Ernesaksa stipendiumi said Klas, Moss, Köster ja Schüts

Gustav Ernesaksa Fond andis tänavused Ernesaksa stipendiumid Eri Klasile, Ilmar Mossile, Tiit Kösterile ja Kuldar Schütsile. Klasile anti koorimuusika 35 000 kroonine peastipendium muusika edendamise ja koorimuusika populariseerimise eest nii Eestis kui välismaal. Lisaks tõi fondi haldusnõukogu ära Klasi olulise panuse dirigentide õpetamisel ja aktiivsuse laulupidudeliikumise edendamisel.

20 000 krooni suurused koorimuusika edendamise stipendiumid otsustas haldusnõukogu anda praegu Eesti Kooriühingu tegevdirektorina töötavale koorimuusika arendajale ja paljude laulupidude korraldajale Ilmar Mossile ning kauaaegsele Kuressaare muusikakooli direktorile ja Saaremaa Ühendatud Meeskoori dirigendile Tiit Kösterile koorimuusikaelu edendamise eest Saaremaal.
13 500-kroonine õppestipendium otsustati anda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimiseriala üliõpilasele Kuldar Schütsile töö eest Inseneride Meeskooriga, Tallinna Poistekoori ettevalmistuskooriga ning Türi Kammerkooriga „Suisapäisa".
Stipendiumid antakse pidulikult üle 14. detsembril Estonia kontserdisaalis toimuval Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva tähistaval galaõhtul.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 22. oktoobril 1993 Eesti Üldlaulupeo Direktsioon (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus), Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusikaakadeemia. Fondi eesmärk on jäädvustada Gustav Ernesaksa mälestust ja väärtustada koorimuusikaalast tegevust. Fond annab iga aasta detsembris Gustav Ernesaksa sünnipäeva paiku välja koorimuusika peastipendiumi, koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi.

Saarlased otsivad rongkäigule kujundust

Saaremaa Omavalitsuste Liidu eestvõttel kuulutatakse välja konkurss “XXV üldlaulupeo ja XVIII üldtantsupeo Saare maakonna rongkäigu kujundus“, kirjutab Meie Maa.

Ants Soots: Laulurõõm tuleb, aga mitte kohe

Oktoobri viimases Õpetajate Lehes rääkis XXV laulupeo kunstiline juht Ants Soots repertuaari valimisest ja sellest, milles laulupeo olemus seisneb. „Kui 1869. aastal esimeseks peoks kokku tuldi, lauldi 26 a cappellakoori­laulu. Neist ükski polnud selline, mida ilma tõsise õppimiseta esitada oleks võidud. Taadid ei tulnud selleks kokku, et lõõgastuda ja meelt lahutada." Loe edasi siit.

Laulu- ja tantsupeo meenemüntide kujunduskonkurss

Eesti Pank on kuulutanud välja laulu- ja tantsupidude traditsioonile pühendatud 10-kroonise hõbemündi ja 100-kroonise kuldmündi kujunduskonkursi. Kavandite esitamise tähtajaks on 19. jaanuar 2009 kell 16.00. Täpsemalt Eesti Panga kodulehel.

"ÜhesHingamine" piletid eelmüügis!

Alates 1. novembrist alustas Piletilevi 2009. aasta laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" piletite eelmüüki. Pääsmed jagunevad tava- ja toetajapiletiteks. Laulupeol maksavad tavapiletid 100 ja sooduspiletid 50 krooni, tantsupeol aga olenevalt istekohast 80/100 ja sooduspiletid 40/50 krooni. Laulupeo toetajapilet maksab olenevalt istekohast 300-500 krooni ja tantsupeol 300 krooni. Toetajapilet tagab laulupeol kindla istekoha piiratud alal. Samas on sel korral ka 10 000 istekoha jagu pinke muretsetud. Esmakordselt saab pileti osta SebraPiletina, mis tähendab, et võib selle ise koduprinterist välja printida.

„ÜhesHingamine“ täpsem kava ja piletiinfo.

"ÜhesHingamine" ajaveeb

Siin hakkavad ilmuma XXV laulu- ja XVIII tantsupeoga seotud värskeimad teated ja viited, mis võiksid peolistele huvi pakkuda. Vaadaku nad seda pidu siis lavalt või lavale. Ja kui peaks tekkima tahtmine siin kirjutada, siis antagu aga märku.