Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kutsub täna kõiki tantsijaid tähistama rahvusvahelist tantsupäeva üle-eestilise ühistantsimisega. Kell 12.20, 16.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadiost lugu Kupparimuori, mille järgi kõik tantsurühmad, ükskõik millises Eestimaa nurgas, saavad tantsida, teatab ERRS. Pikemalt saab lugeda ERRS-i kodulehelt.
Tagasi avalehele
kolmapäev, 29. aprill 2009
esmaspäev, 27. aprill 2009
Suvalt uued "ÜhesHingamise" sarja põlvikud
Kodumaine soki-sukatootja "Suva" tegi "ÜhesHingamise" sarja ühed valged põlvikud juurde. 
Ülejäänud sokke ja põlvikuid saab näha FLICKR-is.
pühapäev, 26. aprill 2009
Aarne Saluveer: Eesmärgiks peaks eestlastel olema ka see, et teatud asju me teeme väga hästi
Kooriühingu esimees ja ÜhesHingamise lastekooride liigijuht Aarne Saluveer rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis "Hommik Kahega" suvise laulupeo repertuaarist ja peo üldisemast tähendusest.
R2: Mis on sinu meelest laulupeo eesmärk? Mõningatel hinnangutel on laulupeo kava sedavõrd keeruline, et hulk koore on seepärast loobunud laulupeol osalemast.
AS: "2007. aasta peo kavandi kokkupanekul jõudsime teatavate arusaamadeni. Eks ta ole selle hõimu, kelleks me end peame, üks suuremaid ja rituaalsemaid kokkutulemise kohti, kus lauldakse oma vabaduse poolt nagu näiteks 1869. aastal. Kui siis mehed tulid kokku, laulsid nad ju suhteliselt keerulist repertuaari. Ka ettevalmistusaeg oli tookord tohutult lühike. Ma ei usu, et need, kes olid siis selle edumeelse idee poolt, arutasid selle üle, kui raskeid või keerulisi asju me teeme või kas loobume."
Saluveer rääkis ka, et 2000. aastatel võeti ülesandeks laulupidude maine taastamine, sest 1990. aastatel oli juba neid, kes kahtlesid selliste pidude vajalikkuses. „Ma loodan, et neid, kes seda ütlesid, ikka mäletatakse. Nüüd oleme läbi viimase peo jõudnud selleni, et tung laulupeole on tohutult suur. See on suurepärane, et inimesed tahavad tulla." Saluveer ütles, et unikaalne ongi laulupeo juures see, et nii suur hulk inimesi teeb koos kvaliteetset muusikat. "Eesmärgiks peaks eestlastel olema ka see, et teatud asju me teeme väga hästi."
---
Täispikka intervjuud saab kuulata R2 kodulehelt. Valida tuleb kella 8.00 saade, intervjuu on kohe pärast uudiseid ja muusikapala.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
R2: Mis on sinu meelest laulupeo eesmärk? Mõningatel hinnangutel on laulupeo kava sedavõrd keeruline, et hulk koore on seepärast loobunud laulupeol osalemast.
AS: "2007. aasta peo kavandi kokkupanekul jõudsime teatavate arusaamadeni. Eks ta ole selle hõimu, kelleks me end peame, üks suuremaid ja rituaalsemaid kokkutulemise kohti, kus lauldakse oma vabaduse poolt nagu näiteks 1869. aastal. Kui siis mehed tulid kokku, laulsid nad ju suhteliselt keerulist repertuaari. Ka ettevalmistusaeg oli tookord tohutult lühike. Ma ei usu, et need, kes olid siis selle edumeelse idee poolt, arutasid selle üle, kui raskeid või keerulisi asju me teeme või kas loobume."
Saluveer rääkis ka, et 2000. aastatel võeti ülesandeks laulupidude maine taastamine, sest 1990. aastatel oli juba neid, kes kahtlesid selliste pidude vajalikkuses. „Ma loodan, et neid, kes seda ütlesid, ikka mäletatakse. Nüüd oleme läbi viimase peo jõudnud selleni, et tung laulupeole on tohutult suur. See on suurepärane, et inimesed tahavad tulla." Saluveer ütles, et unikaalne ongi laulupeo juures see, et nii suur hulk inimesi teeb koos kvaliteetset muusikat. "Eesmärgiks peaks eestlastel olema ka see, et teatud asju me teeme väga hästi."
---
Täispikka intervjuud saab kuulata R2 kodulehelt. Valida tuleb kella 8.00 saade, intervjuu on kohe pärast uudiseid ja muusikapala.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
reede, 24. aprill 2009
Nädala küsimus: Kes räägib?
Vikerraadio saate "ÜhesHingamine" küsimuse helilõiku saab kuulata SIIT. Kes räägib ja millisest laulupeolaulust on juttu?
Vastused saatke nädala jooksul kodulehe kaudu või Vikerraadio postiaadressile Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Arvesse lähevad vastused, mis on kohale jõudnud tulevaks neljapäevaks, 30. aprilliks, enne kella 13!
Eilset ÜhesHingamise saadet saab tervikuna aga kuulata SIIT. Saates räägivad peo ettevalmistustöödest Aet Maatee, Riho Rõõmus ja Raimo Nõu.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Vastused saatke nädala jooksul kodulehe kaudu või Vikerraadio postiaadressile Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Arvesse lähevad vastused, mis on kohale jõudnud tulevaks neljapäevaks, 30. aprilliks, enne kella 13!
Eilset ÜhesHingamise saadet saab tervikuna aga kuulata SIIT. Saates räägivad peo ettevalmistustöödest Aet Maatee, Riho Rõõmus ja Raimo Nõu.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Helle-Mare Kõmmus: Oleme suure peo lõpusirgel
Sellesuvise laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine eelproovid on hiidlaste jaoks jõudnud lõpusirgele. Esmaspäeval, 27. aprillil toimub proov ja ettelaulmine saare laste- ja mudilaskooridele, kolmapäeval, 29. aprillil võimlemisrühmade eelproov. Siis jääb veel veidi kannatust varuda, et päriselt kindel olla oma pääsemises esinejate hulka. Tantsupeolised on selged 11. maiks, laulupeolised 25. maiks.
Kuidas siiani läinud on? Hea meel on, et kõik, kes aasta alguses proovisaalides toimetasid, oma õpitud materjali ka eelproovides südikalt ette kandsid. Kuidas esinejanärv vastu pidas, on iseasi.
Vahepealsed tegemised
Kahe eelproovidevooru vahel jõudis mõni kollektiiv veel osaleda vabariiklikul konkursil. Nii käis Emmaste Põhikooli puhkpilliorkester (dirigent Toomas Paap) Eesti Noorteorkestrite konkursil EST-NOK 2009 Tallinnas ja Hiiumaa Noorte Meeste Koor (dir. Kristiina Harjak) Eesti noorte meeskooride võistulaulmisel Jõgeval. Mõlema kollektiivi juhid olid noortega rahul. Esineti oma võimete kohaselt. Puhkpilliorkestrile oli konkursil osalemine ühtlasi ka kategooria määramise aluseks. Dirigent Toomas Paap oli rõõmus, et suudeti eelmise aasta III kategooria taas ära kaitsta.
Võimlejate hulka konkureeriv Tibi Tiina tantsutrupp (juh.Tiina Kaev) on aga jõudnud tulla Võimlemisfestivali laureaadiks ja eelmisel nädalavahetusel esinenud Koolitantsu finaalis.
Peo tuli tuleb saarele
Hiidlastel on sel korral eriline võimalus tervitada oma saarel laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine peotuld. Nimelt süüdatakse Tartus laulupeo tuli ja Kihnus tantsupeo tuli, mis 27. juunil saavad üheks peotuleks Pärnus, et alustada mereteed läbi Saaremaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Harjumaa Tallinnasse. Hiiu saarele jõuab tuli 30. juuni õhtul Kärdla sadama kaudu kell kaheksa ja lahkub päikeseloojanguga. Selle auks toimub TuleTulemise kontsert Kärdla rannas ja sellest oodatakse osa võtma kõiki peoks valmistunud täiskasvanute kollektiive, olenemata sellest, kas suure peo esinejaluba on käes või ei.
Samuti ootab kõiki laulu- ja tantsupidu ÜhesHingamine. Kui mitte esinejate hulka, siis kuulama-vaatama kindlasti!
Helle-Mare Kõmmus
Hiiu maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Kuidas siiani läinud on? Hea meel on, et kõik, kes aasta alguses proovisaalides toimetasid, oma õpitud materjali ka eelproovides südikalt ette kandsid. Kuidas esinejanärv vastu pidas, on iseasi.
Vahepealsed tegemised
Kahe eelproovidevooru vahel jõudis mõni kollektiiv veel osaleda vabariiklikul konkursil. Nii käis Emmaste Põhikooli puhkpilliorkester (dirigent Toomas Paap) Eesti Noorteorkestrite konkursil EST-NOK 2009 Tallinnas ja Hiiumaa Noorte Meeste Koor (dir. Kristiina Harjak) Eesti noorte meeskooride võistulaulmisel Jõgeval. Mõlema kollektiivi juhid olid noortega rahul. Esineti oma võimete kohaselt. Puhkpilliorkestrile oli konkursil osalemine ühtlasi ka kategooria määramise aluseks. Dirigent Toomas Paap oli rõõmus, et suudeti eelmise aasta III kategooria taas ära kaitsta.
Võimlejate hulka konkureeriv Tibi Tiina tantsutrupp (juh.Tiina Kaev) on aga jõudnud tulla Võimlemisfestivali laureaadiks ja eelmisel nädalavahetusel esinenud Koolitantsu finaalis.
Peo tuli tuleb saarele
Hiidlastel on sel korral eriline võimalus tervitada oma saarel laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine peotuld. Nimelt süüdatakse Tartus laulupeo tuli ja Kihnus tantsupeo tuli, mis 27. juunil saavad üheks peotuleks Pärnus, et alustada mereteed läbi Saaremaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Harjumaa Tallinnasse. Hiiu saarele jõuab tuli 30. juuni õhtul Kärdla sadama kaudu kell kaheksa ja lahkub päikeseloojanguga. Selle auks toimub TuleTulemise kontsert Kärdla rannas ja sellest oodatakse osa võtma kõiki peoks valmistunud täiskasvanute kollektiive, olenemata sellest, kas suure peo esinejaluba on käes või ei.
Samuti ootab kõiki laulu- ja tantsupidu ÜhesHingamine. Kui mitte esinejate hulka, siis kuulama-vaatama kindlasti!
Helle-Mare Kõmmus
Hiiu maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Tiia Penjam: Kuskil on siiski kallutatud jõud!
Koorilaulja ja Õpetajate Lehe peatoimetaja Tiia Penjam kirjutab tänases Õpetajate Lehes, et kui kellegi eesmärk on olnud teha tänavuse laulupeo ettevalmistus korraldajatele topelt raskeks, siis see siht on saavutatud. "Aga pidu tuleb kõigele vaatamata kindlasti tore, sest selle nimel on tõhusalt töötatud.N-ö inimesed tänavalt on pandud us-kuma, et repertuaar on üle mõistuse keeruline ja ebameeldiv ning asjade seis igapidi kehv. Tegelikult on peoks valmistunud koorid huvitava kava omaks võtnud ja selgeks saanud, suurte ühisproovide (kuni 600 lauljat!) korraldus on olnud laitmatu ning dirigentide suutlikkus väärib imetlust. Laulupeoks tehtava eeltöö tase on astunud tubli sammu edasi," kirjutab Penjam oma artiklis "Kuskil on siiski kallutatud jõud!". Artiklit saab lugeda SIIT.Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
REIN SIKK: Laulupidu sööb oma lapsi
Ajakirjanik Rein Sikk jätkab oma tänases artiklis "Laulupidu sööb oma lapsi" laulupeost konkursisõela tõttu kõrvale jääjate temaatikat. "Miski on mäda laulupeos, tuleb hüüda kui Taani prints, sest peokorraldajate poole lendavate kriitikanoolte arv suureneb meedias päev-päevalt. Laulude võimalikust raskusest alanud väitlus hakkab jõudma veel olulisemate küsimusteni, mis puudutavad pidude tulevikku laiemalt," kirjutab Sikk.
Olgu siinkohal toodud ära, et lõplik selgus laulupeo II eelproovi tulemuste kohta saabub 25. mail, kui eelproovid ja kokkuvõtted on tehtud. Ei varem, ei hiljem.
See info on ka peo kodulehel (vt valikuprintsiibid).
Rein Siku lugu saab lugeda SIIT.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Olgu siinkohal toodud ära, et lõplik selgus laulupeo II eelproovi tulemuste kohta saabub 25. mail, kui eelproovid ja kokkuvõtted on tehtud. Ei varem, ei hiljem.
See info on ka peo kodulehel (vt valikuprintsiibid).
Rein Siku lugu saab lugeda SIIT.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
neljapäev, 23. aprill 2009
ERM: Rahvariided peoks korda
25. aprillil, 9. ja 23. mail saavad kõik huvilised kuulata Tartus Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite nõuandeid ja ülevaateid rahvarõivaste hoolduse, puhastamise ja parandamise kohta ning nende abiga kohendada oma rahvariideid peole minekuks. Osalejatel palutakse ette valmistada küsimused ja võimalusel probleemne ese kaasa võtta.Rahvarõivatoad ja teemad:
- 25.4. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 1. Vööd ja pandlad“
- 9.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 2 . Seelikud ja kuued, särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“
- 23.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 3. Särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“
Esimese töötoa teemaks on vööd, pandlad ja pastlad nende puhastamine ja hooldus. Nõu annavad ERMi konservaatorid Enno Rennit, Rein Olli ja Ülle Vahar.
Teise ja kolmanda töötoa teemadeks on seelikute, ülekuubede puhastamine; villase kanga (koiaukude) parandamine, pressimine jne (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja töövõtetest, seelikute pesemiseks ettevalmistamine), linase riidega ümber käimine, hallitusplekid, „roosteplekid“, rebenenud õmblused, peen paikamine jms (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja nippidest, kuidas tikitud osi kaitsta), pitside ja tikandite parandamine, taastamine, tärgeldamine (ülevaade sobivatest materjalidest).
Registreerimine telefonil 735 0445, vaata lisa ka ERM-i kodulehelt.
esmaspäev, 20. aprill 2009
Kultuurikomisjon laulupeo teemal seisukohta ei võtnud
Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna selle aasta laulupeo repertuaari küsimust, kuid selle suhtes seisukohta ei võtnud, kirjutab Postimees. "Enamus liikmeid ei pidanud võimalikuks, et me selles üldse mingi positsiooni võtame ja oma arvamuse välja ütleme," selgitas kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Saadikute hinnangul on laulu- ja tantsupeo sihtasutus piisavalt pädev organisatsioon, kes Kreitzbergi sõnul "lahendab ise selle kõige paremal viisil", kirjutab ajaleht. Laulupeo ja selle lugude keerukuse teema võeti komisjonil kõneks pärast ajakirjanik Rein Siku pöördumist komisjoni juhi Peeter Kreitzbergi poole.
Pikemalt saab lugeda Postimees Online'st.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Pikemalt saab lugeda Postimees Online'st.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Anneli Aasmäe: Laulurahvas, tulge ometi mõistusele!
Ajakirjanik Anneli Aasmäe küsib Maalehes: "Milleks koguda endasse kibestumist ja solvumist, milleks ähvardada mingi alternatiivlaulupeoga ning pidada korraldajate ja esinejate vahelist sõnasõda? Kas meil on üks ja seesama asi ajada või mitte? Kus on üksmeel ning rõõm aastakümneid kestnud imelisest traditsioonist?"
ja vastab:
"Palun, tulge ometi mõistusele! Ükskõik, kas seisame laulukaare all või tantsustaadionil, istume publiku hulgas või oleme korraldajate ridades - laulu- ja tantsupidu ei ole ainult esinejate, vaid kogu meie rahva pidu."
Kogu lugu saab lugeda SIIT.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
ja vastab:
"Palun, tulge ometi mõistusele! Ükskõik, kas seisame laulukaare all või tantsustaadionil, istume publiku hulgas või oleme korraldajate ridades - laulu- ja tantsupidu ei ole ainult esinejate, vaid kogu meie rahva pidu."
Kogu lugu saab lugeda SIIT.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Tiia Penjam: Ettelaulmised on tulnud kasuks
Eesti Päevaleht avaldas tänases lehes lühendatuna koorilaulja Tiia Penjami arvamuse "Ettelaulmised on tulnud kasuks". Et hulk olulist materjali puudu, siis järgnevalt on toodud arvamus kärpimata kujul.
***
Laulupeole sõja kuulutanud Paavo Roolaid teatab oma boikotist: “Eelolevast laulupeost mina aga – protestimärgiks – osa ei võta!”. Nagu oleks peole minek kohustus või karistaks loobuja sellega kedagi peale iseenda! Kõik tahtjad niikuinii kaare alla ära ei mahu, sest soovijaid on rohkem kui kunagi enne. Hulk uusi kooregi on loodud ainsa sihiga laulda suurel peol. Ka harjutatud on varasemast rohkem ja tõsisemalt.
Vastasseisu õhutajad on püüdnud üldsust uskuma panna, et kava on jõukohane ainult n-ö eliitkooridele, aga see pole tõsi. “Raske” repertuaar on juba selge. Ja märksa paremini, kui on olnud varasemate pidude „lihtne“ kava. Isegi need, kes õppimiskuude vältel uute lauludega sõbraks pole saanud, esinevad ettelaulmistel hästi – olgu siis kartusest peole mitte pääseda (kiruvad, aga kipuvad?) või lihtsalt soovist „taset” näidata. Rääkimata nendest kooridest-lauljatest, kel huvi ja töötahe algusest peale olemas olnud.
Jäägu asjatundjate öelda, kas eelmiste suurpidude lood olid tõesti kõigile jõukohased või pigem mindi lavale pooliku ettevalmistusega – mis keeruline, jäigi õppimata. Tänavu üle hulga aastate on harjutamine laulupeoks sisustanud suure osa kõikide kooride hooajast ning keegi pole jäänud lootma, et vajalik töö saab tehtud ära ülejala ühisproovides. Kujutan ette, et on väga vahva laulda kas või vana head “Tuljakut”, kui kõik 24 000 lauljat on partiid oma võimete kohaselt ära õppinud ega sõua mälu järgi huupi noodilt noodile. Ettelaulmised on tulnud kindlasti kasuks ning need võiksidki saada tavaks, sõltumata sellest, kas kogu soovijate seltskond laululavale mahub või mitte.
Rein Sikk muretseb “kümne tuhande äravisatud taidleja” pärast. Ei hakka siinkohal vaidlema, kas kõrvalejääjate kaotusvalu on leevendatav privaatesinemistega linna parkides ja haljasaladel, aga laulelduste korraldamist vabalaval riigi mureks ja hoolivuse näitajaks pidada on liiast. Laulupidu kui koorimuusika kontsert on kultuurinähtus. Lihtsalt ühislaulmine seda ei ole. Riik toetab kultuuri. Täiskasvanute harrastustegevus, mis ühegi kriteeriumi järgi kultuurini ei küüni, on tegijate ning nende sõprade oma rõõm ja lõbu.
Kes aastaid või kogunisti aastakümneid koorilaulja olnud, peaks justkui eristama heatasemelist koorimuusikat sünnipäevalaua seltskonnalaulust. Kui ei erista, siis miks? Kas olen ülekohtune, oodates, et sedalaadi arusaamad kujundaks koorijuht? Temast kõik algabki – ja tihti temaga ka lõpeb. Koor on oma juhi nägu, võtab dirigendilt üle pürgimused, harjumused, suhtumise töösse, repertuaari ja muusikasse üldse.
Ka heal tasemel taidlus ei ole professionaalsus ning kunstitaotlusega laulupidu ongi ehk ainus, mille kaudu harrastuslaulmine suudab lisada midagi maailmamuusikasse.
Tiia Penjam,
koorilaulja
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
***
Laulupeole sõja kuulutanud Paavo Roolaid teatab oma boikotist: “Eelolevast laulupeost mina aga – protestimärgiks – osa ei võta!”. Nagu oleks peole minek kohustus või karistaks loobuja sellega kedagi peale iseenda! Kõik tahtjad niikuinii kaare alla ära ei mahu, sest soovijaid on rohkem kui kunagi enne. Hulk uusi kooregi on loodud ainsa sihiga laulda suurel peol. Ka harjutatud on varasemast rohkem ja tõsisemalt.
Vastasseisu õhutajad on püüdnud üldsust uskuma panna, et kava on jõukohane ainult n-ö eliitkooridele, aga see pole tõsi. “Raske” repertuaar on juba selge. Ja märksa paremini, kui on olnud varasemate pidude „lihtne“ kava. Isegi need, kes õppimiskuude vältel uute lauludega sõbraks pole saanud, esinevad ettelaulmistel hästi – olgu siis kartusest peole mitte pääseda (kiruvad, aga kipuvad?) või lihtsalt soovist „taset” näidata. Rääkimata nendest kooridest-lauljatest, kel huvi ja töötahe algusest peale olemas olnud.
Jäägu asjatundjate öelda, kas eelmiste suurpidude lood olid tõesti kõigile jõukohased või pigem mindi lavale pooliku ettevalmistusega – mis keeruline, jäigi õppimata. Tänavu üle hulga aastate on harjutamine laulupeoks sisustanud suure osa kõikide kooride hooajast ning keegi pole jäänud lootma, et vajalik töö saab tehtud ära ülejala ühisproovides. Kujutan ette, et on väga vahva laulda kas või vana head “Tuljakut”, kui kõik 24 000 lauljat on partiid oma võimete kohaselt ära õppinud ega sõua mälu järgi huupi noodilt noodile. Ettelaulmised on tulnud kindlasti kasuks ning need võiksidki saada tavaks, sõltumata sellest, kas kogu soovijate seltskond laululavale mahub või mitte.
Rein Sikk muretseb “kümne tuhande äravisatud taidleja” pärast. Ei hakka siinkohal vaidlema, kas kõrvalejääjate kaotusvalu on leevendatav privaatesinemistega linna parkides ja haljasaladel, aga laulelduste korraldamist vabalaval riigi mureks ja hoolivuse näitajaks pidada on liiast. Laulupidu kui koorimuusika kontsert on kultuurinähtus. Lihtsalt ühislaulmine seda ei ole. Riik toetab kultuuri. Täiskasvanute harrastustegevus, mis ühegi kriteeriumi järgi kultuurini ei küüni, on tegijate ning nende sõprade oma rõõm ja lõbu.
Kes aastaid või kogunisti aastakümneid koorilaulja olnud, peaks justkui eristama heatasemelist koorimuusikat sünnipäevalaua seltskonnalaulust. Kui ei erista, siis miks? Kas olen ülekohtune, oodates, et sedalaadi arusaamad kujundaks koorijuht? Temast kõik algabki – ja tihti temaga ka lõpeb. Koor on oma juhi nägu, võtab dirigendilt üle pürgimused, harjumused, suhtumise töösse, repertuaari ja muusikasse üldse.
Ka heal tasemel taidlus ei ole professionaalsus ning kunstitaotlusega laulupidu ongi ehk ainus, mille kaudu harrastuslaulmine suudab lisada midagi maailmamuusikasse.
Tiia Penjam,
koorilaulja
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
pühapäev, 19. aprill 2009
Laupäevane Publikumärk ...
..., kus suvise laulupeo repertuaari üle arutlesid Ave Sopp, Aarne Saluveer ja Rein Sikk, on allalaetav SIIT ja kuulatav SIIN (vt Publikumärk 2009-04-18).
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
"Tallinn 2009" Grand Prix võitis Ellerhein
XI rahvusvahelise koorifestivali "Tallinn 2009" Grand Prix võitis tütarlastekoor Ellerhein, mille dirigent on Tiia-Ester Loitme. Teine edukaim koor konkursil oli Eesti Päevalehe teatel Peterburi Rimski-Korsakovi-nimelise muusikakooli naiskoor, mille dirigent on Sergei Jekimov. Koor võitis I koha nais- ja meeskooride kategoorias, II koha kaasaegse muusika kategoorias ning eripreemia nelja esiettekande eest konkursi jooksul. Vt ülejäänud kategooriate kohta Eesti Päevalehest.
Kahe päeva jooksul võistles Tallinnas 40 koori üheksast riigist kokku üle 1200 lauljaga.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Kahe päeva jooksul võistles Tallinnas 40 koori üheksast riigist kokku üle 1200 lauljaga.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
laupäev, 18. aprill 2009
Laulupeole saamise küsimus Kuku raadio saates "Publikumärk"
Laupäeval, 18. aprillil kell 13 on peo muusikatoimetaja Ave Sopp, Kooriühingu esimees Aarne Saluveer ja ajakirjanik Rein Sikk Kuku raadio saates "Publikumärk", kus arutavad tänavuse peo suure konkursiga seonduvat.
Tutvustus Kuku raadio veebist:
"Tänavusel laulu-ja tantsupeol soovib esinejana osaleda rekordarv inimesi, kuid kõik paraku laulukaare alla ei pääse. Kõrvale jäetud taidlejad tõstavad meedias pahaselt häält, hindavad repertuaari liiga keeruliseks ja ähvardavad koguni Paldiskis alternatiivse peo teha. Publikumärgi stuudiosse kogunevad sel laupäeval probleemipundart lahti harutama Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, Eesti Kooriühingu juht, tänavuse laulupeo lastekooride liigijuht ja dirigent Aarne Saluveer ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk, kes kõrvale jäetud taidlejate eest seisab. Saatejuht on Kristel Kossar."
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Tutvustus Kuku raadio veebist:
"Tänavusel laulu-ja tantsupeol soovib esinejana osaleda rekordarv inimesi, kuid kõik paraku laulukaare alla ei pääse. Kõrvale jäetud taidlejad tõstavad meedias pahaselt häält, hindavad repertuaari liiga keeruliseks ja ähvardavad koguni Paldiskis alternatiivse peo teha. Publikumärgi stuudiosse kogunevad sel laupäeval probleemipundart lahti harutama Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, Eesti Kooriühingu juht, tänavuse laulupeo lastekooride liigijuht ja dirigent Aarne Saluveer ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk, kes kõrvale jäetud taidlejate eest seisab. Saatejuht on Kristel Kossar."
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
reede, 17. aprill 2009
Alternatiivlaulupidu Paldiskis?
Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab Eesti Päevalehe artiklis "Paldiski kutsub laulupeost eemale jäetuid lustima", et Paldiski linnavalitsus kutsub laulupeost konkurentsi tõttu kõrvale jäävaid koore alternatiivpidustustele, mille esialgseks nimeks on Väikese Peetri pidu. "Laulupidu, mille korraldamiseks said Paldiski juhid innustust Eesti Päevalehe artiklist „Kümme tuhat äravisatud taidlejat,” peaks toimuma 27. juunil Peetri mägedes," kirjutab Sikk, kelle kirjutisest ja mõtteavaldusest linna algatus hoo sisse sai.
neljapäev, 16. aprill 2009
Nädala küsimus: Mida ütles Lennart Meri?
Vikerraadios oli täna eetris esimene ÜhesHingamise saade, kuulata saab Vikerraadio kodulehelt. See algab saate UUDIS+ 27ndal minutil. Esimeses saates oli Meelis Kompusel külas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp ja suvise laulupeo kunstiline juht Ants Soots.
ÜhesHingamise saates algas ka kuulajamäng, esimene küsimus esitati lindilt. Lubatakse ka auhindu.
Küsimus:
1999. aasta üldlaulupeo avakõnes ütles president Lennart Meri nõnda: "Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te siin olekuga selle lolli jutu olete ümber lükanud! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole ..., laulupidu on ...!"
Mida Lennart Meri tol korral ütles? Küsimust saab kuulata ja sellele vastata SIIN.
Lae kuvarile tasuta taustpilt - Tagasi avalehele
ÜhesHingamise saates algas ka kuulajamäng, esimene küsimus esitati lindilt. Lubatakse ka auhindu.
Küsimus:
1999. aasta üldlaulupeo avakõnes ütles president Lennart Meri nõnda: "Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te siin olekuga selle lolli jutu olete ümber lükanud! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole ..., laulupidu on ...!"
Mida Lennart Meri tol korral ütles? Küsimust saab kuulata ja sellele vastata SIIN.
Lae kuvarile tasuta taustpilt - Tagasi avalehele
kolmapäev, 15. aprill 2009
Vikerraadio alustab ÜhesHingamise saadetega
Alates homsest kuni peoni on kord nädalas Vikerraadio saates "Uudis+" rubriik "ÜhesHingamine", kus avatakse suvise laulu- ja tantsupeo tagamaid. Toimetaja Meelis Kompus uurib peo üldjuhtidelt, kuidas sünnib juubelilaulupidu ja kuidas pannakse kokku Euroopa parim tantsupidu. Peolistelt üle Eesti küsitakse, kas laulud-tantsud on sel korral tõesti raskemad kui varem ja juttu tuleb ka nendega, kellele esinejate käepaelu sel korral ei jagu.
Raadio-eetri ja interneti vahendusel saab osaleda laulu- ja tantsupeoteemalises mängus. Heliküsimus pidude arhiivist mängitakse ette saates ja see on iga nädal äraarvamiseks ka Vikerraadio koduleheküljel www.vikerraadio.ee.
Rubriik "ÜhesHingamine" on esmakordselt eetris sel neljapäeval kell 16.30.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Raadio-eetri ja interneti vahendusel saab osaleda laulu- ja tantsupeoteemalises mängus. Heliküsimus pidude arhiivist mängitakse ette saates ja see on iga nädal äraarvamiseks ka Vikerraadio koduleheküljel www.vikerraadio.ee.
Rubriik "ÜhesHingamine" on esmakordselt eetris sel neljapäeval kell 16.30.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Homme algab "Tallinn 2009"
Homme algab Tallinnas rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2009“. Juba üheksandat korda toimuval festivalil võistlevad laste-, noorte-, nais-, mees-, kammer- ja segakoorid nii liigi- kui stiilikategooriates. Lisaks toimub kontserdisari Tallinna kirikutes ja kontserdisaalides.
Pühapäevani kestva festivali kunstiline juht on Aarne Saluveer.
Lisainfo leiab Kooriühingu veebilehelt.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
Pühapäevani kestva festivali kunstiline juht on Aarne Saluveer.
Lisainfo leiab Kooriühingu veebilehelt.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
kolmapäev, 8. aprill 2009
Soorollid
Viimases ERR-i Erisaates analüüsis Anatoli Tafitšuk ühes erinevate arvamusliidritega Eesti ühiskonnas kehtivaid soorolle. Inspiratsiooni oli reporter Tafitšuk saanud suvise laulupeo repertuaarist.Käsitlust näeb ERR-i veebilehelt.
esmaspäev, 6. aprill 2009
On siis raske või mitte?
Diskussioon suvise laulupeo repertuaari raskuse üle jätkub. Laupäeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel "Koorid kurdavad, et laulupeo kava on üliraske", täna vastas sellele rahvatantsija ja koorilaulja Urmo Kübar - mis ühele jõukohane, on teisele igav ja kolmandale kaelamurdev. "Kirjutades neid ridu pühapäeva õhtul, pärast viietunnist koori- ja kahetunnist rahvatantsuproovi, leian, et vaid kord viie aasta tagant toimuvat pidu üksnes väärtustab see, kui sinna pääsemiseks tuleb ka tööd teha. /---/ Laulu- ja tantsupeo ülesanne on aga ju säilitamise kõrval Eesti koori- ja tantsutraditsioone ka edasi kanda, arendada nii lauljate-tantsijate kui ka publiku nõudlikkust iseenda ja repertuaari suhtes. /---/ Kui nurina ja hala asemel tööle keskenduda, saavad ka keerulised ülesanded enamasti tehtud. Ja rõõm eneseületamisest on seejuures veel suurem. Publiku elamusest rääkimata."
Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehe artiklist "Kunst pole, kullakesed, elu"
On raske või mitte? Pane kommentaari kirja, mida Kübara väidetest arvad.
Tagasi avalehele
Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehe artiklist "Kunst pole, kullakesed, elu"
On raske või mitte? Pane kommentaari kirja, mida Kübara väidetest arvad.
Tagasi avalehele
ÜhesHingamise aprilli taustapildid
pühapäev, 5. aprill 2009
Mõni pilt Raplamaa tantsijate II eelproovist
Rohkem fotosid Raplamaa tantsijate II eelproovist leiab Flickrist. Kui kellelgi peaks eelproovidest pilte olema ja ei taha neid vaid endale pidada, andku aga märku.
"Rõõmutallad" Märjamaa II ülevaatusel 28.03.2009
autor: Peeter Sepp
Tagasi avalehele
"Rõõmutallad" Märjamaa II ülevaatusel 28.03.2009autor: Peeter Sepp
Tagasi avalehele
reede, 3. aprill 2009
Ants Soots: peame laulupeo olemust kaitsma
Suvise laulupeo üldjuht Ants Soots räägib tänases Postimehes repertuaari raskuse ja jõukohasuse teemal. Ta leiab, et laulupeol on kõige tähtsam anda edasi koorilaulu väärtusi, mida saab aga teha siis, kui laule lauldakse hästi ja hingega.
PM: Kas praegune kava raskusest tingitud pahameel ja kooride mitte pääsemine laulupeole seda traditsiooni ei õõnesta?
AS: 25 000 lauljat on logistiline piir, mitte muusikaliselt seatud piir. Usun, et ühiskondlik suhe rahvaga ei kao ära. Ega need taadid ei tulnud 140 aastat tagasi esimesele laulupeole meelt lahutama ega lõõgastuma. Nad õppisid laulud tunduvalt vähema aja jooksul selgeks kui meie praegu. Nad tulid rahvuslikku iseolemist endale ja teistele tõestama.
PM: Kuidas suhtute väitesse, et laulupeo kava on tänavu raskem?
AS: 2007. aasta noortelaulupeol oli sama mure. Lauljad kurtsid, et laulud repertuaaris on rasked, ja nii see võis ka olla. Kui aga pidu õnnelikult läbi sai, unustati see mure ära. Raskemast läbinärimine viib meid kõiki sammu edasi.
Pikemalt saab lugeda artiklist "Soots: peame laulupeo olemust kaitsma"
PM: Kas praegune kava raskusest tingitud pahameel ja kooride mitte pääsemine laulupeole seda traditsiooni ei õõnesta?
AS: 25 000 lauljat on logistiline piir, mitte muusikaliselt seatud piir. Usun, et ühiskondlik suhe rahvaga ei kao ära. Ega need taadid ei tulnud 140 aastat tagasi esimesele laulupeole meelt lahutama ega lõõgastuma. Nad õppisid laulud tunduvalt vähema aja jooksul selgeks kui meie praegu. Nad tulid rahvuslikku iseolemist endale ja teistele tõestama.
PM: Kuidas suhtute väitesse, et laulupeo kava on tänavu raskem?
AS: 2007. aasta noortelaulupeol oli sama mure. Lauljad kurtsid, et laulud repertuaaris on rasked, ja nii see võis ka olla. Kui aga pidu õnnelikult läbi sai, unustati see mure ära. Raskemast läbinärimine viib meid kõiki sammu edasi.
Pikemalt saab lugeda artiklist "Soots: peame laulupeo olemust kaitsma"
kolmapäev, 1. aprill 2009
Ants Soots: laulupeo repertuaar on alati raske olnud
XXV laulupeo kunstiline juht Ants Soots ütles väidete kohta, et tänavu on laulupeole pääsemine kooride jaoks üsna raskeks tehtud, et laulupeo repertuaar on alati raske olnud. Soots rääkis ETV hommikuprogrammis, et igasuguse tegevuse harjutamise puhul tuleb mingis etapis ette barjäär, mille ületamine tundub lootusetu. Tema sõnul ongi ilmselt praegu see ajajärk. Mida Ants Soots ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp repertuaari raskuse kohta rääkisid, näeb SIIT.
Tellimine:
Postitused (Atom)
