ÜhesHingamise saated juulikuu vaadatuimad

Emori andmetel oli juulikuu vaadatauim telesaade laulupeo ülekanne, mida vaatas 163 000 inimest saateminuti kohta. Esikümnest pooled olid saated ÜhesHingamisest.
Edetabel näeb välja järgmine:

Ülejäänu leiab Emori kodulehelt.

Tagasi avalehele

Laulupeo hiigelfoto

Leia end laulupeo panoraamfotolt üles. Samast leiab ka pillipeo ja tantsupeo panoraamfotod.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias V

Deutsche Welle telelugu räägib, kuidas iga viie aasta tagant kogunevad Tallinna kümned tuhanded inimesed, et võtta osa laulu- ja tantsupeost. Saksa meediahiid Deutsche Welle toob eraldi välja, et ligi 5% eestlastest laulavad koorides.

Lugu (inglise keeles) näeb siin.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias IV

Berliner Zeitung

Singen mit Zipfelmütze
Ajakirjanik Matthias Kolb on üles kirjutanud EASi konsultandi Malle Kolnese mõtted laulu- ja tantsupeost.
Laulupidu tähistatakse ainult iga viie aasta järel. Üle kogu maa kogunevad koorid pealinna, et ühiselt koorilaule laulda, tantsida ja pidutseda. Laulukaare all seisab umbes 20 000 inimest. Suur hulk pealtvaatajaid laulab loomulikult kaasa. See on suurepärane tunne – olla osa tohutust hulgast ning tunda muusikat sel viisil. Eestlaste jaoks tähendab laulupidu rohkemat kui vaid lõbusat pidu. 1869. aastal, kui toimus esimene laulupidu, kuulus Eesti tsaaririigi koosseisu, ning laulud olid eestlaste identiteedi jaoks väga olulised. Laulud aitasid eestlastel ka nõukogude ajal meeles pidada, et oleme iseseisev rahvas ning uskuda, et saame millalgi taas vabaks.
(Singen mit Zipfelmütze, Matthias Kolb, Berliner Zeitung, 4.07)

Tagasi avalehele

Aet Maatee: Hoidkem seda jõudu, mis peolt läbi rullus

Delfi käis ja küsis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatajalt Aet Maateelt, kuidas ta vaatab tagasi möödunud laulu- ja tantsupeole. Mis läks hästi ja mida tuleks järgmisel korral teha paremini.




Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias III

Mõned lugemised:

PR WEB
Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition
4. juulil algas Tallinnas Euroopa suurimaid laulu- ja tantsupidusid. 140 aasta vanust laulupidude traditsiooni kogunes seekord tähistama pea 35 000 esinejat ja üle 100 000 pealtvaataja.
Maailmas tuntud Eesti ärimees Margus Reinsalu rõõmustab, et laulu- ja tantsupidu on Eesti rahvusvaheliselt kõige kuulsam üritus, kuna tegemist pole pelgalt ühislaulmisega, vaid rahvusliku eneseväljendamise viisiga. Ka Eestis on laulu- ja tantsupidu kõige tähtsam pidu, tantsupeo piletid olid juba nädal enne algust läbi müüdud. Ka riik ja Tallinna linnavalitsus panevad peo korraldamisele õla alla, pakkudes pidulistele tasuta ühistransporti ja esinejatele tasuta einet. Ka internetiühendus on lauluväljakul ja selle ümbruses tasuta.
(Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition, PR Web, 5.07)

THE AGE (Austraalia)
Baltic voices raised in song to drive out recession blues
Aastaid tagasi tõi laulev revolutsioon eestlastele vereta vabaduse, nüüd suruvad kümned tuhanded hiigelkooriks ühinenud lauljad maha ka majandussurutise.
Tallinnas kogunes 37 000 kirevais rahvarõivais lauljat ja tantsijat kuue tunni pikkusesse rongkäiku. Naaberriigis Leedus hõivas Euroopa tänavuse kultuuripealinna Vilniuse üle 42 000 esineja. Laulu- ja tantsupeo ajaks tuli kohale külalisi mitmelt poolt kogu maailmast. Sakslanna Eleonore Kaulsi sõnul broneerisid nad abikaasaga reisi Eestisse juba veebruaris, kuna tahtsid laulupidu kordki elus oma silmaga näha. Nende sõnul on 22 000 lauljast koosnev koor uskumatu ning see, kui hästi laule esitati, avaldas muljet. Ka fakt, et eestlased avaldasid Nõukogude võimudele vastupanu just laulude, mitte relvade abil, on proua Kaulsi sõnul väga liigutav.
Laulu- ja tantsupeole saabus sadu Eesti koore üle maailma – Austraaliast, USAst ja Rootsist.
(Baltic voices raised in song to drive out recession blues, Anneli Reigas, The Age, 7.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias II

Mõned lugemised:

THE WASHINGTON POST
Estonians sing to lift spirits amid slump
Muusika on eestlaste meeleolu ülendanud varemgi. Nõukogude okupatsiooni viiel aastakümnel leidsid eestlased haruldase viisi oma kultuuripärandi elushoidmiseks, kogunedes tuhandete kaupa laulma isamaalisi laule. 1980ndate aastate lõpu iseseisvumisliikumist on nimetatud isegi laulva revolutsiooni ajastuks.
Ka nüüd loodab Eesti, et iga viie aasta tagant toimuv laulu- ja tantsupidu suudab taas ühendada majanduskriisis vaevlevat väikest rahvakildu. 21-aastase koorilaulja Saale Kreeni sõnul aitab laulmine unustada igapäevamured. Pühapäevasel lõppkontserdil, mil laulab koos umbes 20 000 lauljat, on emotsioonid kindlasti laes.
President Ilves toonitas oma laupäevases kõnes, et eestlased on end rahvaks laulnud ja ka vabaduse laulu abil kätte võidelnud.
Hiljutise uuringu kohaselt on koorilaul eestlaste seas kõige populaarsem kultuuritegevus, üle riigi tegeleb sellega 41 000 lauljat 1400 kooris. Enamik neist osaleb ka laulupeol.
Laulupidu on eestlasi karmidel aegadel alati koos hoidnud.
(Estonians sing to lift spirits amid slump, Jari Tanner, The Washington Post, 5.07)


NEW JERSEY ONLINE
Estonians sing en masse to lift spirits amid slump
Keset majanduslangust valmistus enam kui 20 000 koorilauljat Tallinnas vabaõhulaval täitma õhku positiivsete helidega. Korraldajate hinnangul oodatakse pühapäevasele laulupeole kuni 100 000 pealtvaatajat. Sama päeva hommikul esines 7500 Eesti rahvarõivais rahvatantsijat 30 000lisele publikule. Korraldajad loodavad, et laulu- ja tantsupidu suudab 1,3 miljoni elanikuga rahvast majanduskriisi ajal üksteisele lähendada.
(Estonians sing en masse to lift spirits amid slump, AP, New Jersey Online, 5.07)


Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

TÄHTIS: Mis ootab peolisi ees?

Kas nad end pesta saavad? Ega majutuskohas külm ole? Mis siis saab, kui nad haigeks jäävad? Kas sooja sööki ikka antakse? Kuidas nad harjutusväljakule jõuavad?

Nendele leiab vastuse viimasest Maalehest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Peolised saavad tasuta sõita

30. juunist kuni 5. juulini saavad laulu- ja tantsupeol osalejad Tallinna ühistranspordis tasuta sõita. Laulu- ja tantsupeolised saavad spetsiaalse kujundusega randmepaela, mis tõendab nende õigust kasutada tasuta Tallinna ühistransporti, vahendas Raepress. Loe pikemalt Eesti Päevalehest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Peolistele supp olemas

Laulu- ja tantsupeo osaliste lõunasupi valmistamiseks kahes välisööklas kulub üle 600 000 krooni, vahendab Maaleht. Toitlustamise riigihanke võitis Põltsamaa Felix, kes tarnib ühtekokku 27,5 tonni supipõhja neljas erinevas sortimendis.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tähelaevas Hirvo Surva

Tänases ETV saates "Tähelaev" oli koorijuht Hirvo Surva. Vaadata saab ETV kodulehelt. FOTO: etv.err.ee

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Ants Soots: laulupidu on eesti rahva järjepidevus

Laupäevasest Eesti Päevalehest leiab pikema intervjuu suvise laulupeo kunstilise juhi Ants Sootsiga, kes arutleb laulupidude tähenduse ja tuleviku üle: "See [laulupidu] on eesti rahva järjepidevus. Kõlab pateetiliselt, palju kasutatud sõnadel kipub see häda külge tulema. Aga nii see on. Sest kui laulupeol tullakse kokku ja koorid laulavad, siis käib seest jõnks läbi. Et püha jumal, me teeme asja, mida tehti juba 140 aastat tagasi. Sellist järjepidevust ei saa endaga seostada ükski teine üritus. Meeleolu ja ühtekuuluvustunnet saab luua küll, aga laulupidu on midagi rohkemat. See ei tähenda, et alailma taaselustatakse vanu sündmusi, nii poleks­ki õige. Laulupeol on oma rituaalid, mida mujal ei tehta, ja nende hoidmine on vastutus ja nende sooritamine auasi." Loe pikemalt Eesti Päevalehe artiklist "Ants Soots: laulupidu pole ühislaulmine".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

EAS toetab lauluväljakut 15 miljoniga

Eesti Päevaleht kirjutab, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus muutis meelt ja avas laulu­väljakule rahakraanid. „Toetame SA Tallinna Lauluväljaku renoveerimist ligi 14,8 miljoni krooniga, projekti omafinantseeringu suurus on 2,6 miljonit krooni,” ütles EAS-i juhatuse liige Tarmo Leppoja ajalehele. EAS rahastab uute tualettide rajamist, teisaldatavate pinkide ehitust ja tuletorni renoveerimist, kuhu tuleb laulupeoteemaline ekspositsioon. Loe edasi Eesti Päevalehe artiklist "EAS toetab lauluväljakut ligi 15 miljoni krooniga".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Lauluväljaku renoveerimiseks vähem raha

Eesti Päevaleht kirjutab, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ei toetanud täiel määral Tallinna lauluväljaku renoveerimistöid ja eraldab raha vaid uute tualettruumide rajamiseks ja tuletorni renoveerimiseks. Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehe artiklist "Lauluväljaku renoveerimisele sai takistuseks EAS-i pessimism".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tantsupeohuvi ummistas interneti

Tantsupeo „Meri” kunstiline juht ehk kapten Ülo Luht räägib Eesti Päevalehele, milliste rõõmude ja valudega sünnib Euroopa parim tantsupidu. Huvi rahvatantsupeo vastu on nii suur, et esmaspäeva õhtul peolepääsejate nimekirjade avalikustamise järel hangus uudistajate arvukuse tõttu laulupeoinfot hoidev internetiserver. Loe pikemalt Eesti Päevalehest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Paldiski pidu tuleb augustis

Hommikune meediaülevaade:

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab tänases Eesti Päevalehes, et esialgu juuni lõppu plaanitud kodanikualgatuse korras toimuv laulupäev Paldiskis toimub augustis. Edasi saab lugeda "Sõjakirves maeti maha ja Paldiski laulupidu toimub hea tahtena".

Postimees kirjutab, et pühapäeval toimus viimane suvise tantsupeo eelproov ja järgmisel esmaspäeval tehakse tantsurühmade seas lõplik valik. Lugu saab lugeda: "Veerand tantsijatest jääb peol pingile". Artiklis toodud numbrite kohta aga täpsustuseks, et II eelproovis vaadati üle pea 11 000 tantsijat, seega jääb pingile 2500 tantsijat, mitte 4000 nagu artiklis kirjas.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulupeole saamise küsimus Kuku raadio saates "Publikumärk"

Laupäeval, 18. aprillil kell 13 on peo muusikatoimetaja Ave Sopp, Kooriühingu esimees Aarne Saluveer ja ajakirjanik Rein Sikk Kuku raadio saates "Publikumärk", kus arutavad tänavuse peo suure konkursiga seonduvat.
Tutvustus Kuku raadio veebist:
"Tänavusel laulu-ja tantsupeol soovib esinejana osaleda rekordarv inimesi, kuid kõik paraku laulukaare alla ei pääse. Kõrvale jäetud taidlejad tõstavad meedias pahaselt häält, hindavad repertuaari liiga keeruliseks ja ähvardavad koguni Paldiskis alternatiivse peo teha. Publikumärgi stuudiosse kogunevad sel laupäeval probleemipundart lahti harutama Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, Eesti Kooriühingu juht, tänavuse laulupeo lastekooride liigijuht ja dirigent Aarne Saluveer ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk, kes kõrvale jäetud taidlejate eest seisab. Saatejuht on Kristel Kossar."

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Alternatiivlaulupidu Paldiskis?

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab Eesti Päevalehe artiklis "Paldiski kutsub laulupeost eemale jäetuid lustima", et Paldiski linnavalitsus kutsub laulupeost konkurentsi tõttu kõrvale jäävaid koore alternatiivpidustustele, mille esialgseks nimeks on Väikese Peetri pidu. "Laulupidu, mille korraldamiseks said Paldiski juhid innustust Eesti Päevalehe artiklist „Kümme tuhat äravisatud taidlejat,” peaks toimuma 27. juunil Peetri mägedes," kirjutab Sikk, kelle kirjutisest ja mõtteavaldusest linna algatus hoo sisse sai.

Mida arvad? Pane arvamus kommentaari kirja.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Vikerraadio alustab ÜhesHingamise saadetega

Alates homsest kuni peoni on kord nädalas Vikerraadio saates "Uudis+" rubriik "ÜhesHingamine", kus avatakse suvise laulu- ja tantsupeo tagamaid. Toimetaja Meelis Kompus uurib peo üldjuhtidelt, kuidas sünnib juubelilaulupidu ja kuidas pannakse kokku Euroopa parim tantsupidu. Peolistelt üle Eesti küsitakse, kas laulud-tantsud on sel korral tõesti raskemad kui varem ja juttu tuleb ka nendega, kellele esinejate käepaelu sel korral ei jagu.

Raadio-eetri ja interneti vahendusel saab osaleda laulu- ja tantsupeoteemalises mängus. Heliküsimus pidude arhiivist mängitakse ette saates ja see on iga nädal äraarvamiseks ka Vikerraadio koduleheküljel www.vikerraadio.ee.

Rubriik "ÜhesHingamine" on esmakordselt eetris sel neljapäeval kell 16.30.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Soorollid

Viimases ERR-i Erisaates analüüsis Anatoli Tafitšuk ühes erinevate arvamusliidritega Eesti ühiskonnas kehtivaid soorolle. Inspiratsiooni oli reporter Tafitšuk saanud suvise laulupeo repertuaarist.

Käsitlust näeb ERR-i veebilehelt.