ETV aasta viimases Tähelaeva saates on külas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht Aet Maatee. "Temas kohtuvad aade ja piiritu energia, milleta laulupidude korraldamine oleks mõeldamatu. Teisalt on ta aga suure pere ema, kes on üles kasvatanud neli last. Sel aastal pälvis Aet Maatee ka Aasta Naise tiitli," teatab Eesti Rahvusringhääling. Saade on eetris pühapäeval, 27. detsembril kell 10.00.
Tänasest on Piletilevis eelmüügis juunikuus Rakveres toimuva teise meeste tantsupeo „Elementaalne” piletid.
Rakvere staadionil 13. juunil toimuval meeste tantsupeol on kaks etendust, kell 15.00ja 19.00. Pilet etendusele maksab 250 krooni. Piletite eelmüük Piletilevis lõppeb 12. juunil kell 00:00. Kahte etendust ja peaproovi mahub vaatama ligi 10 000 inimest, pileteid saab osta SIIT.
Rakveres peetakse 13. juunil teist meeste tantsupidu, täna toimus Rakvere staadionil esimene proov, teatab ERR. Kuigi täna harjutas staadionil vaid kümmekond Tarvanpää tantsijat , siis suvisel peol osaleb ligi 3000 meest. Peo idee autor, stsenarist ja üldjuht Maie Orav ütles "Aktuaalsele kaamerale", et järgmise aasta tantsupidu vaatleb meeste vaimset teed ja kannab nime Elementaalne ehk on pühendatud neljale antiiksele algelemendile.
Üks põnev video 1933. aasta 23.-25. juunil Tallinnas toimunud X üldlaulupeo kohta. Sel peol olid kooride üldjuhtideks Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik ja Verner Nerep ning orkestreid juhatas Raimund Kull. Laulupeol osales ligi 500 esinejate rühma 16 500 laulja-mängijaga. Esmakordselt esinesid eraldi kooriliigina 19 naiskoori 626 lauljaga. Ka jagati sega- ja meeskoorid esimest korda kunstilise suutlikkuse alusel üld- ning erikoorideks. Kuulajaid oli kohapeal hinnanguliselt 90 000. Laulupidu kanti esimest korda üle raadios.
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsatsioon kuulutas aasta naiseks Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee. „Iga aasta novembris peame oma sünnipäeva ja sel ajal kingime Eestimaale ka aasta naise,” ütles EENA president Jana Raud. Tänavu aasta naise tiitli pälvinud Aet Maateed iseloomustati kui laulupeo kultuuri ja väärtusi hindavat naist. Aasta naine valiti juba 17. korda. 2002. aastal valiti aasta naiseks Tallinna lastehaigla sihtasutuse juhatuse esinaine Merike Martinson, 2003. aastal Birute Klaas, 2004. aastal Marika Mikkelsaar, 2005. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso, 2006. aastal tantsujuht Maie Orav, 2007. aastal Anna Levandi ja mullu Kauksi Ülle.
Täna pärastlõunal toimus Mustpeade Maja valges saalis Tallinna linna tänuvastuvõtt XXV laulupeol ja XVIII tantsupeol "ÜhesHingamine" osalenud 287 Tallinna kollektiivi juhile. Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul pakkus laulu- ja tantsupidu tänavu suvel hingejääva ja positiivse elamuse, mille eest tuleb tänada kõiki kollektiivide juhte. "Tänan kõiki laulu-ja tantsupeo juhte, osalejaid ja pealtvaatajaid ning kohtumiseni juba kahe aasta pärast, mil toimub XI noorte laulu- ja tantsupidu," vahendab Raepress Jäppineni sõnu. Tantsupeol MERI osales Tallinna linnast 69 tantsurühma ja kümme võimlemisrühma ning laulupeol 184 koori, 12 puhkpilliorkestrit ja kaheksa rahvamuusikaansamblit.
18. oktoobril toimub Oslos EBU koorikonkurss “Let The Peoples Sing”, kus Eestit esindab Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor. Üritusest teeb otseülekande ka Klassikaraadio.
“Let The Peoples Sing” on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) raadiokonkurss, mida korraldatakse alates 1961. aastast iga kahe aasta tagant. Konkursi eesmärk on propageerida koorilaulu raadioeetris ja anda EBU liikmetele võimalus tutvustada oma maa koorilaulukultuuri. Konkursil saavad osaleda vaid amatöörkoorid kolmes esinemiskategoorias: lastekoorid, noortekoorid ja täiskasvanute koorid. Eesti osaleb konkursil neljandat korda.
Konkursi võitja saab rändauhinna Hõbedase Roosikarika (Silver Rose Bowl), mille 2005. aastal on juba Eestisse toonud Tallinna Muusikakeskkooli Lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel.
Pärast aasta kestnud renoveerimistöid avati täna Tallinnas Oru tänaval asuv laulutaat Gustav Ernesaksa maja.
Kadriorus Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuv maja oli Gustav Ernesaksa koduks aastatel 1953 – 1993. Eesti Kultuurkapital omandas maja Ernesaksa pärijatelt 1997. aastal ja aasta hiljem alustati Eesti Kontserdi eestvõttel selle renoveerimist.
Kogu majas on püütud säilitada endisele omanikule ja ajastule omast hubast ning algupärast kujundusjoont, teatab Eesti Kontsert. Rekonstrueerimisprojekti koostas arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ, hoone sisekujunduse autor on Mareliis Raid.
Maja hakkab kasutama Eesti Kontsert välisinterpreetide majutuskohana. Kõik numbritoad kannavad läbi aegade Eesti Rahvusmeeskoori dirigentidena tegutsenud väljapaistvate Eesti koorijuhtide Jüri Variste, Artur Vahteri, Harald Uibo, Uno Järvela, Kuno Arengu, Ants Üleoja ja Ants Sootsi nimesid. Esimesel korrusel asuvast Gustav Ernesaksa kabinetist on Teatri- ja Muusikamuuseumi abiga saanud mälestustuba.
Klassikaraadios algas tänasest koorimuusika kuu, mille kestel jõuab eetrisse 60 tundi koorimuusikat, teatab ERR. Klassikaraadio on valmistanud ette tiheda muusikaprogrammi, kus Eesti kooride laulmist saab kuulata argipäeviti kell 9.55, 14.55 ja 17.55. Lisaks on kuu jooksul kavas kaheksa saadet sarjast "Koorijuhi kõrvaga", kus Aarne Saluveer, Kuno Areng, Ene Üleoja, Hirvo Surva ja teised koorijuhid räägivad koorimuusika hetkeseisust Eestis, selle tulevikusuundadest ja arenguvõimalustest. Saated on eetris esmaspäeviti kell 16 ja neljapäeviti kell 21.
8. oktoobril kell 19 on eetris saade "Laulev pink", kus Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Arvi Karotam Laulupeopingist, mis paigutati sel suvel Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa mälestussamba kõrvale ning millel istudes saab kuulata valikut Eesti laulupeo kullavaramust. Eesti Rahvusmeeskoori 65. aastapäeva puhul jõuavad aga eetrisse saated RAMi ajaloost ning otseülekanne koori sünnipäevakontserdilt 18. oktoobril algusega kell 15.
Veel pakub Klassikaraadio kooride kontserdisalvestisi, muuhulgas rahvusvahelise Harald Anderséni nimelise kammerkooride konkursi galakontserdilt, mis toimus 12. septembril Helsingis ja kus esines edukalt Eesti koor Voces Musicales. Koorimuusikakontserte saab kuulata laupäeviti kell 19 ja pühapäeviti kell 13. Otseülekandes vahendab Klassikaraadio ka rahvusvahelise EBU koorikonkursi "Let The Peoples Sing" finaali, kus osaleb Tallinna Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoor Maarja Soone juhatusel. Koorimuusika kuu lõpetab 31. oktoobri südaööl algav suur koorimuusikaöö.
UNESCO on teinud Baltimaade laulu- ja tantsupidude kohta inglise keeles üleevaadet pakkuva video. Samast leiab veel videosid UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus oleva kohta.
UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee otsustas kanda setu leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Reedeni kestval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis tehti täna otsus setu leelo vaimse kultuuripärandi nimistuse kandmise kohta. Eesti esitas setu leelo kirjeldusest, leelotraditsiooni kohta käivatest filmimaterjalidest ja setu lauludega CD-st koosnevad taotlusmaterjalid UNESCO-le eelmise aasta septembris. "See on tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, setolauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas jaloomas seto kultuuri," ütles Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülembsootska Õie Sarv. "Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatelerahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ningtunnustatud ka maailmas laiemalt."
Kultuuriminister Laine Jänese hinnangul on otsus esindusnimekirja kandmiseks suur tunnustus setu kogukonnale ja leelokooridele, kelles on olnud visadust säilitada oma keelelist ja kultuurilist eripära. “Ühtlasi on seda aidanud toetada ka Setumaa riiklik kultuuriprogramm ning praegu on ministeeriumis ettevalmistamisel järgmise perioodi 2010-2013 programmdokument”, vahendas kultuuriministeerium Jänese sõnu. Setu leelo on setude traditsiooniline laulmisviis, mille osaks on nii originaalne muusika kui kindlatele reeglitele vastav tekst ja sellise teksti loomise traditsioonilised reeglid, traditsioonilised laulmissituatsioonid, näiteks kuningriigipäevad, leelopäevad ning perekondlikud tähtpäevad.
Alates 2003. aastast on pärandi esindusnimekirjas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ning Kihnu Kultuuriruum.
Hooaega alustanud rahvatantsurühmad on saanud meeldiva üllatuse osaliseks, sest suvise tantsupeo järellainetusena on liitunud rühmadega palju uusi tantsijaid. Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsevasse rahvatantsuansamblisse Kuljus pürgis septembris ligi 80 uut tantsijat. Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli esimesest proovist käis läbi 104 huvilist, neist 24 poissi ja 80 tüdrukut, kirjutab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi septembri teataja. „19 inimest tegid kaasa ainult esimese tunni. Kas nad jõudsid arusaamisele, et neile rahvatants ikka väga ei meeldigi või valisid nad teise ansambli, öelda ei oska,“ sõnas TÜRKA kunstiline juht Aveli Asber teatajale. Tantsuansamblisse Sõprus tuli aga praegu tegutsevasse nelja sega- ja naisrühma lisaks üle 50 uue soovija. Nii loodi juba nelja tegutseva lasterühma kõrvale veel üks lasterühm.
Täna keskpäeval antakse Tallinna Raekojas üle Ullo Toomi nimeline stipendium Juris Žigursile. 2009. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saav Juris Žigurs on olnud viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja, Eesti-Läti rahvatantsualase koostöö arendaja ning liivi rahvatantsu hoidja. 1. juulil oma 70. juubelit tähistanud Žigurs osales ka tänavusel tantsupeol, kus ta korraldas Lätimaa kollektiivide vastuvõttu. Ullo Toomi Fond annab välja igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid. Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.
Vaatamata juuli algul toimunud Eesti kultuuri tähtsündmusele, laulu- ja tantsupeole, mis elavdas siseturismi ja tõi Eestisse hulgaliselt huvilisi nii naaberriikidest kui ka kaugemalt, peatus majutusettevõtetes 22% vähem siseturiste ja 2% vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet. Turismi kõrgkuul juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti. Tallinna majutusettevõtetes, kus peatus ligi pool kõigist majutatud turistidest, jäi külastajate arv eelmise aasta juuli tasemele.
Euroopa suurima rahvakultuurifestivali Europeade'i president Bruno Peetrsi hinnangul sobib Tartu linn 2011. aasta Europeade'i korralduspaigaks. Eile ja täna Tartu oludega tutvuv Bruno Peeters sõnas, et Tartu on just parajalt väike selleks, et publiku ja ligi 5000 rahvatantsija ja –muusiku vahel tekiks hea side ja atmosfäär ning ta oli väga rahul ka ürituse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri ja entusiastlike korraldajatega, vahendab Tartu linna pressiteenistus. Europeade’i presidendile Tartu linna võimalusi ja kogemusi tutvustanud abilinnapea Jüri Sasi sõnul oli Peeters Tartust väga positiivselt üllatunud ja oleks nõus olnud festivali kasvõi tänasel päeval siin korraldama. „Eriti rahul oli Peeters Tartu infrastruktuuriga ja korraldajate suurte kogemustepagasiga suurürituste korraldamisel,“ märkis Sasi. „Lisaks jättis kogu Tartu talle positiivse mulje ja tema arvates on Tartu nagu loodud erinevaid põnevaid festivale korraldama.“ Europeade 2011 korraldav linn kinnitatakse tuleva aasta märtsis Itaalias. Europeade on alates 1964. aastast toimuv iga-aastane Euroopa suurim rahvakultuuri rändfestival, millest võtab olenevalt aastast osa 4500-6000 inimest. Korraldav linn peab tagama osalejate majutamise, toitlustamise ning suurfestivaliga kaasneva logistilise teeninduse. Esialgu sai Europeade 2011 korraldamisõiguse Tallinn, kuid loobus sellest.
Peaminister Andrus Ansip ütles laulu- ja tantsupea korraldajaid ning toetajaid tänades, et pidu tekitas tõelise ühes hingamise, mis kestab tänaseni, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo. „Tänavune laulu- ja tantsupidu oli iseäranis meeliülendav,“ tunnistas valitsusjuht peo korraldajaid ja toetajaid tänades. Peaminister tänas ka Eesti lipu 125. aastapäeva korraldajaid. „Mitte kunagi ei ole meie laulupeol olnud nii palju trikoloore kui seekord – see muutis peo veelgi erilisemaks,“ ütles Ansip. Riik rahastas laulu- ja tantsupeo korraldaminst 40,4 miljoni krooniga, millest peo ettevalmistuseks kulus 24,4 miljonit krooni ja kollektiivide tegevustoetus 16 miljoni krooni. „Laulu- ja tantsupeo rituaal on äärmiselt vajalik – me tulime taas kokku, hingasime ühes ja olime üksteise vastu sõbralikud – olime eestlased,“ ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht.
Homme, 3. septembril avatakse Tallinna Lauluväljaku Kultuurikeskuse sügishooaeg suvise laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" teemalise fotonäitusega. Näitusel on väljas “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009” fotokonkursi parimad tööd, fotokunstniku Kalju Suure fotod “ÜhesHingamisel” osalenud avaliku elu tegelastest ning Valli Lember-Bogatkina akvarellinäitus. “Meenutamaks mõnusaimaid hetki suvest ja eestlaste suursündmusest – laulu- ja tantsupeost „ÜhesHingamine“ - astume uude hooaega ka teemakohase suurnäitusega,“ rääkis SA Tallinna Lauluväljak arendus-turundusjuht Margot Holts. Kokku laekus tänavusele konkursile laekus üle tuhande foto, millest parimad valis välja 5-liikmeline žürii koosseisus Mikko Fritze (SA Tallinn 2011), Aet Maatee (SA Laulu- ja Tantsupidu), Margot Holts (SA Tallinna Lauluväljak), Mati Hiis (Õhtuleht) ja Assar Jõepera (Fotoluks). Näitus Tallinna Lauluväljakul on avatud 4.-17. septembrini tööpäeviti kell 10-16.00.
Ullo Toomi fond otsustas 26. augustil, et tänavuse stipendiumi anda Juris Žigursile. "Juris Žigurs osales tantsupeoprotsessis juba 1980. aastast olles kahel korral üldjuhi assistendiks, viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldajaks. Tema õlul on olnud paljude tantsupidude toimimise tagala kindlustamine.Samuti on tema oluliseks panuseks Eesti-Läti rahvatantsualane side ning liivi rahvatantsu toomine eestlastele lähemale. ERRS-i Kullaterade klubi liikmena oli ta üks neist, kes kolm aastat tagasi käis välja idee koostada raamat meie tantsupidude ajaloost. Ta on ka tänavu ilmunud raamatu "75 aastat Eesti tantsupidusid" üheks autoriks," teatab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. 1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss ja Helju Mikkel.
