Laupäeval toimub Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Järvamaa oma lugu"

Laupäeval, 29. mail kell 18 toimub Türi lauluväljakul Järvamaa laulu- ja tantsupidu „Järvamaa Oma Lugu“, teatab Järva maavalitsus.

Peotuli süttib kell 11.00 Paides, Lembitu pargis, esimese Järvamaa laulupeo toimumiskohas, Laululina kuju juures. Tule süütavad Paide Meeskoor ja Paide Kultuurikeskuse naisrahvarantsurühm KÄGÄRÄ. Sealt liigub peotuli edasi Türile.
Kell 17.00 Kooli pargis loitsib ansambel NAIZED tulele VÄGE.

Peaokavast moodustab poole Järva maakonna laululoojate ja tantsutegijate uuslooming, mis on valminud alles eelmise aasta sügisel. Kava seovad uusloomingulised Järvamaa legendid ja lorad, millised leidis ja leiutas peo stsenarist Tiia Tamm.

Peopiletid 15 ja 25 krooni, perepilet 50 krooni.



Tagasi avalehele


Lisainfo:

Viljandimaa suurpeol astub üles ligi 2700 osalejat

Tänavune Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu avatakse laupäeval, 29. mail kell 16 Viljandi lauluväljakul, tantsupidu peetakse aga hiljem spordihoones, teatab Viljandi maavalitsus.

Laulupidu kannab nime "Muusikas põimime käed" ning selle kestvuseks on lauluväljakul plaanitud umbes kaks tundi. Seejärel liiguvad tantsijad ja lauljad spordihoonesse, kus pidu jätkub rahvatantsupeona "Vaga vesi, sügav põhi". Pealtvaatajate jaoks on mõlemad peod tasuta.

Laulu- ja tantsupeo koordinaatori ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialisti Kati Graubergi sõnul oodatakse maakonna suurpeole 1668 lauljat, 920 tantsijat ning üle 100 puhkpillimängija, seega kokku ligi 2700 osalejat. Esindatud on kõik Viljandimaa omavalitsused.

Lisaks võtavad peost külalistena osa Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi neidudekoor ja puhkpilliorkester Sinfonisches Jugendblasorchester der Städtische Musikschule Heilbronn Saksamaalt, mida juhatab dirigent Marc Lange. "Koos orkestriga on Viljandisse tulemas ka helilooja Steffen Burkhardt, kelle teost "Ouverture de l'Aventure" laulupeol esitatakse," lisas Grauberg.

Maakonna laulupeo lavastaja on Astrid Hallik ja loominguliste juhtidena löövad kaasa Riina Mankin, Allar Jakobson ning Tanel Kadalipp, kelle käe all sünnivad seaded viieliikmelise saateansambli jaoks.

Tantsupeo lavastaja on Vaike Rajaste ning lisaks temale on peo loomingulised eestvedajad Anneli Arraste, Anu Mikkor, Tiia Kadalipp, Liina Rajaste ja Maie Tammemäe.

Tagasi avalehele

Noorte laulu- ja tantsupeole soovib üle 1700 koori ning tantsurühma

Tuleva aasta juuli alguses toimuval noorte laulu- ja tantsupeol "maa ja ilm" soovib osaleda rohkem kollektiive kui eelmisel noortepeol - üle 1700 koori ja tantsurühma. Osalejate lõplik arv selgub aga hilissügisel, kirjutab Maaleht.

Märtsi viimasel päeval lõppes XI noorte laulu- ja tantsupeol “maa ja ilm” osaleda soovivate kollektiivide esmane registreerimine, kus pani end kirja 967 koori, orkestrit ja rahvamuusikut ning 773 tantsu- ja võimlemisrühma. Kõige enam on kasvanud tantsupeole soovivate rühmade arv — võrreldes 2007. aastaga on soovijaid 73 kollektiivi võrra enam.

Loe pikemalt Maalehest

Tagasi avalehele

Tantsupidu kolib lauluväljakule

Järgmise aasta juulis toimuvad nii noorte laulu- kui ka tantsupidu Tallinna lauluväljakul, teatab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu kiitis heaks XI noorte laulu- ja tantsupeo „maa ja ilm” kunstiliste juhtide visiooni, mille kohaselt toimuvad mõlemad peod esmakordselt ühises keskkonnas Tallinna lauluväljakul. „Seeläbi saavad nii lauljad kui tantsijad osa teineteise tegemistest ning tantsuetendusi saab jälgida varasemast rohkem pealtvaatajaid,” teatab sihtasutus.
XI noorte laulu- ja tantsupidu „maa ja ilm” toimub tuleva aasta 1.-3. juulil. Peo kunstiline juht on Raul Talmar, laulupeo kunstiline juht Veronika Portsmuth ja
tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Vaata pikemalt ka Maalehest

Tagasi avalehele

2014. aasta tantsupidu toimub Lilleküla staadionil?

2014. aasta tantsupidu võib toimuda tavapärase Tallinna Kalevi staadioni asemel hoopis Lilleküla staadionil.
Kultuuriminister ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu esimees Laine Jänes teatas, et järgmise tantsupeo võimaliku toimumiskohana kaalutakse Tallinna Lilleküla staadionit. Kultuuriministeeriumi pressiteate kohaselt on mõttesse soosivalt suhtunud ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Aet Maatee ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Minister ütles, et juba 2004. aastal kaaluti tantsupeo korraldamist Lillekülas, sest seal on mitmeid eeliseid näiteks võrreldes Kalevi staadioniga. “Välja on ehitatud korralik infrastruktuur, kõigil on hea juurdepääs ning vaatajate kui ka tantsijate elu teeb vihmase ilma korral paremaks väljakule paigaldatav katus."

Jänes rõhutas, et kui tänavu sügisel kuulutatakse välja konkurss 2014. aasta laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide kohale, siis selleks ajaks peab toimumispaik otsustatud olema. Praegu pole lõplikku otsust järgmise tantsupeo toimumispaiga kohta veel langetatud.

Tagasi avalehele

Tallinn tänas laulu- ja tantsupeo juhte

Täna pärastlõunal toimus Mustpeade Maja valges saalis Tallinna linna tänuvastuvõtt XXV laulupeol ja XVIII tantsupeol "ÜhesHingamine" osalenud 287 Tallinna kollektiivi juhile.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul pakkus laulu- ja tantsupidu tänavu suvel hingejääva ja positiivse elamuse, mille eest tuleb tänada kõiki kollektiivide juhte. "Tänan kõiki laulu-ja tantsupeo juhte, osalejaid ja pealtvaatajaid ning kohtumiseni juba kahe aasta pärast, mil toimub XI noorte laulu- ja tantsupidu," vahendab Raepress Jäppineni sõnu.
Tantsupeol MERI osales Tallinna linnast 69 tantsurühma ja kümme võimlemisrühma ning laulupeol 184 koori, 12 puhkpilliorkestrit ja kaheksa rahvamuusikaansamblit.

Tagasi avalehele

Tantsupidu suurendas huvi tantsu vastu

Hooaega alustanud rahvatantsurühmad on saanud meeldiva üllatuse osaliseks, sest suvise tantsupeo järellainetusena on liitunud rühmadega palju uusi tantsijaid.
Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsevasse rahvatantsuansamblisse Kuljus pürgis septembris ligi 80 uut tantsijat. Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli esimesest proovist käis läbi 104 huvilist, neist 24 poissi ja 80 tüdrukut, kirjutab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi septembri teataja. „19 inimest tegid kaasa ainult esimese tunni. Kas nad jõudsid arusaamisele, et neile rahvatants ikka väga ei meeldigi või valisid nad teise ansambli, öelda ei oska,“ sõnas
TÜRKA kunstiline juht Aveli Asber teatajale. Tantsuansamblisse Sõprus tuli aga praegu tegutsevasse nelja sega- ja naisrühma lisaks üle 50 uue soovija. Nii loodi juba nelja tegutseva lasterühma kõrvale veel üks lasterühm.

Loe pikemalt ERRS-i teatajast.

Tagasi avalehele

Antakse üle Ullo Toomi stipendium

Täna keskpäeval antakse Tallinna Raekojas üle Ullo Toomi nimeline stipendium Juris Žigursile.
2009. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saav Juris Žigurs on olnud viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja, Eesti-Läti rahvatantsualase koostöö arendaja ning liivi rahvatantsu hoidja. 1. juulil oma 70. juubelit tähistanud Žigurs osales ka tänavusel tantsupeol, kus ta korraldas Lätimaa kollektiivide vastuvõttu.
Ullo Toomi Fond annab välja igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu ei päästnud Eesti turismi

Vaatamata juuli algul toimunud Eesti kultuuri tähtsündmusele, laulu- ja tantsupeole, mis elavdas siseturismi ja tõi Eestisse hulgaliselt huvilisi nii naaberriikidest kui ka kaugemalt, peatus majutusettevõtetes 22% vähem siseturiste ja 2% vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.
Turismi kõrgkuul juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti. Tallinna majutusettevõtetes, kus peatus ligi pool kõigist majutatud turistidest, jäi külastajate arv eelmise aasta juuli tasemele.

Tagasi avalehele

Peaminister tänas laulu- ja tantsupeo korraldajaid ning toetajaid

Peaminister Andrus Ansip ütles laulu- ja tantsupea korraldajaid ning toetajaid tänades, et pidu tekitas tõelise ühes hingamise, mis kestab tänaseni, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo.
„Tänavune laulu- ja tantsupidu oli iseäranis meeliülendav,“ tunnistas valitsusjuht peo korraldajaid ja toetajaid tänades.
Peaminister tänas ka Eesti lipu 125. aastapäeva korraldajaid. „Mitte kunagi ei ole meie laulupeol olnud nii palju trikoloore kui seekord – see muutis peo veelgi erilisemaks,“ ütles Ansip.
Riik rahastas laulu- ja tantsupeo korraldaminst 40,4 miljoni krooniga, millest peo ettevalmistuseks kulus 24,4 miljonit krooni ja kollektiivide tegevustoetus 16 miljoni krooni. „Laulu- ja tantsupeo rituaal on äärmiselt vajalik – me tulime taas kokku, hingasime ühes ja olime üksteise vastu sõbralikud – olime eestlased,“ ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht.

Vaata teisi fotosid SIIT.

Tagasi avalehele

Täna algasid tantsupeo proovid

Täna algasid tantsupeo proovid, väljakutel on kokku ligi 8000 tantsijat.



Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeolised saavad koju Edelaraudtee rongidega

Edelaraudtee AS muudab juulikuu esimesel, laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” toimumise nädalavahetusel õhtuste rongide sõiduplaani, et aidata kaasa peol osalejate ja suurürituse külaliste sujuvale liiklemisele, teatab Edelaraudtee.

Laupäeval, 04. juulil on edasi lükatud Tallinn-Türi rongi nr 0373 väljumine ning selle marsruut pikeneb Viljandini. Plaaniliselt kell 21:25 Tallinnast väljuv rong nihkub hilisemaks pisut üle tunni, et ära oodata Lauluväljakult kell 22 lõppevalt kontserdilt saabujad. Rong alustab sõitu Viljandisse kell 23:35 Balti Jaamast.

Pühapäeval, 5. juulil muudetakse 50 minutit hilisemaks nii Tallinn-Tartu kiirrongi nr 0016 väljumine– kell 20:49 Tallinnast (plaaniliselt kell 19:59). Ka on hilisemaks viidud Tallinn-Türi rongi nr 0371 väljumine ja rongi marsruuti on pikendatud Viljandini – rong Viljandisse väljub kell 20:30 Tallinnast (plaaniliselt 19:20). Rongid väljuvad Balti Jaamast ligikaudu poolteist tundi peale kontserdi lõppu Lauluväljakul.

Edelaraudtee AS diiselrongid teenindavad reisijaid Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Viljandi, Tallinna-Pärnu ja Tartu-Orava suundadel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kihnus süüdati tantsupeotuli

Jaanilaupäeval kell 21.47 süütasid 18. tantsupeo „Meri” kunstiline juht Ülo Luht ja Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas Kihnu jaanitulest tantsupeotule. Seejärel anti tuli tormilaternas kolmeks päevaks kihnlaste hoolde, kes asetasid laterna parvele ja saatsid selle rahvamaja juures asuvale tiigile edasist teekonda ootama. 27. juuni hommikul asuvad kihnlased kaluripaatidel teele Pärnu poole, kus õhtul ühineb tantsupeotuli Tartust mööda siseveeteid ajaloolistel laevadel toodud laulupeotulega.

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas ja tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht panevad tantsupeotule tormilaternasse. Foto: Olev Mihkelmaa

Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht tantsupeotulega. Foto: Olev Mihkelmaa

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas ja tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht panid tantsupeotule tormilaternasse ning parvele ja saatsid tule selle rahvamaja juures asuvale tiigile edasist teekonda ootama. . Foto: Olev Mihkelmaa

Vaata veel pilte Flickr-ist.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kihnus süüdatakse tantsupeotuli

Teisipäeval, 23. juunil saab Kihnu jaanitulest alguse suvise tantsupeo „Meri” tuli, et ühineda 27. juunil Pärnus laulupeotulega. Ühinenud tuled asuvad teele Tallinna poole, kuhu jõutakse laulu- ja tantsupeo eelõhtuks.
Kihnu jaanituli süüdatakse 23. juunil kell 21, kui vana kombe kohaselt läidetakse vana paat. Jaanitulel osaleb ka 18. tantsupeo „Meri” kunstiline juht oma meeskonnaga. Koos tantsitakse kihnu tantsu „Kalamees” ja peo kunstiline juht Ülo Luht võtab lõkkest tantsupeotule, paneb selle tormilaternasse ja annab kolmeks päevaks kihnlaste hoolde. „27. juuni hommikul asuvad kihnlased kaluripaatidel teele Pärnu poole, kus õhtul ühineb tantsupeotuli Tartust mööda siseveeteid ajaloolistel laevadel toodud laulupeotulega,” rääkis peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.

TuleTulemine on tänavuse laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuleteekond, mille käigus liigub 13. juunil Tartus süüdatud laulupeotuli mööda ajaloolisi siseveeteid ajaloolistel puulaevadel Viljandi kaudu Pärnusse ja ühineb seal Kihnu jaanitulest alguse saanud tantsupeotulega. Seejärel liigub laulu- ja tantsupeo ühine tuli jahtal Ruhnu Karu peatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus 2. juuliks Tallinnasse Admiraliteedi basseini, kus toimub peo avamine. TuleTulemise teekonna pikkuseks on üle 900 kilomeetri, millest siseveekogudel liigutakse ligi 380 kilomeetrit ja meritsi ligi 320 meremiili (umbes 590 kilomeetrit).

TuleTulemist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit, Eesti Kooriühing, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

PRESSITEADE: Laulu- ja tantsupeo ametlik infonumber on 1182

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja AS Ekspress Hotline sõlmisid koostööleppe, millega suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” ametlik infotelefon on 1182.
Alates sellest nädalast saab infotelefonilt 1182 infot 25. laulu- ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine” piletimüügi, piletihindade, etenduste ja kontsertide ajakavade kohta. „Seega kogu info, mida peo külaline vajab,” ütles AS Ekspress Hotline juhataja Vahur Kukk. „Pole kahtlust, et Eesti rahva suurim ühisüritus toob suure küsimustelaviini. Soovime selle koostöö raames aidata kaasa just publiku küsimustele kiirete ja täpsete vastuste otsimisega. Seeläbi saavad peo korraldajad kasutada veel viimaseid peoni jäänud päevi suurürituse ettevalmistamiseks,” rääkis Kukk.

Lisaks saab 1182-st infot 13. juunist 2. juulini toimuva laulu- ja tantsupeo tuleteekonna TuleTulemine ning sellega seonduvate kontsertide kohta. „Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tartus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega ja liigub meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.

Peamiselt peo publikule mõeldud täpne ja pidevalt ajakohastatav info suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” kohta on leitav lisaks tasulisele infotelefonile 1182 ka tasuta veebiväravast www.1182.ee.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

PRESSITEADE: Laulu- ja tantsupeol hoolitseb korra eest G4S

Suvise laulu- ja tantsupeo turvahanke võitis AS G4S, kelle ülesandeks on tagada peoliste ja pealtvaatajate turvalisus peo- ning harjutusaladel, teatab turvafirma G4S.
G4S-i valvedivisjoni direktori Margus Kolumbuse sõnul on laulu- ja tantsupeo tähendus eesti rahvale ja riigile mõõtmatu ja seetõttu on turvaleping ühtaegu nii suureks tunnustuseks kui ka väljakutseks. „Kindlasti teeme kõik selleks, et nii esinejad, peokülalised kui ka korraldajad end turvaliselt tunneksid,“ ütles ta.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega sõlmitud lepingu järgi on G4S-i ülesandeks tagada ligi 37 000 peol osaleja ning kõigi pealtvaatajate turvalisus kontsertidel ja proovides. Lisaks vastutab ettevõte ka paljude muude valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest nii Tallinna Lauluväljakul, Kalevi staadionil ja selle harjutusväljakutel, Pillipeol Raekoja platsil ja peo avamisel Admiraliteedi basseini juures.
G4S-i turvajuhi Kristiina Eelmaa sõnul on tõsised ettevalmistused peo turvalisuse tagamiseks juba alanud. „Politsei ja päästeametiga käivad töögruppides regulaarsed planeerimisnõupidamised,“ ütles ta. „Kõik objektid käiakse läbi ja koostatakse eraldi turvaplaanid. Paika tuleb panna näiteks sideprotseduurid, evakuatsiooniplaanid kriisiolukordadeks ja sissepääsureeglid.“
Maailma suurima turvakontserni G4S ettevõte AS G4S Eesti annab Eestis tööd ligi 3400 inimesele, ettevõtte käive eelmisel aastal oli 1,2 miljardit krooni.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tallinnas toimub koolinoorte rahvatantsufestival

30.-31. mail toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis ja Stroomi rannas IV vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival, teatab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS). Pelgulinna Gümnaasiumi ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatavast festivalist saavad koolide rahvatantsurühmad võtta osa vanuseastmest olenemata. Kokku tantsib tänavu festivalil üle 400 tantsija. Laupäeval toimusid Pelgulinna Gümnaasiumis mitmed töötoad, kus loodi tantse, meisterdati, näitati oma oskusi näitekunstis. Pühapäeval osalevad tantsijad Põhja–Tallinna valitsuse korraldatud Stroomi ranna avamisüritusel, kus antakse ligemale kahetunnine kontsert nii tuntud kui ka omaloodud rahvatantsudest.

Koolinoorte rahvatantsufestival sai alguse 2005. aastal, kui üle 500 osalejaga üritus toimus Pelgulinna gümnaasiumis, Salme kultuurikeskuses ja Tabasalu gümnaasiumis.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tantsurühmad said kategooriad

XVIII tantsupeo MERI II eelvooru käigus hinnati kõiki tantsurühmi ja omistati alljärgnevad kategooriad:
A_rühmad
B_rühmad
D_rühmad
N1_rühmad
N2_rühmad

Lasterühmade puhul omistati kategooriad vaid neile, kes selleks soovi avaldasid.
L ja C rühmad
Vaata ka atesteerimise juhendit Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusikaseltsi kodulehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Eesti tantsupidude ajalugu sai kaante vahele

ERRS teatab, et homme esitletakse Tallinnas Jaan Poska majas raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid“ esitlus. Raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni 2004. Iga peo kohta on raamatus eraldi peatükk, mis sisaldab ettevalmistuse ja peo enda kirjeldusi, kava, ohtralt fotosid ja ajaleheväljalõikeid, ka tantsujooniseid. Samuti on teoses ülevaade tantsupidude eelsest ajast ning pidude tähendusest meie kultuurikontekstis. Raamatu lisades on ülevaade kõikide pidude repertuaarist ning nimekirjad nii üldtantsupidude kui noortepidude juhtidest (üldjuhid, liigijuhid, assistendid, muusikajuhid, kunstnikud jne).
Raamat „75 aastat Eesti tantsupidusid“ on enam kui kolme aasta pikkuse uurimistöö tulemus, mida ajendas tõdemus, et meie üldtantsupidude kulgu ja arengut seni talletatud ei olegi. Raamatu koostajateks ja autoriteks on Anneli Ammas ja Kadri Valner (tekstide autorid), Kadri Tiis, Ülle Feršel, Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson ja Juris Žigurs, kes kõik on kas tantsijate või juhtidena ka ise pidudega seotud. Raamatu kunstnik on Päivi Palts.
Raamatu maht on 346 lehekülge, sisaldab 400 fotot, tiraaž on 3000.Teose annab välja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, kirjastab Varrak.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tantsupeol osalejate nimekirjad

Et koduleht läks suure huvi tõttu umbe ja ei saa kiirkorras sinna asju juurde riputada, siis ajutiselt saab tantsupeol osalevate rühmade nimekirju ka siit. Vabandust, et formaat on veidi ebamugav. Kõik liigid korraga on leitavad Slidesharest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele