teisipäev, 10. veebruar 2009

82aastase hüppeid näha oli puhas rõõm

Anneli Aasmäe veab Maalehes juba eelmisest kevadest artiklitesarja, mis hoiab silma peal „ÜhesHingamise” ettevalmistustel ja sellel, kuidas suvine pidu inimeste elusid sätib.

Anneli, miks võttis Maaleht ette sellise artiklisarja? See on ikkagi terve kuhi tööd…
Laulu- ja tantsupidu on nii tähtis sündmus, et sellele pühendatud artiklisari üleriigilises ajalehes on lausa hädavajalik. Peo ettevalmistusega seotud inimeste arv on sedavõrd suur, et on äärmiselt kahju, kui väike osa neist ja nende tegemistest laiemat tähelepanu pälvib. Ajaleheski on kindlad mahud ja võimalused ning kõik, mis kajastamist vääriks, ei mahu lihtsalt ära. Aga mõnusa peomaitse ja suursündmusele eelneva positiivse ärevuse peaks nende lugude põhjal siiski suhu saama. Kõige parem võimalus peoks häälestumiseks on muidugi ise tantsija või lauljana kõigi nende askelduste sisse hüpata. Nagu minagi teinud olen.



Maalehe ajakirjanik Anneli Aasmäe Raplamaa kevadlaadal tantsurühmaga Kandali. FOTO: Karin Kaljuläte/Maaleht

Millises rühmas ise tantsijana osaled?
Tantsin praegu rahvatantsuseltsis Kandali. See on 1978. aastal loodud Tallinna segarühm ning ma olen seal väikeste pausidega tantsinud 1990.aastast saadik. Enne tantsisin mujal. Seekordsele peole üritame Kandaliga pääseda 3 rühmaga B-liikide arvestuses.

Kus oled peo jälgi otsides juba käinud ja kuhu plaanid veel minna?
Põnevaimad kohtumised on olnud näiteks Viljandi pastlategija Priidu, sama kandi kaabumeistri Maie ning 82aastase Vastseliina tantsuõpetaja Heljuga, kelle kergejalgseid hüppeid näha oli puhas rõõm. Nimekiri inimestest, kohtadest, kollektiividest ja tegemistest, millest tahaks kirjutada, on aga nii pikk, et paraku jõuab juulikuu enne kätte, kui kõik need plaanid lugudeks muutuda jõuavad.

Milline on olnud Sinule kui ajakirjanikule seni kõige lahedam või ootamatum lugu kirjutada?
Mulle kui 28-aastase staažiga rahvatantsijale on kõige südamelähedasemad ikkagi tantsuteemalised lood, ehkki lauljate töömailt võib samapalju põnevaid inimesi ja nurkasid leida. Kõige ootamatumaid tulemusi andis aga tantsurühmade nimede ja spetsiaalselt eelolevaks peoks loodud tantsude sünnilugude uurimine - kas teie näiteks teate, miks on ühe noorterühma nimi "Sukad ja tagi" või miks pidi Ülo Luht "Kalamehe juttu" luues oma esikust kapi välja viskama?
Samas pole peoks valmistumine sugugi ainult lust ja lillepidu ning asjaosalised peavad paraku ka probleemidega kokku puutuma. Nii valmisid artiklid muusikutest, kes polnud veel novembrikuu lõpus noote kätte saanud, ja käsitöömeistritest, kes näevad vaeva rahvariiete tegemiseks vajalike kangaste leidmisega. Aga olen absoluutselt veendunud, et juulikuise suursündmuse võlu kaalub kõik eelnevad raskused kuhjaga üles.

---
Kõik Maalehes viimase aasta jooksul kirjutatud "ÜhesHingamist" puudutavad lood on nüüd koondatud ajalehe veebis eraldi rubriiki "Laul ja tants".

Tagasi avalehele

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

!Tweetmeme! !Tweetmeme läbi!