnas kogunes 37 000 kirevais rahvarõivais lauljat ja tantsijat kuue tunni pikkusesse rongkäiku. Naaberriigis Leedus hõivas Euroopa tänavuse kultuuripealinna Vilniuse üle 42 000 esineja. Laulu- ja tantsupeo ajaks tuli kohale külalisi mitmelt poolt kogu maailmast. Sakslanna Eleonore Kaulsi sõnul broneerisid nad abikaasaga reisi Eestisse juba veebruaris, kuna tahtsid laulupidu kordki elus oma silmaga näha. Nende sõnul on 22 000 lauljast koosnev koor uskumatu ning see, kui hästi laule esitati, avaldas muljet. Ka fakt, et eestlased avaldasid Nõukogude võimudele vastupanu just laulude, mitte relvade abil, on proua Kaulsi sõnul väga liigutav.
Laulu- ja tantsupeole saabus sadu Eesti koore üle maailma – Austraaliast, USAst ja Rootsist.
(Baltic voices raised in song to drive out recession blues, Anneli Reigas, The Age, 7.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias II

2009-07-08T17:07:00.001+03:00

Mõned lugemised:

THE WASHINGTON POST
Estonians sing to lift spirits amid slump
Muusika on eestlaste meeleolu ülendanud varemgi. Nõukogude okupatsiooni viiel aastakümnel leidsid eestlased haruldase viisi oma kultuuripärandi elushoidmiseks, kogunedes tuhandete kaupa laulma isamaalisi laule. 1980ndate aastate lõpu iseseisvumisliikumist on nimetatud isegi laulva revolutsiooni ajastuks.
Ka nüüd loodab Eesti, et iga viie aasta tagant toimuv laulu- ja tantsupidu suudab taas ühendada majanduskriisis vaevlevat väikest rahvakildu. 21-aastase koorilaulja Saale Kreeni sõnul aitab laulmine unustada igapäevamured. Pühapäevasel lõppkontserdil, mil laulab koos umbes 20 000 lauljat, on emotsioonid kindlasti laes.
President Ilves toonitas oma laupäevases kõnes, et eestlased on end rahvaks laulnud ja ka vabaduse laulu abil kätte võidelnud.
Hiljutise uuringu kohaselt on koorilaul eestlaste seas kõige populaarsem kultuuritegevus, üle riigi tegeleb sellega 41 000 lauljat 1400 kooris. Enamik neist osaleb ka laulupeol.
Laulupidu on eestlasi karmidel aegadel alati koos hoidnud.
(Estonians sing to lift spirits amid slump, Jari Tanner, The Washington Post, 5.07)

NEW JERSEY ONLINE
Estonians sing en masse to lift spirits amid slump
Keset majanduslangust valmistus enam kui 20 000 koorilauljat Tallinnas vabaõhulaval täitma õhku positiivsete helidega. Korraldajate hinnangul oodatakse pühapäevasele laulupeole kuni 100 000 pealtvaatajat. Sama päeva hommikul esines 7500 Eesti rahvarõivais rahvatantsijat 30 000lisele publikule. Korraldajad loodavad, et laulu- ja tantsupidu suudab 1,3 miljoni elanikuga rahvast majanduskriisi ajal üksteisele lähendada.
(Estonians sing en masse to lift spirits amid slump, AP, New Jersey Online, 5.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias I

2009-07-08T17:03:00.002+03:00

Mõned lugemised:

AFP
Giant song festivals open in Estonia, Lithuania
Tallinnas toimus 2.-5. juulini laulu- ja tantsupidu “ÜhesHingamine”, millel osales 37 000 esinejat. Nädalavahetusel laulsid kümned tuhanded eestlased ja leedukad suurtes koorides, et tähistada laulutraditsiooni, mis säilis isegi karmil Nõukogude perioodil.
Kahele suurele vabaõhukontserdile oli kokku oodata kuni 200 000 pealtvaatajat, tantsupidudele tuhandeid. Esimese kontserdi eel oli publikul võimalus jälgida pea 40 000 rahvarõivais esineja rongkäiku läbi Tallinna kesklinna. Ka 2009. aasta Euroopa kultuuripealinna Vilniusesse oli oodata ligi 42 000 esinejat. Laulu- ja tantsupidudest võtab osa meeletu hulk inimesi, mis näitab, et raske majanduskriis pole suutnud rahva entusiasmi summutada.
(Giant song festivals open in Estonia, Lithuania, AFP, 2.07)

HELSINKI TIMES
Estonia’s soul singers
Laulupeo mõju eestlaste psüühikale ei saa üle hinnata. Tänavune laulupidu tähistab 140 aasta möödumist traditsiooni sünnist. Alates aastast 1934 peetakse koos laulupeoga paralleelselt ka tantsupidu. Seekordsele peole laekus üle 50 000 avalduse kooridelt ja 20 000 avaldust tantsurühmadelt, mille hulgast valiti lõpuks välja vaid parimad. Saja tuhande hääle tekitatud kõla ja meeleolu on unustamatu.
(Estonia’s soul singers, John Pagni, Helsinki Times, 2.07)

REUTERS INDIA
Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest
Eesti vaevleb küll oma taasiseseisvumisaja sügavaima majanduslanguse küüsis, kuid kriis ei takistanud enam kui 188 000 inimesel osalemast iga viie aasta tagant toimuval laulu- ja tantsupeol.
Nagu teisteski Balti riikides, nii tuntakse laulu- ja tantsupidu ka Eestis rahvuspärandi olulisima osana. Hoolimata muremõtetest üha kasvava töötuse pärast külastas pidu suur hulk rahvast. Kolme päeva jooksul esines publikule tuhandeid lauljaid, muusikuid ja tantsijaid. 1,3 miljoni elanikuga väikerahva kohta on need numbrid muljetavaldavad, eriti ajal, mil ennustatakse 15%list majanduslangust ja töötute arv üha kasvab.
Laulupidude traditsioon sai rahvusliku ärkamise väljendusena alguse 19. sajandil, mil Eesti kuulus tsaari-Venemaa koosseisu. Nõukogude perioodil muutusid laulupeod rahvusliku protesti kuulutajaks Vene võimu vastu. Siis laulis ka publik koos kooriga kirglikult kaasa rahva hümniks peetud laulu “Mu isamaa on minu arm”, ehkki sinimustvalge näitamine võis kandjale tuua karistuseks vangistuse. Seda perioodi kuni Nõukogude võimu kukutamiseni aastal 1991 on hakatud nimetama laulva revolutsiooni ajastuks just laulude olulise rolli tõttu iseseisvuse taastamisel ja rahvusliku identiteedi tähistamisel. Laulupeol osalemiseks konkureerivad laulukoorid ja tantsutrupid kogu riigist kõige kaugemate küladeni välja.
Viive Pukka Tori tantsurühmast leiab majanduskriisi juures vähemalt ühe positiivse joone: seekord osales peol varasemast rohkem tantsijaid, kuna paljud mehed, kes enne Soomes tööl käisid, on nüüd töölt lahti lastud ja koju tagasi tulnud.
(Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest, David Mardiste, Reuters India, 6.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamine vaadatuim

2009-07-07T16:57:00.003+03:00

Eelmisel nädalal jälgiti telekanalitest ülekaalukalt laulu- ja tanstupeoga seotud saateid, teatab uuringufirma TNS Emor Postimehe vahendusel.

«Üheshingamine. XXV laulupidu» - 163 000 vaatajat
«Üheshingamise. Laulu- ja tantsupeo rongkäik» - 156 000 vaatajat
«Üheshingamine. XVII tantsupidu Meri» - 136 000 vaatajat
«Laulu- ja tantsupeo rongkäigu kokkuvõte» - 120 000 vaatajat
«Tuletulemine» - 116 000 vaatajat

Tagasi avalehele

TÄHTIS: Laulu- ja tantsupeol kaotatud asjad

2009-07-07T12:27:00.002+03:00

Laulu- ja tantsupeol kaotsi läinud asjad võib leida Tallinna Kesklinna Politseiosakonnas Kolde pst 65. Tel 612 54 76. Politseiosakondades asuvaid leitud asju saab vaadata ttp://www.politsei.ee/?id=1214.

Tagasi avalehele

Halonen: Teeme Läänemeremaade ühise laulupeo!

2009-07-07T12:12:00.002+03:00

Soome president Tarja Halonene pakkus laulupeo II päeval Delfile antud intervjuus välja idee teha Läänemeremaade ühine laulupidu.

Tagasi avalehele

Kultuurilaegas avanes

2009-07-06T20:56:00.003+03:00

Ühes ÜhesHingamise algusega alustas tegevust mahukas infoportaal Kultuurilaegas, mille abil saab uurida laulu- ja tantsupeo juuri, kiigata rahvapillide ja rahvarõivaste varasalve ning viia end kurssi rahvakalendri pühadega.

Portaal on jaotatud viie valdkonna vahel, sisaldades rohkelt selgitusi, fotosid ning arhiivimaterjale rahvalaulu ja laulupidude, rahvatantsu ja tantsupidude, rahvapillide ja -pillimuusika, rahvarõivaste ning rahvakalendri tähtpäevade kohta. Lehelt leiab ka temaatilisi mänge - näiteks saab kokku panna rahvariidepuzzlet ja visata täringut rahvuskultuuri maastikul, teatab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Idee luua keskkond, mis koondaks infot erinevate rahvakultuuri valdkondade kohta tekkis aastaid tagasi, kui Eesti laulu- ja tantsupidusid hakati lisama UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja.
„Kultuurilaeka abil soovime süvendada teadmist, et laulu- ja tantsupidude näol pole tegu pelgalt baltisakslastelt laenatud festivaliga, vaid sellel on sügavamad juured meie identiteedis," kinnitab Kultuurilaeka ideoloog ja esimene peatoimetaja, pärimusmuusika teabekogu juht Aleksander Sünter. „Eestlased armastavad end pidada laulu- ja tantsurahvaks. Mida see aga sisuliselt tähendas eelmiste põlvkondade jaoks? Milliseid laule ja tantse, miks, kus ja millal lauldi ning tantsiti? Kultuurilaeka abil soovime kaasa aidata tänase identiteedi juurte tundmisele ja selle kandjaks oleku väärtustamisele."

Kultuurilaeka hilisemaks peatoimetajaks on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, etnomusikoloog Taive Särg. Kultuurilaeka sisu on hetkel kättesaadav eesti keeles, ent lähiajal lisanduvad ka inglise ja vene keel.

Tagasi avalehele

Lõppes laulu- ja tantsupidu "ÜhesHingamine"

2009-07-05T19:36:00.002+03:00

Täna, 5. juuli õhtul kell 19.16 lõppes Tallinna lauluväljakul 25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine”, kus osales kokku üle 37 000 laulja, tantsija ja instrumentalisti koos saatjatega.

Peo juhatas 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnes kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.
Laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsija, võimleja ja orkestrandiga Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Hispaaniast, Kanadast, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Ukrainast, Ungarist ja Venemaalt.

Esialgsetel andmetel külastas kolme päeva jooksul laulu- ja tantsupidu 153 900 piletiga pealtvaatajat. Kõik kolm tantsupeo etendust olid täissaalile, neist igal 11 300 piletiga pealtvaatajat. Laulupeo esimesel päeval käis 52 000 piletiga külastajat ja tänasel, teisel päeval 68 000 piletiga külastajat. Lisaks peo osalised, nende õpetajad ja saatjad. Koos tantsupeo peaprooviga külastas pidu üle 165 000 inimese.

26. laulu- ja 19. tantsupidu toimub 04. - 06. juulil 2014.

Tagasi avalehele

Lauluväljakul tasuta wifi

2009-07-04T10:35:00.003+03:00

Tallinna linn seadis laulupeo ajaks lauluväljakule üles ajutise avaliku traadita interneti võrgu.
3.–5. juulil saab tasuta wifit kasutada lauluväljaku hoone merepoolse külje ees. Internetti pääsemiseks on kasutajal vaja ID-kaarti või mobiiltelefoni, millega tellida juurdepääsuks vajalik kasutajanimi ja parool. Selleks tuleb helistada või saata telefoninumbrile 525 2202 lühisõnum tekstiga „linna WiFi”.Wifi kasutamine on mõlemal viisil tasuta. Ajutise võrgu loomine maksis linnale üle 45 000 krooni.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise peokuu taustapildid

2009-07-01T01:51:00.004+03:00

Juuli taustapildid olemas, hääd laadimist.

Vali mõõt: 1024X768 1280X1024 1280X800 1280X960

1440X900 1600X1200 1680X1050

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Peo ajaks pannakse käiku lisabussid

2009-06-30T17:54:00.003+03:00

Laulu- ja tantsupeo ajaks tihendatakse Tallinnas 3. trammiliini tööd ning pannakse käima ajutised bussiliinid A. Laikmaa - Püssirohu - Autobussijaam ja Hobujaama - Lauluväljak, teatab Tallinna linnavalitsus.

Tallinna Transpordiamet pikendab trammiliini nr 3 Tondi - Kadriorg tööaega:

neljapäeval, 2. juulil töötab liin kella 23-ni,
reedel, 3. juulil kella 6.10 - 23.30,
laupäeval, 4. juulil peale rongkäiku kella 18.15 - 22.30
pühapäeval, 5. juulil kella 12.00 - 20.30.

Bussiliin A. Laikmaa - Püssirohu - Autobussijaam töötab:

reedel, 3. juulil kella 18-19
laupäeval, 4. juulil ja pühapäeval, 5. juulil kella 10 - 11.

Bussiliin Hobujaama (end kaupluse Tallinn ees) - Lauluväljak töötab 4. juulil kella 18.15 - 19.30 ja 5. juulil kella 12.30 - 14.30.

Ajutised bussiliinid peatuvad ainult nimetatud peatustes. Linnavolikogu otsuse kohaselt on õigus Tallinna ühtse piletisüsteemi kuuluvat ühistransporti tasuta kasutada kõigil XXV laulu- ja XXVIII tantsupeo osalistel. Nende õigust Tallinna ühissõidukites tasuta sõita kinnitab spetsiaalkujundusega randmepael.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Täna algasid tantsupeo proovid

2009-06-30T17:44:00.003+03:00

Täna algasid tantsupeo proovid, väljakutel on kokku ligi 8000 tantsijat.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Heiskame peoks lipud!

2009-06-30T16:36:00.002+03:00

Harju maavanem Värner Lootsmann kutsub toetades kõiki üles heiskama laulu- ja tantsupeo pidustuste ajaks riigilipud, et lisada meie rahva ühispeole rahvuslikku väärikust, teatab Harju maavalitsus.
„Maavanemana teen üleskutse lisada laulu- ja tantsupeo tähistamisele uhkust ja pidulikkust. Tegemist on kogu riiki hõlmava pidustusega, mida rahvuslik trikoloor veelgi rõhutab. Eestlastena teame, millise tähendusega on läbi ajaloo laulupidu olnud meie rahvuslikule liikumisele, iseseisvuspüüdlustele ja milline oluline koht oli laulupeol meie rahva ühtsuse hoidjana läbi okupatsiooniaastate,“ lausus Harju maavanem Värner Lootsmann.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu toob Eestisse Euroopa vabatahtlikud

2009-06-30T09:39:00.001+03:00

25. laulupeo ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine“ korraldamisele on appi tulnud 15 vabatahtlikku üle Euroopa, kes saavad unikaalse kogemuse, andes oma panus eestlaste suursündmuse korraldamisse, teatab MTÜ Continuous Action.
„Tegemist on esmakordse Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektiga Eestis, mille eesmärgiks on anda ka väljaspool Eestit laulu- ja tantsupeo vastu huvi tundvatele noortele võimalus tutvuda lähemalt eesti kultuuri ja ühe olulisema traditsiooniga. „Lisaks sellele saavad noored kogeda rahvusvahelises meeskonnas töötamist“, ütles Euroopa vabatahtlikke koordineeriva MTÜ Continuous Action juhataja Elen Brandmeister.

Noored vabatahtlikud üheteistkümnest riigist – Austriast, Rootsist, Itaaliast, Hispaaniast, Bulgaariast, Lätist, Leedust, Suurbritanniast, Kreekast, Ungarist ja Prantsusmaalt saabusid Eestisse juba 1. juunil ja võtavad kahe kuu jooksul osa nii laulu- kui tantsupeo ettevalmistusest, läbiviimisest ning mitmesugustest rahvapeoteemalistest järeltegevustest. „Laulu- ja tantsupeo ajal võib neid märgata nii rongkäigus kui ka lauluväljakul ja Kalevi staadionilgi, abistamas rahvapeo külastajaid ning Tallinnasse spetsiaalselt selleks puhuks saabunud väliskülalisi ja esinejaid,” rääkis Brandmeister.
„Vabatahtlike teenistus on alanud intensiivse koolitusperioodiga ning teoreetiliste ja praktiliste eesti keelt ja kultuuri tutvustavate töötubadega. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni paremaks mõistmiseks on osaletud eesti rahvatantsu ja –laulu loengutes ning praktilistes tundides, samuti külastatud Tartu laulupidu,” lisas ta.

„Tulin Eestisse ilma kindlate teadmisteta siinsest kultuurist ja inimestest. Olin näinud mitmeid fotosid Eestist, aga siiani kogetu on olnud palju muljetavaldavam kui oskasin arvata“, sõnas Eestis esmakordselt viibiv Manuel Oberhollenzer Austriast. „Siin viibitud aja jooksul oleme saanud mitmeid uusi teadmisi Eesti kohta ja külastanud põnevaid paiku Tallinnas. Lisaks on koolitusprogramm keskendunud suures osas imetlusväärsele Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni tutvustamisele. Minu kodulinnas Innsbruckis midagi sellist ei kohta,” lisas ta.
Projekt viidi ellu Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemine Kuressaares

2009-06-30T00:02:00.007+03:00

TuleTulemine ja kontsert Eesti Meestelaulu Seltsi eestvõttel pühapäeva õhtul Kuressaares. Rohkem pilte näeb Piiprellide blogis.

Vaata ka Meie Maas ilmunud lugu "Saarlased võtsid laulu- ja tantsupeo tule soojalt vastu".

foto: Piiprellide blogi

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Bussiga tasuta Tallinna lauluväljakule

2009-06-29T22:06:00.004+03:00

Ehitusfirma NCC paneb Tallinnas 3.-5. juulini käima bussid, mis viivad linna erinevatest piirkondadest tasuta Tallinna lauluväljakule.

Busside marsruudid:

1.Mustakivi Keskus – Lauluväljak –Mustakivi Keskus
Mustakivi Keskus > Centrum > Punane > Smuuli > Vana-Narva mnt > Lauluväljaku Lasnamäe värav

2.Mustika keskus – Lauluväljak – Mustika keskus
Mustika > Tammsaare tee > Sõpruse pst > Liivalaia > Narva mnt > Lauluväljaku Mere värav

3.Rocca al Mare parkla – Lauluväljak – Rocca al Mare parkla
Rocca al Mare > Paldiski mnt > Balti jaam > Ahtri > Narva mnt > Lauluväljaku Mere värav

4.Järve Keskus– Lauluväljak – Järve Keskus
Järve Selver > Pärnu mnt > Liivalaia > Narva mnt > Lauluväljaku Mere värav

5.Kopli – Lauluväljak – Kopli
Kopli (Olympic Casino ees); Kopli-Sõle-Paldiski mnt nurk > Kopli > Sõle > Paldiski mnt > Baltijaam > Narva mnt > Lauluväljaku Oru värav

Väljumisajad:
Reedel, 3. juuli väljuvad bussid alates 10.00 igal täistunnil kuni 21.00 ja lauluväljakult igal pooltunnil alates 10.30 kuni 21.30.
Laupäeval, 4. juulil väljuvad bussid 16.00-18.00 igal täistunnil ja lauluväljakult igal pooltunnil 16.30-18.30 ja 22.15.
Pühapäeval, 5 juulil väljuvad bussid 11.00-13.00 igal täistunnil ja Lauluväljakult igal pooltunnil 11.30-13.30 ja 18.00.

Lisainfo NCC kodulehelt.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulu-ja tantsupidu saab jälgida ETV HD testkanalil

2009-06-29T22:00:00.002+03:00

Lisaks laulu-ja tantsupeo kajastamisele ETV-s ja ETV2-s toob ETV koostöös Leviraga osa ülekandeid vaatajateni ka kõrge pildikvaliteediga HD testkanalil, teatab ERR.
Seekordne pidu jõuab vaatajani rahvusringhäälingu uue ülekandebussiga, mis võimaldab kontserte esmakordselt üle kanda ETV testkanalil HD resolutsioonis. Kõrgeraldusega televisiooni (HDTV, High Definition Television) saavad näha kõik tavaantenniga vastuvõetava digilevi vaatajad, kel on HD-toega digiboks või digiteler. HDTV kanali vaatamine on kõigile tasuta, samuti pole selle vastuvõtuks vaja liituda ühegi teenusepakkujaga.
ETV HD testkanalil on kavas järgmised ülekanded: 3. juulil kl. 18.55 tantsupeo etendus “Meri”, 4. juulil alates kl. 13.55 laulu- ja tantsupeo rongkäik ja laulupeo I kontsert ning 5. juulil kl. 13.55 laulupeo II kontsert. Vt lisa ERR-i pressiteatest.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Video: TuleTulemine Pärnus

2009-06-28T11:40:00.003+03:00

Ja veel eilse päeva meenutuseks väike videojupp TuleTulemisest Pärnu jõel. Filmitud sillalt.

Kailt.

Ja veel väike meenutus laulupeotule teekonnast.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tule viib Tallinna "Ruhnu Karu"

2009-06-28T11:34:00.003+03:00

Eile Pärnust Tallinna poole 320 meremiili pikkust teed alustanud laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" tule viib kohale jahta "Ruhnu Karu". "Ruhnu Karu" ehk ruhnlaste rootsi murrakus Runbjarn on 14,5 meetri pikkune ja 4,5 meetri laiune jahta, millel on üks mast ja kolm purje. 1,4 meetrise süvisega jahta on varustatud ka 85 hobujõulise mootoriga. Kuigi laev on ehitatud 1930. aastatel Ruhnus valminud jahtade eeskujul, on jahtad laevatüübina olnud kergemate kaubaveoalustena olnud kasutusel üle paarisaja aasta. Puulaevaselts Vikan alustas "Ruhnu Karu" ehitamist 2007. aasta suvel, jahta veeskamine toimus 2008. aasta augustis.

foto: Puulaevaselts Vikan

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Pildigalerii: TuleTulemine Pärnus

2009-06-28T11:07:00.003+03:00

Mõned fotod Pärnus toimunud TuleTulemisest. Kõike ei jaksa siia kleepida ja ülejäänud fotogalerii leiab Flickr-ist. Pane viide ja kasuta neid oma blogis julgesti.

Kihnust tantsupeotule toomine Pärnusse, 27.06.2009. Teekond Kihnu rahvamaja juurest sadamasse. Foto: Olev Mihkelmaa

18. tantsupeo "Meri" kunstiline juht Ülo Luht (esiplaanil) ja 25. laulupeo kunstiline juht Ülo Soots ühendavad Kihnus süüdatud tantsupeotule ja Tartus süüdatud laulupeotule "ÜhesHingamise" tuleks. Foto: Olev Mihkelmaa

Laulu- ja tantsupeotule ühinemistseremoonia. Vt ülejäänud fotosid.

"Mis toimub?" küsis üle Pärnu kesklinna silla uunikumil sõitnud mees nähes sillal suurt hulka pealtvaatajaid. Vt ülejäänud fotosid.

Kõik simmanile! Pärast tulede ühinemist toimus Pärnu Jahtklubis simman. Vt ülejäänud fotosid.

Päikeseloojangul asus laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" tuli jahtal "Ruhnu Karu" teekonda Tallinna poole. Vt ülejäänud fotosid.

Päikeseloojangul Kuressaare poole jahtal "Ruhnu Karu" teele asunud "ÜhesHingamise" tulega jätsid Pärnu muulil hüvasti tõrvikutega rahvatantsijad. Vt ülejäänud fotosid.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kutsuvad üles: võtke vanad mobiilid Tallinna kaasa

2009-06-28T11:00:00.002+03:00

Ühendus You must relax kutsub laulu- ja tantsupeolisi võtma Tallinnasse kaasa oma kasutatud mobiiltelefonid ja võtma osa vanadest mobiiltelefonidest ühisteaose loomisel.
"14.-15. augustil loome Leigo Järvemuusika ajal Lõuna-Eesti maastikul heli- ja valguskontserdi „Leviala” kasutades vanu mobiiltelefone. Leigo maastikule paigaldatud tuhatkond telefoni on omavahel ühendatud ning Aqrise poolt loodud spetsiaalse tarkvara abil moodustavad inimeste helistamise peale heli- ja valgusmustreid. Pärast kontserti viime telefonid jäätmejaama - nii ei koorma vanad telefonid loodust ja saavad ringiga uue elu. Lase oma mobiiltelefonil veel viimane sõna öelda, enne kui ta jäätmejaamade kaudu ringlusesse läheb. Telefon peaks olema veel võimeline "pilti ette võtma". Too ta meile koos akuga ja võimalusel laadijaga, ilma SIM-kaardita," teatab ühendus pressiteates. Telefone kogutakse eelproovide ajal laulukaare ja staadioni juures ning 3.-4. juulil kell 12-18 Tallinnas Viru Keskuse esimesel korrusel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Pärnus sündis „ÜhesHingamise” tuli

2009-06-28T10:45:00.003+03:00

Laupäeva, 27. juuni päikeseloojangul alustas jahtal „Ruhnu Karu” Tallinna poole 320 meremiili pikkust teekonda suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuli, mis jõuab Tallinna peo eelõhtuks 2. juulil.
Kihnust kaluripaatidel eile Pärnusse toodud tantsupeotuli ja mööda ajaloolisi siseveeteid Tartust Pärnusse jõudnud laulupeotuli ühinesid Pärnu jõel läbi tund aega kestnud loitsimistseremoonia. Seejärel toodi tuli maale, kus ligi 400 rahvatantsijast koosnev inimkett viis selle käest kätte Pärnu Jahtklubisse, kus tuld tervitasid Pärnu linnapea Mart Viisitamm, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Eesti Rahvatantsu-ja Rahvamuusika Seltsi esindaja Maie Orav.

Vastsüüdatud laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" tuli 27. juuni 2009 Pärnu kesklinna silla juures. Foto: Olev Mihkelmaa

Päikeseloojangul kell 22.30 alustas tuli aga jahtal „Ruhnu Karu” koos Eesti Meestelaulu Seltsiga teed Kuressaare poole, kuhu jõutakse pühapäeva õhtul kella 20.00 paiku.
„Laulu- ja tantsupeo tuli peatub igal õhtul sadamas, kus toimub mõne seltsi või ühingu eestvõttel kontsert. Päikeseloojangul alustab peotuli aga Ruhnu Karu pardal uuesti oma teekonda,” rääkis peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.

Päikeseloojangul asus "Ruhnu Karu" koos saatelaevadega/jahtidega teed Kuressaare poole. Vt veel fotosid.

Pühapäeval, 28. juunil kell 20 randub tuli Kuressaares Raiekivi säärel ja Kuressaare linnuse hoovis toimub Eesti Meestelaulu Seltsi kontsert.

Esmaspäeval, 29. juunil kell 20 randub tuli Haapsalu Veskiviigi sadamas, kus toimub Eesti Puhkpillimuusika Ühingu kontsert.

Teisipäeval, 30. juunil kell 20 randub tuli Kärdla sadamas ja Rannapaargu restorani juures rannal toimub Eesti Naislaulu Seltsi kontsert.

Kolmapäeval, 1. juulil kell 20 randub tuli Lohusalu sadamas, kus toimub Eesti Segakooride Liidu kontsert.

Neljapäeval, 2. juulil kell 22.40 jõuab tuli Tallinna Admiraliteedi basseini, mille veerel toimub kontsert Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusikaseltsi eestvedamisel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Pärnus sünnib „ÜhesHingamise” tuli

2009-06-27T07:52:00.005+03:00

Laupäeval, 27. juunil sünnib Pärnus laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuli, kui Pärnu jõel ühinevad Tartus süüdatud laulupeotuli ja Kihnus süüdatud tantsupeotuli. Ühinenud tuled asuvad teele Tallinna poole, kuhu jõutakse pärast ligi 320 meremiili pikkust teekonda laulu- ja tantsupeo eelõhtuks.

Tartus süüdatud laulupeotule ja jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotule ühinemise tseremoonia toimub Pärnu jõel Kesklinna silla juures täna kell 19.00. Kell 20.00 tuuakse tuli maale, kus ligi 400 rahvatantsijast koosnev inimkett kannab selle käest kätte Jahtklubisse, kus tuld tervitavad Pärnu linnapea Mart Viisitamm, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Eesti Rahvatantsu-ja Rahvamuusika Seltsi esindaja Maie Orav.
Päikeseloojangul kell 22.30 alustab tuli koos Eesti Meestelaulu Seltsiga teed Kuressaare poole. Simman Jahtklubis kestab aga südaööni.

foto: Kesklinna sild Pärnus

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeolised saavad koju Edelaraudtee rongidega

2009-06-25T16:51:00.003+03:00

Edelaraudtee AS muudab juulikuu esimesel, laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” toimumise nädalavahetusel õhtuste rongide sõiduplaani, et aidata kaasa peol osalejate ja suurürituse külaliste sujuvale liiklemisele, teatab Edelaraudtee.

Laupäeval, 04. juulil on edasi lükatud Tallinn-Türi rongi nr 0373 väljumine ning selle marsruut pikeneb Viljandini. Plaaniliselt kell 21:25 Tallinnast väljuv rong nihkub hilisemaks pisut üle tunni, et ära oodata Lauluväljakult kell 22 lõppevalt kontserdilt saabujad. Rong alustab sõitu Viljandisse kell 23:35 Balti Jaamast.

Pühapäeval, 5. juulil muudetakse 50 minutit hilisemaks nii Tallinn-Tartu kiirrongi nr 0016 väljumine– kell 20:49 Tallinnast (plaaniliselt kell 19:59). Ka on hilisemaks viidud Tallinn-Türi rongi nr 0371 väljumine ja rongi marsruuti on pikendatud Viljandini – rong Viljandisse väljub kell 20:30 Tallinnast (plaaniliselt 19:20). Rongid väljuvad Balti Jaamast ligikaudu poolteist tundi peale kontserdi lõppu Lauluväljakul.

Edelaraudtee AS diiselrongid teenindavad reisijaid Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Viljandi, Tallinna-Pärnu ja Tartu-Orava suundadel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulupeotuli jõudis Pärnumaale

2009-06-25T13:56:00.003+03:00

Täna hommikul jõudis Tartus süüdatud laulupeotuli Pärnumaale, kui haabjatel mööda Raudna jõge sõites ületas piiri Viljandimaaga. Pärnumaa esindus ootas Viljandimaalt Karuskoselt startinud kaheksakohalist ühepuulootsikut ehk haabjat Aasat ja väiksemaid haabjaid ning kanuusid Tori vallas Meiekosel, kus tuletoojaid tervitas lauluga Tori segakoor ja neile vastas teiselt poolt jõge Suure-Jaani segakoor, kirjutab Pärnu Postimees. Laulupeotule andis Pärnu maavanemale Toomas Kivimägile üle tema Viljandi kolleeg Tõnis Korts.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Saaremaale jõuab peotuli

2009-06-25T13:37:00.002+03:00

Saaremaale laulu- ja tantsupeo koondtuli ilmselt esimest korda ajaloos ning pärast pidulikku kontserti annavad selle lossi hoovis üle Eesti Meestelaulu Seltsi esindajad puhkpillimängijatele, kirjutab ajaleht Meie Maa. Tuli jõuab Kuressaare jahisadamasse pühapäeva õhtul kell 8, kust see liigub Saaremaa laulumeeste kätest kantuna koos esinejatega lossi hoovi. Loe edasi Meie Maast.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kuidas Kihnus tantsupeotuli süüdati

2009-06-25T01:22:00.003+03:00

Pilti sellest, kuidas sündis Kihnus tantsupeotuli, juba näitasime. Nüüd ka Mere Marju kihnukeelne raadioreportaaž ERR-s, kuidas tuli süüdati. Kuulata saab SIIN.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Lauluväljaku hiidtualett saab õigeks ajaks valmis

2009-06-25T01:13:00.003+03:00

Lauluväljaku uus, sajakohaline tualettruumide kompleks avatakse 1. juulil, kirjutab Postimees.
Hetkel käib Tallinna Lauluväljaku territooriumil veel kiire ehitustöö, mis ei katkenud isegi jaanipäevaks. "Uus modernse disainiga tualettide hoone ehitatakse vana Oru väravas asunud wc asemele. Seni kasutuses olnud lauluväljaku välitualetid ehitati XV Üldlaulupeoks 1960. aastal. Uus valmiv wc-kompleks on sajakohaline ning sisaldab ka duširuume,"ütles lauluväljaku avalike suhete juht Kristel Kask ajalehele. Loe edasi Postimehest.

foto: Ehitustööde seis napilt kuu aega tagasi.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ÜhesHingamise DVD-d ettetellimises

2009-06-25T01:02:00.002+03:00

ERR pani Piletilevisse ettetellimisse ÜhesHingamise DVD-d.

Hinnad:

laulupidu 2009 I kontsert 135.-
laulupidu 2009 II kontsert 135.-
tantsupidu 2009 135.-

Laulupeo I kontserdi ja tantsupeo DVD-d müügil Piletilevi internetipoes kuni 06.07.09 (k.a.), laulupeo II kontserdi DVD müügil kuni 20.07.09 (k.a.). DVD toimetatakse tasuta kätte peale DVD-de eelmüügi lõppu Piletilevis.

Tellida saab SIIN.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kihnus süüdati tantsupeotuli

2009-06-24T00:36:00.003+03:00

Jaanilaupäeval kell 21.47 süütasid 18. tantsupeo „Meri” kunstiline juht Ülo Luht ja Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas Kihnu jaanitulest tantsupeotule. Seejärel anti tuli tormilaternas kolmeks päevaks kihnlaste hoolde, kes asetasid laterna parvele ja saatsid selle rahvamaja juures asuvale tiigile edasist teekonda ootama. 27. juuni hommikul asuvad kihnlased kaluripaatidel teele Pärnu poole, kus õhtul ühineb tantsupeotuli Tartust mööda siseveeteid ajaloolistel laevadel toodud laulupeotulega.

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas ja tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht panevad tantsupeotule tormilaternasse. Foto: Olev Mihkelmaa

Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht tantsupeotulega. Foto: Olev Mihkelmaa

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas ja tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht panid tantsupeotule tormilaternasse ning parvele ja saatsid tule selle rahvamaja juures asuvale tiigile edasist teekonda ootama. . Foto: Olev Mihkelmaa

Vaata veel pilte Flickr-ist.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kihnus süüdatakse tantsupeotuli

2009-06-22T19:23:00.001+03:00

Teisipäeval, 23. juunil saab Kihnu jaanitulest alguse suvise tantsupeo „Meri” tuli, et ühineda 27. juunil Pärnus laulupeotulega. Ühinenud tuled asuvad teele Tallinna poole, kuhu jõutakse laulu- ja tantsupeo eelõhtuks.
Kihnu jaanituli süüdatakse 23. juunil kell 21, kui vana kombe kohaselt läidetakse vana paat. Jaanitulel osaleb ka 18. tantsupeo „Meri” kunstiline juht oma meeskonnaga. Koos tantsitakse kihnu tantsu „Kalamees” ja peo kunstiline juht Ülo Luht võtab lõkkest tantsupeotule, paneb selle tormilaternasse ja annab kolmeks päevaks kihnlaste hoolde. „27. juuni hommikul asuvad kihnlased kaluripaatidel teele Pärnu poole, kus õhtul ühineb tantsupeotuli Tartust mööda siseveeteid ajaloolistel laevadel toodud laulupeotulega,” rääkis peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.

TuleTulemine on tänavuse laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuleteekond, mille käigus liigub 13. juunil Tartus süüdatud laulupeotuli mööda ajaloolisi siseveeteid ajaloolistel puulaevadel Viljandi kaudu Pärnusse ja ühineb seal Kihnu jaanitulest alguse saanud tantsupeotulega. Seejärel liigub laulu- ja tantsupeo ühine tuli jahtal Ruhnu Karu peatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus 2. juuliks Tallinnasse Admiraliteedi basseini, kus toimub peo avamine. TuleTulemise teekonna pikkuseks on üle 900 kilomeetri, millest siseveekogudel liigutakse ligi 380 kilomeetrit ja meritsi ligi 320 meremiili (umbes 590 kilomeetrit).

TuleTulemist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit, Eesti Kooriühing, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Lauluväljak: suvist laulu- ja tantsupidu pildistama!

2009-06-19T15:53:00.002+03:00

Tallinna Lauluväljak korraldab suvise laulu- ja tantsupeo raames taas fotokonkursi “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009”. Konkursi eesmärgiks on koguda ja säilitada väärtuslikku pildimaterjali, mis kannaks edasi “ÜhesHingamise” ainuomast meeleolu, teatab SA Tallinna Lauluväljak.
Parimatest konkursile laekunud fotodest koostatakse avalik fotonäitus, mis avatakse 3. septembril sügishooaja piduliku avaüritusega Tallinna Lauluväljaku Kultuurikeskuses.
“Iga laulu- ja tantsupidu on ilmselgelt natuke isemoodi ning kindlasti kordumatu,” põhjendab ettevõetud projekti SA Tallinna Lauluväljaku turundus-arendusjuht Margot Holts. “Sajad tuhanded üritusel viibivad eestlased kujundavad tegelikult ise iga ürituse näo, mistõttu on ainuvõimalik, et kõige paremini ja ehedamalt annavad sündmuse meeleolu edasi needsamad peol viibivate inimeste fototabamused. Sageli kõige lahedamaks osutuvadki just need pildid, mis võetakse üles lavatagustes või publiku enda seas.”

Auhinnad
Fotokonkursi võitjale on Horizon Travel välja pannud kaheinimese reisi sooja päikese alla Madeirale. Teise koha võitja saadetakse koos enda ja sõbra perega lõõgastavale puhkuspaketile Laulasmaa SPA-sse. Kolmanda koha omanik saab 5000 krooni väärtuses valida fototarbeid Fotoluksist. Kõige värvilisemale pildile on eriauhinnaks rahvusmustrilised rahvuspapud.

Esimest korda korraldas SA Tallinna Lauluväljak samanimelise populaarse fotokonkursi ja sellele järgneva -näituse 2007. noorte laulu- ja tantsupeo aastal. Mitmed parimad konkursile laekunud tööd ehivad siiani Lauluväljaku Kultuurikeskuse seinu.

Fotosid saab laadida ülesse lauluväljaku kodulehel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemine edeneb Pärnu suunas

2009-06-18T20:43:00.003+03:00

TuleTulemise Tartu-Viljandi teekonna korraldaja Mati Raamat räägib, kuidas teekond on seni kulgenud ja kui hästi on teelisi jõegede ääres vastu võetud.
Lauluväljaku turundusjuht Margot Holts räägib aga Tallinna lauluväljaku väljakuulutatud fotokonkursist. Võitjatele lubatakse võimsaid auhindu. Pilte saab saata ja laadida ülesse aadressil www.lauluvaljak.ee 2.-9. juulini.

Saadet saab kuulata SIIT.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: kes räägib?

2009-06-18T20:36:00.003+03:00

Vikerraadio ÜhesHingamise saate viimase kuulajamängu küsimus kõlab järgmiselt:

Kes on see dirigent, kes kord ühes proovis Estonia kontserdisaalis koori ees seistes kõigepealt nii mõnegi tuntud laulu tegelikku, võib-olla isegi varjatud mõtet, selgitada. Ometi kutsus see saalis esile lõbusat lõkerdamist. Vihjeks, et see huumorimeelega dirigent pole sugugi vähetähtis mees ka sellel laulupeol!

Helilõiku saab kuulata SIIN.

Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 26. juunil kell 13.00.ÜhesHingamise saadet saab kuulata SIIT.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemise taustapilt arvutile

2009-06-17T20:22:00.007+03:00

Tegelikult ei ole see naljakas, aga alles praegu saime valmis juunikuu wallpaperid. Tõsised vabandused. Juuli wallpaperid on see-eest juba valmis ja varsti saab need endale laadida :).
Juuni taustapildil on TuleTulemine ehk laulu- ja tantsupeo tule teekond marsruudil Tartu-Viljandi-Pärnu-Kuressaare-Haapsalu-Kärdla-Lohusalu-Tallinn.

Vali mõõt: 1024X768 1280X1024 1280X800

1280X960 1440X900 1600X1200 1680X1050

Hangi teatmik ÜhesHingamine - Tagasi avalehele

ERR peoülekannetelt kokku ei hoia

2009-06-17T00:44:00.002+03:00

Peagi lülituvad ETV ja ETV 2 laulu- ja tantsupeo lainele – näha saab intervjuusid lauljate ja tantsijatega, peaproove, erisaateid ning ekraanile jõuavad ka tuletoomise reportaažid, mida juhib Anu Välba, kirjutab Postimees.
Laulupeo teleülekande vastutava toimetaja Gerda Kordemetsa sõnul on laulu- ja tantsupidu eesti rahva jaoks üks olulisemaid sündmusi ja seepärast ka rahvusringhäälingule tähtis prioriteet.«Nii olulisi asju eelarvekärped väga ei puuduta,» rääkis ta ajalehele. Loe edasi Postimehe artiklist "Rahvusringhääling peoülekannetelt kokku ei hoia".

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Ilmus laulu- ja tantsupeo teataja “ÜhesHingamine”

2009-06-16T11:25:00.003+03:00

Teisipäeval, 16. juunil jõuab müügile laulu- ja tantsupeo ametlik teataja “ÜhesHingamine”, mis koondab kogu publikule vajaliku info suvise laulu- ja tantsupeo kohta.
Suvise laulu- ja tantsupeo ainsast ametlikust väljaandest leiab pilli-, tantsu- ja laulupeo täieliku kava koos populaarsemate laulude sõnadega, ära on toodud kõigi osalevate kollektiivide nimekirjad, samuti Tallinna ühistranspordi skeem. Ka leiab trükisest peotule teekonna „TuleTulemine” peatuspaikades toimuvate ürituste kava ja lisaks on teatajas palju meeleolukat lugemist.
„Näiteks laulupeo kunstiline juht Ants Soots räägib, et tänavuse laulupeo sõnum on põlvkondade sidusus. Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht aga kinnitab, et tema süda on täis rõõmu Eestimaa tublide tantsurühmade üle. Tuletooja Jaan Tätte kõneleb, kuidas ta kirjutas tantsupeo tarbeks laulu “Sulle tahan hüüda”. Laulupeo lavastaja Andrus Vaarik tunnistab, et muusika on kõige võimsam meedium, mis talle kunagi on mõjunud,” rääkis teataja peatoimetaja Katrin Streimann.

Teataja “ÜhesHingamine” annab välja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, trükises on 244 lehekülge ja see maksab 59 krooni. Teataja on müügil suuremates kaubanduskeskustes kõikjal üle Eesti.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Eestis on koorilaul populaarseim harrastuskunst

2009-06-16T11:21:00.001+03:00

Eestis oli 2008. aastal 73 000 inimest, kes tegelesid vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga, teatab Statistikaamet. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul, teatab Statistikaamet.
Mullu oli 41 000 inimest, kes harjutasid laulmist ja kellest 39 000 tegeles koorimuusikaga. Tegelejate arvu poolest järgnesid rahvatantsijad, keda oli 18 000. Lisaks oli veel üle 4000 pillimuusika harrastaja, kellest 2700 mängib puhkpilliorkestrites.
Eestis oli ligi 1400 harrastuskoori ja 300 muud ansamblit. Peagu 1200 rahvatantsurühma, ligi 200 rahvamuusikaansamblit ja üle 130 puhkpilliorkestri. Lisaks sellele veel ligi 350 harrastusteatrit või näiteringi, 230 käsitööringi, 125 folkloorirühma ning muid harrastuskollektiive ja ringe. Harrastajatest ligi poole moodustavad lapsed. 71% rahvakultuuri harrastajatest on naised. Meeste osatähtsus on suurem üksnes puhkpillimängijate seas. Kultuurimaju, rahvamaju ja huvikeskusi oli Eestis Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse andmeil 372.
Viimase kümnendi jooksul on harrastuskollektiivide arv vähenenud ligi poole võrra ja harrastajate hulk 40%. Laulmisega tegelejaid on jäänud vähemaks ligi viiendiku ja pillimuusikaga tegelejaid ligi 40%. Samas on koorilauljate arv jäänud samale tasemele ja puhkpillimängijate arv isegi viiendiku tõusnud.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ÜhesHingamise telereklaam

2009-06-15T14:12:00.002+03:00

ÜhesHingamise telereklaamid on teie ees. Pikem versioon jookseb ERR-s ja lühem alates tänasest Kanal 2-s. Animatsiooni tegi meie kunstnik Taavi Varm.

Lühem versioon

Pikem versioon

Need ja muud ÜhesHingamise videod on vaadatavad YouTube-is.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ERR-s 19,5 tundi ÜhesHingamise saateid

2009-06-15T10:59:00.002+03:00

TuleTulemisest valmib viis 15-minutilist reportaaži ja 24-minutiline kokkuvõte, laulupeo avamisele läheb tund, tantsupeole 2 tundi ja 20 minutit, kirjutab Õhtuleht.
Laulupeo rongkäiku ja kontserte näeb kahes 9- ja 5-tunnises otseülekandes. Pärast peo lõppu võetakse tähtsündmus kokku 55-minutilises erisaates. Ajalehe teatel lülitub peolainele lülitub ka ETV2, mis pühendub jooksva info jagamisele, tervitustele, intervjuudele jms. ETV2-s teeb praeguse seisuga tööd üle 30 vabatahtliku rahvusringhäälingust.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tartu laulupeol osaleja: Elagu vihm! Hurraa!

2009-06-15T01:09:00.004+03:00

Üks huvitav postitus ja olukirjeldus laupäeval toimunud Tartu laulupeo kohta.
"Eile möödus 140 aastat esimesest Tartu või tegelikult üldse esimesest lalupeost. Alguses oli ilm paljulubav, kuid juba esimeste proovide ajal hakkas vihma tibutama, millest hiljem kujunes välja paduvihm. Seda siis juba koos äikesega," kirjutab Teele blogis Teele Liisi. Loe edasi postitusest "Elagu vihm! Hurraa!".

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemine 1. peatus - Kärkna

2009-06-15T00:33:00.005+03:00

Laulu- ja tantsupeo tuleteekonna ehk TuleTulemise esimene peatud Tartumaal Kärkna kloostri varemetes. Tänud Aivarile filmimise eest!

Vaata ka:

"Turm jõudis tulega Kärknasse" - Postimees
"Galerii: laulupeo tuli viikingilaevas liikumas Võrtsjärve poole!" - Õhtuleht
"Laulupeotuli alustas veeteekonda" - Kanal 2, Reporter
"Laulupeotuli alustas 900 kilomeetrist teekonda" - Seitsmesed uudised, TV3
"Laulupeotuli alustas teekonda" - AK, ETV

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulupeotuli teel

2009-06-14T12:17:00.005+03:00

Kell 12.16 alustas Tartu raekoja eest teed Pärnu poole laulupeotuli. A Le Coq-i kammerkoor laulis mõne laulu, linnapea Urmas Kruuse ja kultuuriminister Laine Jänes andsid kaasa parimad soovid.

foto: ilm.ee

vt pildigaleriisid Postimehes ja Õhtulehes.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele