Täna, 8. juulil algab XVI Võru Folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on uma puu.
Festivali nelja päeva jooksul toimuvad Võrus mitmed kontserdid, esinemised, ülesastumised, mis pühendatud puule, teatab festivali korraldav MTÜ Võru Folkloorifestival.
Festival algab täna kell 17 rongkäiguga Võru kesklinna tänavatel ja kuulutatakse avatuks kell 18.00 kultuurimaja "Kannel" aias toimuval avakontserdil. Erinevaid üritusi, näitusi ja kontserte jätkub pühapäeva õhtuni.
Lisaks esinejatele Eestist osalevad XVI Võru Folkloorifestivalil osalevad kollektiivid Bulgaariast, Prantsusmaalt, Türgist, Soomest, Itaaliast, Portugalist, Mehhikost, Lätist, Poolast, Venemaalt ja Ungarist.
Vt ka XVI Võru Folkloorifestivali kava
Tagasi avalehele
reede, 9. juuli 2010
laupäev, 5. juuni 2010
Täna toimub esimene Mulgi laulu- ja tantsupidu
Täna peetakse Viljandimaal Karksis esimene Mulgi laulu- ja tantsupidu, kus osalevad peaaegu kõik Mulgimaal tegutsevad koorid ja tantsurühmad.Peole oodatakse 850 osavõtjat ja tuhandet pealtvaatajat. "Esinejaid on kõigist üheteistkümnest Mulgimaa omavalitsusest," rääkis Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimees Kristel Habakukk ajalehele Sakala. Tegemist on suurima mulkide kokkutulekuga läbi aegade.
Rongkäik hakkab liikuma kell 17 Nuia keskplatsilt, pidu ise algab Karksi lossimägedes kell 18. Otselülitusi peolt teevad ka TV 3 uudised.
Mulgi laulu- ja tantsupidu korraldab Mulgi Kultuuri Instituut.
Tagasi avalehele
neljapäev, 3. juuni 2010
Lauluväljakul avati renoveeritud tuletorn
Täna, 3. juunil keskpäeval avati pärast põhjalikke renoveerimistöid Tallinna Lauluväljaku tuletorn. Avamispäeval on tuletornis üleval fotonäitus laululavast läbi aegade ja meeleolupildid 2009. aasta laulupeost.
Renoveerimise käigus tehti korda tuletorni trepiastmed ja seinad, vahetati välja valgustid ning torni rõdudele pandi ette lükandklaasid. Samuti paigutatakse tuletorni katusele kaks Eestis ainulaadset võimsat binoklit, mis võimaldavad linna panoraami ja merel sõitvaid laevu vaadelda, teatab SA Tallinna Lauluväljak.
Tuletorni renoveerimisprojekti koostas arhitekt Nuno Miguel de Sousa Oliveira Portugalist ning sisearhitekt Merle Kiiskman. Töid teostas Facio Ehituse AS. Tuletorni renoveerimisele kulus 1,3 miljonit krooni, rahastasid EAS ja Tallinna linn.
Avamispäeval pääseb tuletorni tasuta. Edaspidi on torn külastajatele avatud külastamine maksab 25 krooni eest lauluväljakul peetavate suuremate ürituste ajal.
Tagasi avalehele
Renoveerimise käigus tehti korda tuletorni trepiastmed ja seinad, vahetati välja valgustid ning torni rõdudele pandi ette lükandklaasid. Samuti paigutatakse tuletorni katusele kaks Eestis ainulaadset võimsat binoklit, mis võimaldavad linna panoraami ja merel sõitvaid laevu vaadelda, teatab SA Tallinna Lauluväljak.
Tuletorni renoveerimisprojekti koostas arhitekt Nuno Miguel de Sousa Oliveira Portugalist ning sisearhitekt Merle Kiiskman. Töid teostas Facio Ehituse AS. Tuletorni renoveerimisele kulus 1,3 miljonit krooni, rahastasid EAS ja Tallinna linn.
Avamispäeval pääseb tuletorni tasuta. Edaspidi on torn külastajatele avatud külastamine maksab 25 krooni eest lauluväljakul peetavate suuremate ürituste ajal.
Tagasi avalehele
kolmapäev, 2. juuni 2010
Türil toimub suur segakooride laulupäev
Laupäeval, 5. juunil toimub Türi lauluväljakul 2500 koorilaulja osavõtul suur segakooride laulupäev, teatab Eesti Segakooride Liit (ESL). Türi laulupäevale on registreerunud üle Eesti 96 segakoori kokku 2500 lauljaga. Koore juhatab 21 dirigenti, kes on välja valitud osalevate kooride dirigentide seast, lisaks on kutsutud juhatama professor Kuno Areng ja järgmise noortelaulupeo dirigendid Ave Sopp ja Vahur Soonberg. Dirigendipuldis saab näha ka kultuuriminister Laine Jänest.
Kavas on nii eelmise suve menukamad segakoorilaulud (Anti Marguste "See on Eesti", Piret Ripsi "Mehed ja naised" jpt) kui ka aegumatut eesti koorimuusikaklassikat (Rudolf Tobiase "Eks teie tea", Villem Kapi "Sina kena tammekene") ja kaasaegset või päris uut lauluvara, teatab ESL. Esmakordselt kõlavad nii suure koori esituses noorte heliloojate Pärt Uusbergi ja Kristo Matsoni teosed (vt ka laulupäeva kava).
Suurte laulupidude vahel korraldavad kõik Kooriühingu alaliidud liigilaulupäevi. ESL-i viimased laulupäevad toimusid 2007. aastal Hüpassaares (Mart Saar 125), 2006. aastal Toilas ja 2005. aastal Alatskivil (pühendatud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale).
Tagasi avalehele
kolmapäev, 26. mai 2010
Laupäeval toimub Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Järvamaa oma lugu"
Laupäeval, 29. mail kell 18 toimub Türi lauluväljakul Järvamaa laulu- ja tantsupidu „Järvamaa Oma Lugu“, teatab Järva maavalitsus.
Peotuli süttib kell 11.00 Paides, Lembitu pargis, esimese Järvamaa laulupeo toimumiskohas, Laululina kuju juures. Tule süütavad Paide Meeskoor ja Paide Kultuurikeskuse naisrahvarantsurühm KÄGÄRÄ. Sealt liigub peotuli edasi Türile.
Kell 17.00 Kooli pargis loitsib ansambel NAIZED tulele VÄGE.
Peaokavast moodustab poole Järva maakonna laululoojate ja tantsutegijate uuslooming, mis on valminud alles eelmise aasta sügisel. Kava seovad uusloomingulised Järvamaa legendid ja lorad, millised leidis ja leiutas peo stsenarist Tiia Tamm.
Peopiletid 15 ja 25 krooni, perepilet 50 krooni.
Tagasi avalehele
Lisainfo:
Peotuli süttib kell 11.00 Paides, Lembitu pargis, esimese Järvamaa laulupeo toimumiskohas, Laululina kuju juures. Tule süütavad Paide Meeskoor ja Paide Kultuurikeskuse naisrahvarantsurühm KÄGÄRÄ. Sealt liigub peotuli edasi Türile.
Kell 17.00 Kooli pargis loitsib ansambel NAIZED tulele VÄGE.
Peaokavast moodustab poole Järva maakonna laululoojate ja tantsutegijate uuslooming, mis on valminud alles eelmise aasta sügisel. Kava seovad uusloomingulised Järvamaa legendid ja lorad, millised leidis ja leiutas peo stsenarist Tiia Tamm.
Peopiletid 15 ja 25 krooni, perepilet 50 krooni.
Tagasi avalehele
Lisainfo:
Viljandimaa suurpeol astub üles ligi 2700 osalejat
Tänavune Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu avatakse laupäeval, 29. mail kell 16 Viljandi lauluväljakul, tantsupidu peetakse aga hiljem spordihoones, teatab Viljandi maavalitsus.
Laulupidu kannab nime "Muusikas põimime käed" ning selle kestvuseks on lauluväljakul plaanitud umbes kaks tundi. Seejärel liiguvad tantsijad ja lauljad spordihoonesse, kus pidu jätkub rahvatantsupeona "Vaga vesi, sügav põhi". Pealtvaatajate jaoks on mõlemad peod tasuta.
Laulu- ja tantsupeo koordinaatori ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialisti Kati Graubergi sõnul oodatakse maakonna suurpeole 1668 lauljat, 920 tantsijat ning üle 100 puhkpillimängija, seega kokku ligi 2700 osalejat. Esindatud on kõik Viljandimaa omavalitsused.
Lisaks võtavad peost külalistena osa Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi neidudekoor ja puhkpilliorkester Sinfonisches Jugendblasorchester der Städtische Musikschule Heilbronn Saksamaalt, mida juhatab dirigent Marc Lange. "Koos orkestriga on Viljandisse tulemas ka helilooja Steffen Burkhardt, kelle teost "Ouverture de l'Aventure" laulupeol esitatakse," lisas Grauberg.
Maakonna laulupeo lavastaja on Astrid Hallik ja loominguliste juhtidena löövad kaasa Riina Mankin, Allar Jakobson ning Tanel Kadalipp, kelle käe all sünnivad seaded viieliikmelise saateansambli jaoks.
Tantsupeo lavastaja on Vaike Rajaste ning lisaks temale on peo loomingulised eestvedajad Anneli Arraste, Anu Mikkor, Tiia Kadalipp, Liina Rajaste ja Maie Tammemäe.
Tagasi avalehele
Laulupidu kannab nime "Muusikas põimime käed" ning selle kestvuseks on lauluväljakul plaanitud umbes kaks tundi. Seejärel liiguvad tantsijad ja lauljad spordihoonesse, kus pidu jätkub rahvatantsupeona "Vaga vesi, sügav põhi". Pealtvaatajate jaoks on mõlemad peod tasuta.
Laulu- ja tantsupeo koordinaatori ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialisti Kati Graubergi sõnul oodatakse maakonna suurpeole 1668 lauljat, 920 tantsijat ning üle 100 puhkpillimängija, seega kokku ligi 2700 osalejat. Esindatud on kõik Viljandimaa omavalitsused.
Lisaks võtavad peost külalistena osa Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi neidudekoor ja puhkpilliorkester Sinfonisches Jugendblasorchester der Städtische Musikschule Heilbronn Saksamaalt, mida juhatab dirigent Marc Lange. "Koos orkestriga on Viljandisse tulemas ka helilooja Steffen Burkhardt, kelle teost "Ouverture de l'Aventure" laulupeol esitatakse," lisas Grauberg.
Maakonna laulupeo lavastaja on Astrid Hallik ja loominguliste juhtidena löövad kaasa Riina Mankin, Allar Jakobson ning Tanel Kadalipp, kelle käe all sünnivad seaded viieliikmelise saateansambli jaoks.
Tantsupeo lavastaja on Vaike Rajaste ning lisaks temale on peo loomingulised eestvedajad Anneli Arraste, Anu Mikkor, Tiia Kadalipp, Liina Rajaste ja Maie Tammemäe.
Tagasi avalehele
esmaspäev, 24. mai 2010
Folkloorsed tantsud Lasnamäel
Kuni pühapäevani õpetatavad Kalev Järvela, Kristi Pajur ja Tarmo Tartu Tallinnas Kuristiku Gümnaasiumis Eesti rahvatantse, teatab SA Tallinn 2011. Õpinädal lõppeb Lasnamäe laulu- ja tantsupeoks nimetatud Kuristiku Gümnaasiumi 24. laulu- ja tantsupeoga.
Läbi vahetu õpetamise, elava muusika ja video tutvustatakse sel nädalal eesti folkloorseid tantse Lasnamäe linnaosa kuue kooli nooremale ja vanemale astmele. Õpetajateks on rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimees Kalev Järvela ning Tarmo Tartu ja Kristi Pajur.
Üks projekti eestvedajaid Kristi Pajur tahab, et Eesti rahvatantse oskaksid tantsida võimalikult paljud Tallinna noored. „Seoses tantsupidudega on viimasel ajal koolinoorte rahvatantsrühmade arv suurenenud, kuid kindlasti on noori, kes pole varem rahvatantsuga veel kokku puutunud. Koostöös Kalev Järvela ja Tarmo Tartuga sooviks selle nädala jooksul nakatada noori rahvakultuuri pisikuga,” rääkis Pajur.
Suur avalik tantsutund toimub Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis kolmapäeval, 26. mail kell 11. Tantsima on oodatud kõik, eelnevalt tuleks end registreerida aadressil kristi4tursus@hotmail.com. Kuristiku Gümnaasiumi 24. laulu- ja tantsupidu peetakse kooli sisehoovis neljapäeval, 27. mail kell 17.
Tagasi avalehele
Läbi vahetu õpetamise, elava muusika ja video tutvustatakse sel nädalal eesti folkloorseid tantse Lasnamäe linnaosa kuue kooli nooremale ja vanemale astmele. Õpetajateks on rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimees Kalev Järvela ning Tarmo Tartu ja Kristi Pajur.
Üks projekti eestvedajaid Kristi Pajur tahab, et Eesti rahvatantse oskaksid tantsida võimalikult paljud Tallinna noored. „Seoses tantsupidudega on viimasel ajal koolinoorte rahvatantsrühmade arv suurenenud, kuid kindlasti on noori, kes pole varem rahvatantsuga veel kokku puutunud. Koostöös Kalev Järvela ja Tarmo Tartuga sooviks selle nädala jooksul nakatada noori rahvakultuuri pisikuga,” rääkis Pajur.
Suur avalik tantsutund toimub Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis kolmapäeval, 26. mail kell 11. Tantsima on oodatud kõik, eelnevalt tuleks end registreerida aadressil kristi4tursus@hotmail.com. Kuristiku Gümnaasiumi 24. laulu- ja tantsupidu peetakse kooli sisehoovis neljapäeval, 27. mail kell 17.
Tagasi avalehele
reede, 21. mai 2010
Saue Sõlel tantsitakse suvesse
Homme, 22.mai keskpäeval toimub Saue linna Jaanituleplatsil folklooripidu Saue Sõlg, teatab Saue linnavalitsus.
Kokku osaleb Saue Sõlel 500 tantsijat ja lauljat, nende hulgas ka Ukraina koreograafia ansambel "Kolor", mida juhendab Nina Koort. Enne kontserti toimub pidulik rongkäik Saue Keskuse pargist Jaanitule platsini. Kontsert lõppeb Kaera Jaani ühistantsimisega. Üritus on kõikidele tasuta.
Folklooripeod on Sauel toimunud alates 1994. aastast. Pärast kõlakoja valmimist toimuvad tantsu ja laulupeod Jaanituleplatsil ning alates 2005. aastast sai peo nimeks "Saue Sõlg".
Tagasi avalehele
Kokku osaleb Saue Sõlel 500 tantsijat ja lauljat, nende hulgas ka Ukraina koreograafia ansambel "Kolor", mida juhendab Nina Koort. Enne kontserti toimub pidulik rongkäik Saue Keskuse pargist Jaanitule platsini. Kontsert lõppeb Kaera Jaani ühistantsimisega. Üritus on kõikidele tasuta.
Folklooripeod on Sauel toimunud alates 1994. aastast. Pärast kõlakoja valmimist toimuvad tantsu ja laulupeod Jaanituleplatsil ning alates 2005. aastast sai peo nimeks "Saue Sõlg".
Tagasi avalehele
Tartus toimub Eesti Laulu Pidu
Laupäeval, 22. mail kl 19 toimub Tartus Maarja kirikus kontsert pealkirjaga Eesti Laulu Pidu, mis tähistab 100 aasta möödumist 7. üldlaulupeost 1910. aastal.
Ajaloohõngulisel Eesti Laulu Peol tulevad esitamisele sajand tagasi Tallinna laulupeol kõlanud Eesti autorite laulud ja tolleaegne puhkpillimuusika. Eesti Laulu Peo idee autor on meeskoori Akadeemiline Emajõgi dirigent Karin Raamat, kes leidis mõttekaaslased idee elluviimiseks Tartu Laulupeomuuseumist ja naiskoorist Emajõe Laulikud.
Kontserdil astuvad lisaks korraldavatele kooridele üles Tartu Akadeemiline Meeskoor, puhkpilliorkester Tartu ning Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlaste segakoor ja puhkpilliorkester.
“Soovime oma kontserdiga avaldada austust meie esiisade entusiasmile ja visadusele laulupidude läbiviimisel. Eesmärk on anda võimalus inimestele tunnetada mõneks ajaks 100 aasta tagust kultuurihõngu,” on korraldajad kokkuvõtvalt kirjeldanud oma idee sisu.
1910. aasta laulupidu sai teoks tänu Estonia seltsile, kes otsis üldrahvalikku toetust uue teatrimaja ehitusele ning laulupeo korraldamise läbi see tähelepanu ka saavutati. Samas kujunes 1910. aasta laulupidu muusikalises mõttes uuenduslikuks, kuna esmakordselt oli koorikontserdi kava kokku pandud Eesti heliloojate loomingust. Esmakordselt kõlasid A. Kapi, R. Tobiase, M. Lüdigi ja M. Saare teosed.
Ajaloohõngulisel Eesti Laulu Peol tulevad esitamisele sajand tagasi Tallinna laulupeol kõlanud Eesti autorite laulud ja tolleaegne puhkpillimuusika. Eesti Laulu Peo idee autor on meeskoori Akadeemiline Emajõgi dirigent Karin Raamat, kes leidis mõttekaaslased idee elluviimiseks Tartu Laulupeomuuseumist ja naiskoorist Emajõe Laulikud.
Kontserdil astuvad lisaks korraldavatele kooridele üles Tartu Akadeemiline Meeskoor, puhkpilliorkester Tartu ning Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlaste segakoor ja puhkpilliorkester.
“Soovime oma kontserdiga avaldada austust meie esiisade entusiasmile ja visadusele laulupidude läbiviimisel. Eesmärk on anda võimalus inimestele tunnetada mõneks ajaks 100 aasta tagust kultuurihõngu,” on korraldajad kokkuvõtvalt kirjeldanud oma idee sisu.
1910. aasta laulupidu sai teoks tänu Estonia seltsile, kes otsis üldrahvalikku toetust uue teatrimaja ehitusele ning laulupeo korraldamise läbi see tähelepanu ka saavutati. Samas kujunes 1910. aasta laulupidu muusikalises mõttes uuenduslikuks, kuna esmakordselt oli koorikontserdi kava kokku pandud Eesti heliloojate loomingust. Esmakordselt kõlasid A. Kapi, R. Tobiase, M. Lüdigi ja M. Saare teosed.
Kontserti saab jälgida veebis Tartu linna kodulehe kaudu ja mobiiltelefonis EMT mobiiliportaali kaudu.
Tagasi avalehele
neljapäev, 20. mai 2010
Täna algab Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival
Täna, 20. mail kell 20 algab Pärnu Kontserdimajas kolm päeva kestev 8. Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival, kus osaleb 800 lauljat ja 28 kollektiivi.
Avakontsert toob koorilaulusõpradeni Karl Jenkinsi suurteose rahumissa „Relvastatud mees“ („The Armed Men“) esmaettekande Eestis, esitajateks Pärnu Linnaorkester, Pärnu Kammerkoor, Pärnu Noortekoor ja segakoor Endla; solistid Helen Lokuta (sopran) ja Elisabeth Tiits, dirigeerib Jüri Alperten. Rahumissa on üks enimesitatud kaasaegseid kooriteoseid - alates esiettekandest Londonis aastal 2000 on rahusõnum kõlanud üle 800 korra ja enam kui 20 riigis.
Homme annavad festivalil osalevad koorid kontserte linna ja maakonna erinevates paikades. Ansamblite rahvalaulukonkurss algab aga samal õhtul kell 20 Pärnu Kontserdimajas.
Festival kulmineerub 22. mail kell 14 kontserdimajas algava kooride võistulaulmise ja parimate autasustamisega. Kokku antakse festivali käigus 11 kontserti (vt ka kava).
Festivalil osaleb kuus väliskoori, 17 Eesti koori (neist 7 Pärnust). Tänavu osaleb esmakordselt osaleb festivalil ja rahvalaulukonkursil ka 7 a cappella ansamblit. Kokku laulab festivalil 800 lauljat 29 kollektiivist.
Pärnu Rahvusvahelist Koorifestivali on korraldatud alates 1996. aastast. See on ainus koorifestival Eestis, mille olulisim joon on eesti rahvamuusika propageerimine. Osalema on oodatud kõikide liikide amatöörkoorid ja a cappella ansamblid. Festivali läbiviija on MTÜ Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival.
Tagasi avalehele
Avakontsert toob koorilaulusõpradeni Karl Jenkinsi suurteose rahumissa „Relvastatud mees“ („The Armed Men“) esmaettekande Eestis, esitajateks Pärnu Linnaorkester, Pärnu Kammerkoor, Pärnu Noortekoor ja segakoor Endla; solistid Helen Lokuta (sopran) ja Elisabeth Tiits, dirigeerib Jüri Alperten. Rahumissa on üks enimesitatud kaasaegseid kooriteoseid - alates esiettekandest Londonis aastal 2000 on rahusõnum kõlanud üle 800 korra ja enam kui 20 riigis.
Homme annavad festivalil osalevad koorid kontserte linna ja maakonna erinevates paikades. Ansamblite rahvalaulukonkurss algab aga samal õhtul kell 20 Pärnu Kontserdimajas.
Festival kulmineerub 22. mail kell 14 kontserdimajas algava kooride võistulaulmise ja parimate autasustamisega. Kokku antakse festivali käigus 11 kontserti (vt ka kava).
Festivalil osaleb kuus väliskoori, 17 Eesti koori (neist 7 Pärnust). Tänavu osaleb esmakordselt osaleb festivalil ja rahvalaulukonkursil ka 7 a cappella ansamblit. Kokku laulab festivalil 800 lauljat 29 kollektiivist.
Pärnu Rahvusvahelist Koorifestivali on korraldatud alates 1996. aastast. See on ainus koorifestival Eestis, mille olulisim joon on eesti rahvamuusika propageerimine. Osalema on oodatud kõikide liikide amatöörkoorid ja a cappella ansamblid. Festivali läbiviija on MTÜ Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival.
Tagasi avalehele
kolmapäev, 19. mai 2010
Tegevust alustab Eesti Kontsertkoor
Täna, 19. mail alustab Eesti Kontserdi juures Tõnu Kaljuste juhtimisel tegevust Eesti Kontsertkoor. Eesti Rahvusmeeskoori ning kutsutud naislauljatega sel hooajal projektipõhiselt alustava suure koori tänavune esimene ülesastumine leiab aset augustis, teatab Eesti Kontsert.
Eesti Kontserdikoori loomisega täidetakse Eesti muusikaelus lünk, mis tekkis 1994. aastal seoses toonase Eesti Raadio segakoori laialiminekuga. Uus suur professionaalne segakoor hakkab esitama eelkõige vokaal-sümfoonilist repertuaari koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Projektipõhiselt alustava suure koori tänavune esimene ülesastumine leiab aset 7. augustil koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, kui toimub Veljo Tormise juubelile pühendatud "Eesti ballaadide" kontsertettekanne; 22. oktoobril on kavas Johannes Brahmsi "Saksa reekviem" ning 12. novembril Gia Kantšeli 75. juubelikontsert.
Eesti Kontserdi struktuuriüksusena toimiva koori käivitamise ja tänavuste projektidega seotud rahasumma lisandus 2010. aasta kultuurieelarvesse, ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud, teatab Eesti Kontsert. Koori hakkab kunstiliselt vedama Tõnu Kaljuste.
Tagasi avalehele
Eesti Kontserdikoori loomisega täidetakse Eesti muusikaelus lünk, mis tekkis 1994. aastal seoses toonase Eesti Raadio segakoori laialiminekuga. Uus suur professionaalne segakoor hakkab esitama eelkõige vokaal-sümfoonilist repertuaari koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Projektipõhiselt alustava suure koori tänavune esimene ülesastumine leiab aset 7. augustil koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, kui toimub Veljo Tormise juubelile pühendatud "Eesti ballaadide" kontsertettekanne; 22. oktoobril on kavas Johannes Brahmsi "Saksa reekviem" ning 12. novembril Gia Kantšeli 75. juubelikontsert.
Eesti Kontserdi struktuuriüksusena toimiva koori käivitamise ja tänavuste projektidega seotud rahasumma lisandus 2010. aasta kultuurieelarvesse, ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud, teatab Eesti Kontsert. Koori hakkab kunstiliselt vedama Tõnu Kaljuste.
Tagasi avalehele
kolmapäev, 28. aprill 2010
Rahvusvahelisel tantsupäeval tantsitakse üle Eesti kaerajaani
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS)kutsub kõiki 29. aprillil tähistama rahvusvahelist tantsupäeva üle-eestilise kaerajaani tantsimisega.
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetrist kaerajaani muusika ning kõik tantsusõbrad saavad igas Eestimaa nurgas üht populaarsemat tantsu - kaerajaani kaasa tantsida, teatab ERRS. Korraldajate palvel salvestatakse tantsud ning laetakse YouTube'i üles.
Eelmisel aastal tantsis rahvusvahelisel tantsupäeval koos üle saja rühma. Siis valiti ühiseks tantsuks eesti rahvatants kupparimuori ning laeti internetti 80 erinevat tantsu.
Tänaseks on end ühiseks kaerajaanimiseks juba kirja pannud ligi 1200 tantsijat. Teada on antud kaerajaanijatest nii Saaremaal, Valgamaal, Tartumaal, Virumaal kui Harjumaal ja Tallinnas. Kõrgem koht, kus tantsupäeval kaerajaanitakse, on Munamäe tipp, mille neljapäeva õhtul vallutab ligi 20 Haanja rahvatantsijat.
Kaerajaan 19. veebruaril Haljala rahvamaja 25. juubeli kontserdil
Tagasi avalehele
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetrist kaerajaani muusika ning kõik tantsusõbrad saavad igas Eestimaa nurgas üht populaarsemat tantsu - kaerajaani kaasa tantsida, teatab ERRS. Korraldajate palvel salvestatakse tantsud ning laetakse YouTube'i üles.
Eelmisel aastal tantsis rahvusvahelisel tantsupäeval koos üle saja rühma. Siis valiti ühiseks tantsuks eesti rahvatants kupparimuori ning laeti internetti 80 erinevat tantsu.
Tänaseks on end ühiseks kaerajaanimiseks juba kirja pannud ligi 1200 tantsijat. Teada on antud kaerajaanijatest nii Saaremaal, Valgamaal, Tartumaal, Virumaal kui Harjumaal ja Tallinnas. Kõrgem koht, kus tantsupäeval kaerajaanitakse, on Munamäe tipp, mille neljapäeva õhtul vallutab ligi 20 Haanja rahvatantsijat.
Kaerajaan 19. veebruaril Haljala rahvamaja 25. juubeli kontserdil
Tagasi avalehele
Tellimine:
Postitused (Atom)
