UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee otsustas kanda setu leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Reedeni kestval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis tehti täna otsus setu leelo vaimse kultuuripärandi nimistuse kandmise kohta. Eesti esitas setu leelo kirjeldusest, leelotraditsiooni kohta käivatest filmimaterjalidest ja setu lauludega CD-st koosnevad taotlusmaterjalid UNESCO-le eelmise aasta septembris.
"See on tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, setolauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas jaloomas seto kultuuri," ütles Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülembsootska Õie Sarv. "Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatelerahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ningtunnustatud ka maailmas laiemalt."
Kultuuriminister Laine Jänese hinnangul on otsus esindusnimekirja kandmiseks suur tunnustus setu kogukonnale ja leelokooridele, kelles on olnud visadust säilitada oma keelelist ja kultuurilist eripära. “Ühtlasi on seda aidanud toetada ka Setumaa riiklik kultuuriprogramm ning praegu on ministeeriumis ettevalmistamisel järgmise perioodi 2010-2013 programmdokument”, vahendas kultuuriministeerium Jänese sõnu.
Setu leelo on setude traditsiooniline laulmisviis, mille osaks on nii originaalne muusika kui kindlatele reeglitele vastav tekst ja sellise teksti loomise traditsioonilised reeglid, traditsioonilised laulmissituatsioonid, näiteks kuningriigipäevad, leelopäevad ning perekondlikud tähtpäevad.
Alates 2003. aastast on pärandi esindusnimekirjas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ning Kihnu Kultuuriruum.
Ja üks leelo ...
Tagasi avalehele
kolmapäev, 30. september 2009
Tantsupidu suurendas huvi tantsu vastu
Hooaega alustanud rahvatantsurühmad on saanud meeldiva üllatuse osaliseks, sest suvise tantsupeo järellainetusena on liitunud rühmadega palju uusi tantsijaid.
Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsevasse rahvatantsuansamblisse Kuljus pürgis septembris ligi 80 uut tantsijat. Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli esimesest proovist käis läbi 104 huvilist, neist 24 poissi ja 80 tüdrukut, kirjutab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi septembri teataja. „19 inimest tegid kaasa ainult esimese tunni. Kas nad jõudsid arusaamisele, et neile rahvatants ikka väga ei meeldigi või valisid nad teise ansambli, öelda ei oska,“ sõnas
TÜRKA kunstiline juht Aveli Asber teatajale. Tantsuansamblisse Sõprus tuli aga praegu tegutsevasse nelja sega- ja naisrühma lisaks üle 50 uue soovija. Nii loodi juba nelja tegutseva lasterühma kõrvale veel üks lasterühm.
Loe pikemalt ERRS-i teatajast.
Tagasi avalehele
Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsevasse rahvatantsuansamblisse Kuljus pürgis septembris ligi 80 uut tantsijat. Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli esimesest proovist käis läbi 104 huvilist, neist 24 poissi ja 80 tüdrukut, kirjutab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi septembri teataja. „19 inimest tegid kaasa ainult esimese tunni. Kas nad jõudsid arusaamisele, et neile rahvatants ikka väga ei meeldigi või valisid nad teise ansambli, öelda ei oska,“ sõnas
TÜRKA kunstiline juht Aveli Asber teatajale. Tantsuansamblisse Sõprus tuli aga praegu tegutsevasse nelja sega- ja naisrühma lisaks üle 50 uue soovija. Nii loodi juba nelja tegutseva lasterühma kõrvale veel üks lasterühm.
Loe pikemalt ERRS-i teatajast.
Tagasi avalehele
esmaspäev, 14. september 2009
Antakse üle Ullo Toomi stipendium
Täna keskpäeval antakse Tallinna Raekojas üle Ullo Toomi nimeline stipendium Juris Žigursile.
2009. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saav Juris Žigurs on olnud viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja, Eesti-Läti rahvatantsualase koostöö arendaja ning liivi rahvatantsu hoidja. 1. juulil oma 70. juubelit tähistanud Žigurs osales ka tänavusel tantsupeol, kus ta korraldas Lätimaa kollektiivide vastuvõttu.
Ullo Toomi Fond annab välja igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.
Tagasi avalehele
2009. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saav Juris Žigurs on olnud viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja, Eesti-Läti rahvatantsualase koostöö arendaja ning liivi rahvatantsu hoidja. 1. juulil oma 70. juubelit tähistanud Žigurs osales ka tänavusel tantsupeol, kus ta korraldas Lätimaa kollektiivide vastuvõttu.
Ullo Toomi Fond annab välja igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.
Tagasi avalehele
reede, 11. september 2009
Laulu- ja tantsupidu ei päästnud Eesti turismi
Vaatamata juuli algul toimunud Eesti kultuuri tähtsündmusele, laulu- ja tantsupeole, mis elavdas siseturismi ja tõi Eestisse hulgaliselt huvilisi nii naaberriikidest kui ka kaugemalt, peatus majutusettevõtetes 22% vähem siseturiste ja 2% vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.
Turismi kõrgkuul juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti. Tallinna majutusettevõtetes, kus peatus ligi pool kõigist majutatud turistidest, jäi külastajate arv eelmise aasta juuli tasemele.
Tagasi avalehele
Turismi kõrgkuul juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti. Tallinna majutusettevõtetes, kus peatus ligi pool kõigist majutatud turistidest, jäi külastajate arv eelmise aasta juuli tasemele.
Tagasi avalehele
Europeade president: Tartu sobib 2011. aasta Europeade'i võõrustama
Euroopa suurima rahvakultuurifestivali Europeade'i president Bruno Peetrsi hinnangul sobib Tartu linn 2011. aasta Europeade'i korralduspaigaks.
Eile ja täna Tartu oludega tutvuv Bruno Peeters sõnas, et Tartu on just parajalt väike selleks, et publiku ja ligi 5000 rahvatantsija ja –muusiku vahel tekiks hea side ja atmosfäär ning ta oli väga rahul ka ürituse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri ja entusiastlike korraldajatega, vahendab Tartu linna pressiteenistus.
Europeade’i presidendile Tartu linna võimalusi ja kogemusi tutvustanud abilinnapea Jüri Sasi sõnul oli Peeters Tartust väga positiivselt üllatunud ja oleks nõus olnud festivali kasvõi tänasel päeval siin korraldama. „Eriti rahul oli Peeters Tartu infrastruktuuriga ja korraldajate suurte kogemustepagasiga suurürituste korraldamisel,“ märkis Sasi. „Lisaks jättis kogu Tartu talle positiivse mulje ja tema arvates on Tartu nagu loodud erinevaid põnevaid festivale korraldama.“
Europeade 2011 korraldav linn kinnitatakse tuleva aasta märtsis Itaalias.
Europeade on alates 1964. aastast toimuv iga-aastane Euroopa suurim rahvakultuuri rändfestival, millest võtab olenevalt aastast osa 4500-6000 inimest.
Korraldav linn peab tagama osalejate majutamise, toitlustamise ning suurfestivaliga kaasneva logistilise teeninduse. Esialgu sai Europeade 2011 korraldamisõiguse Tallinn, kuid loobus sellest.
Tagasi avalehele
Eile ja täna Tartu oludega tutvuv Bruno Peeters sõnas, et Tartu on just parajalt väike selleks, et publiku ja ligi 5000 rahvatantsija ja –muusiku vahel tekiks hea side ja atmosfäär ning ta oli väga rahul ka ürituse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri ja entusiastlike korraldajatega, vahendab Tartu linna pressiteenistus.
Europeade’i presidendile Tartu linna võimalusi ja kogemusi tutvustanud abilinnapea Jüri Sasi sõnul oli Peeters Tartust väga positiivselt üllatunud ja oleks nõus olnud festivali kasvõi tänasel päeval siin korraldama. „Eriti rahul oli Peeters Tartu infrastruktuuriga ja korraldajate suurte kogemustepagasiga suurürituste korraldamisel,“ märkis Sasi. „Lisaks jättis kogu Tartu talle positiivse mulje ja tema arvates on Tartu nagu loodud erinevaid põnevaid festivale korraldama.“
Europeade 2011 korraldav linn kinnitatakse tuleva aasta märtsis Itaalias.
Europeade on alates 1964. aastast toimuv iga-aastane Euroopa suurim rahvakultuuri rändfestival, millest võtab olenevalt aastast osa 4500-6000 inimest.
Korraldav linn peab tagama osalejate majutamise, toitlustamise ning suurfestivaliga kaasneva logistilise teeninduse. Esialgu sai Europeade 2011 korraldamisõiguse Tallinn, kuid loobus sellest.
Tagasi avalehele
reede, 4. september 2009
Fotokonkursi võidutööd
Selgunud on SA Tallinna Lauluväljak korraldatud "ÜhesHingamine" teemalise fotokonkursi parimad tööd.
I koha võitis Priit Teng fotoga "Seismograaf"
II koha võitis Kain Kalju fotoga "Lavatagused"
III koha võitis Varmo Ernits fotoga "Energiat ülegi"
Võidufoto on selline ....
foto: SA Tallinna Lauluväljak
... ja ülejäänud võidutööd leiab konkursi "Laul ja tants kui rõõmuläte 2009" veebilehelt.
Tagasi avalehele
I koha võitis Priit Teng fotoga "Seismograaf"
II koha võitis Kain Kalju fotoga "Lavatagused"
III koha võitis Varmo Ernits fotoga "Energiat ülegi"
Võidufoto on selline ....
foto: SA Tallinna Lauluväljak... ja ülejäänud võidutööd leiab konkursi "Laul ja tants kui rõõmuläte 2009" veebilehelt.
Tagasi avalehele
kolmapäev, 2. september 2009
Peaminister tänas laulu- ja tantsupeo korraldajaid ning toetajaid
Peaminister Andrus Ansip ütles laulu- ja tantsupea korraldajaid ning toetajaid tänades, et pidu tekitas tõelise ühes hingamise, mis kestab tänaseni, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo.
„Tänavune laulu- ja tantsupidu oli iseäranis meeliülendav,“ tunnistas valitsusjuht peo korraldajaid ja toetajaid tänades.
Peaminister tänas ka Eesti lipu 125. aastapäeva korraldajaid. „Mitte kunagi ei ole meie laulupeol olnud nii palju trikoloore kui seekord – see muutis peo veelgi erilisemaks,“ ütles Ansip.
Riik rahastas laulu- ja tantsupeo korraldaminst 40,4 miljoni krooniga, millest peo ettevalmistuseks kulus 24,4 miljonit krooni ja kollektiivide tegevustoetus 16 miljoni krooni. „Laulu- ja tantsupeo rituaal on äärmiselt vajalik – me tulime taas kokku, hingasime ühes ja olime üksteise vastu sõbralikud – olime eestlased,“ ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht.
„Tänavune laulu- ja tantsupidu oli iseäranis meeliülendav,“ tunnistas valitsusjuht peo korraldajaid ja toetajaid tänades.
Peaminister tänas ka Eesti lipu 125. aastapäeva korraldajaid. „Mitte kunagi ei ole meie laulupeol olnud nii palju trikoloore kui seekord – see muutis peo veelgi erilisemaks,“ ütles Ansip.
Riik rahastas laulu- ja tantsupeo korraldaminst 40,4 miljoni krooniga, millest peo ettevalmistuseks kulus 24,4 miljonit krooni ja kollektiivide tegevustoetus 16 miljoni krooni. „Laulu- ja tantsupeo rituaal on äärmiselt vajalik – me tulime taas kokku, hingasime ühes ja olime üksteise vastu sõbralikud – olime eestlased,“ ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht.
Vaata teisi fotosid SIIT.
Tagasi avaleheleLaulu- ja tantsupeo fotonäitus Tallinna lauluväljakul
Homme, 3. septembril avatakse Tallinna Lauluväljaku Kultuurikeskuse sügishooaeg suvise laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" teemalise fotonäitusega.
Näitusel on väljas “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009” fotokonkursi parimad tööd, fotokunstniku Kalju Suure fotod “ÜhesHingamisel” osalenud avaliku elu tegelastest ning Valli Lember-Bogatkina akvarellinäitus.
“Meenutamaks mõnusaimaid hetki suvest ja eestlaste suursündmusest – laulu- ja tantsupeost „ÜhesHingamine“ - astume uude hooaega ka teemakohase suurnäitusega,“ rääkis SA Tallinna Lauluväljak arendus-turundusjuht Margot Holts.
Kokku laekus tänavusele konkursile laekus üle tuhande foto, millest parimad valis välja 5-liikmeline žürii koosseisus Mikko Fritze (SA Tallinn 2011), Aet Maatee (SA Laulu- ja Tantsupidu), Margot Holts (SA Tallinna Lauluväljak), Mati Hiis (Õhtuleht) ja Assar Jõepera (Fotoluks). Näitus Tallinna Lauluväljakul on avatud 4.-17. septembrini tööpäeviti kell 10-16.00.
Tagasi avalehele
Näitusel on väljas “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009” fotokonkursi parimad tööd, fotokunstniku Kalju Suure fotod “ÜhesHingamisel” osalenud avaliku elu tegelastest ning Valli Lember-Bogatkina akvarellinäitus.
“Meenutamaks mõnusaimaid hetki suvest ja eestlaste suursündmusest – laulu- ja tantsupeost „ÜhesHingamine“ - astume uude hooaega ka teemakohase suurnäitusega,“ rääkis SA Tallinna Lauluväljak arendus-turundusjuht Margot Holts.
Kokku laekus tänavusele konkursile laekus üle tuhande foto, millest parimad valis välja 5-liikmeline žürii koosseisus Mikko Fritze (SA Tallinn 2011), Aet Maatee (SA Laulu- ja Tantsupidu), Margot Holts (SA Tallinna Lauluväljak), Mati Hiis (Õhtuleht) ja Assar Jõepera (Fotoluks). Näitus Tallinna Lauluväljakul on avatud 4.-17. septembrini tööpäeviti kell 10-16.00.
Tagasi avalehele
Tellimine:
Postitused (Atom)
