Tiia Penjam: Ettelaulmised on tulnud kasuks

Eesti Päevaleht avaldas tänases lehes lühendatuna koorilaulja Tiia Penjami arvamuse "Ettelaulmised on tulnud kasuks". Et hulk olulist materjali puudu, siis järgnevalt on toodud arvamus kärpimata kujul.

***
Laulupeole sõja kuulutanud Paavo Roolaid teatab oma boikotist: “Eelolevast laulupeost mina aga – protestimärgiks – osa ei võta!”. Nagu oleks peole minek kohustus või karistaks loobuja sellega kedagi peale iseenda! Kõik tahtjad niikuinii kaare alla ära ei mahu, sest soovijaid on rohkem kui kunagi enne. Hulk uusi kooregi on loodud ainsa sihiga laulda suurel peol. Ka harjutatud on varasemast rohkem ja tõsisemalt.
Vastasseisu õhutajad on püüdnud üldsust uskuma panna, et kava on jõukohane ainult n-ö eliitkooridele, aga see pole tõsi. “Raske” repertuaar on juba selge. Ja märksa paremini, kui on olnud varasemate pidude „lihtne“ kava. Isegi need, kes õppimiskuude vältel uute lauludega sõbraks pole saanud, esinevad ettelaulmistel hästi – olgu siis kartusest peole mitte pääseda (kiruvad, aga kipuvad?) või lihtsalt soovist „taset” näidata. Rääkimata nendest kooridest-lauljatest, kel huvi ja töötahe algusest peale olemas olnud.
Jäägu asjatundjate öelda, kas eelmiste suurpidude lood olid tõesti kõigile jõukohased või pigem mindi lavale pooliku ettevalmistusega – mis keeruline, jäigi õppimata. Tänavu üle hulga aastate on harjutamine laulupeoks sisustanud suure osa kõikide kooride hooajast ning keegi pole jäänud lootma, et vajalik töö saab tehtud ära ülejala ühisproovides. Kujutan ette, et on väga vahva laulda kas või vana head “Tuljakut”, kui kõik 24 000 lauljat on partiid oma võimete kohaselt ära õppinud ega sõua mälu järgi huupi noodilt noodile. Ettelaulmised on tulnud kindlasti kasuks ning need võiksidki saada tavaks, sõltumata sellest, kas kogu soovijate seltskond laululavale mahub või mitte.
Rein Sikk muretseb “kümne tuhande äravisatud taidleja” pärast. Ei hakka siinkohal vaidlema, kas kõrvalejääjate kaotusvalu on leevendatav privaatesinemistega linna parkides ja haljasaladel, aga laulelduste korraldamist vabalaval riigi mureks ja hoolivuse näitajaks pidada on liiast. Laulupidu kui koorimuusika kontsert on kultuurinähtus. Lihtsalt ühislaulmine seda ei ole. Riik toetab kultuuri. Täiskasvanute harrastustegevus, mis ühegi kriteeriumi järgi kultuurini ei küüni, on tegijate ning nende sõprade oma rõõm ja lõbu.
Kes aastaid või kogunisti aastakümneid koorilaulja olnud, peaks justkui eristama heatasemelist koorimuusikat sünnipäevalaua seltskonnalaulust. Kui ei erista, siis miks? Kas olen ülekohtune, oodates, et sedalaadi arusaamad kujundaks koorijuht? Temast kõik algabki – ja tihti temaga ka lõpeb. Koor on oma juhi nägu, võtab dirigendilt üle pürgimused, harjumused, suhtumise töösse, repertuaari ja muusikasse üldse.
Ka heal tasemel taidlus ei ole professionaalsus ning kunstitaotlusega laulupidu ongi ehk ainus, mille kaudu harrastuslaulmine suudab lisada midagi maailmamuusikasse.

Tiia Penjam,
koorilaulja

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele