reede, 27. veebruar 2009
Kiirematele TASUTA laulu- ja tantsupeo kalendrid
Kalender näeb välja selline:
Kalendrit saab suuremalt näha SIIN.
Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele
neljapäev, 26. veebruar 2009
LUGEMISSOOVITUS: Kolm lindu lennutavad peole
Soovituslik lugemine.
Tagasi avalehele
esmaspäev, 23. veebruar 2009
teisipäev, 17. veebruar 2009
Rahvusmustriga tenniseid saab tellida alates esmaspäevast
Pikemalt kirjutab tenniseteo asjaoludest ka Postimees artiklis "Eesti saab sünnipäevaks rahvariiete mustritega kirjatud papud", kus idee eestvedaja ja 14 aastat tantsimisega Indrek Kaing räägib rahvuslike mustritega tenniste sünniloost.
Ja siis veel Eesti Päevalehe repliik, mis ennustab uue moeröögatuse hõngu.
FOTO: Rohkem fotosid leiab SIIT.
Rohkem infot tenniste kohta Folkr'i blogist.
Tagasi avaleheleesmaspäev, 16. veebruar 2009
Rahvusmustrites tennised tulekul
Piltidel: Tennised "Muhu", "Mulk" ja "Hargla"
FOTOD: Folkr-i blogi, sealt leiab tenniste kohta ka rohkem pilte. Veelgi rohkem fotosid leiab Flickr'st
kolmapäev, 11. veebruar 2009
Hirvo Surva: Käib tõsine valmistumine
Väljavõte: ERR
Samuti tehti saates juttu Hirvo Surva perekonnast, kus on kokku kolm dirigenti ja kõik ülejäänud laulavad erinevates koorides. Nii kunagi Sompa kaevanduse direktorina töötanud isa kui Mäetaguse vallavanemana töötav vend. Kaamera käib ära ka perekonna Ida-Virumaal Atsalama külas asuvas kodus.
Saadet "Head uudiseid" saab näha SIIT. Vaatamist tuleks alustada saate 27ndast minutist.
Tagasi avalehele
teisipäev, 10. veebruar 2009
82aastase hüppeid näha oli puhas rõõm
Anneli, miks võttis Maaleht ette sellise artiklisarja? See on ikkagi terve kuhi tööd…
Laulu- ja tantsupidu on nii tähtis sündmus, et sellele pühendatud artiklisari üleriigilises ajalehes on lausa hädavajalik. Peo ettevalmistusega seotud inimeste arv on sedavõrd suur, et on äärmiselt kahju, kui väike osa neist ja nende tegemistest laiemat tähelepanu pälvib. Ajaleheski on kindlad mahud ja võimalused ning kõik, mis kajastamist vääriks, ei mahu lihtsalt ära. Aga mõnusa peomaitse ja suursündmusele eelneva positiivse ärevuse peaks nende lugude põhjal siiski suhu saama. Kõige parem võimalus peoks häälestumiseks on muidugi ise tantsija või lauljana kõigi nende askelduste sisse hüpata. Nagu minagi teinud olen.
Maalehe ajakirjanik Anneli Aasmäe Raplamaa kevadlaadal tantsurühmaga Kandali. FOTO: Karin Kaljuläte/Maaleht
Millises rühmas ise tantsijana osaled?
Tantsin praegu rahvatantsuseltsis Kandali. See on 1978. aastal loodud Tallinna segarühm ning ma olen seal väikeste pausidega tantsinud 1990.aastast saadik. Enne tantsisin mujal. Seekordsele peole üritame Kandaliga pääseda 3 rühmaga B-liikide arvestuses.
Kus oled peo jälgi otsides juba käinud ja kuhu plaanid veel minna?
Põnevaimad kohtumised on olnud näiteks Viljandi pastlategija Priidu, sama kandi kaabumeistri Maie ning 82aastase Vastseliina tantsuõpetaja Heljuga, kelle kergejalgseid hüppeid näha oli puhas rõõm. Nimekiri inimestest, kohtadest, kollektiividest ja tegemistest, millest tahaks kirjutada, on aga nii pikk, et paraku jõuab juulikuu enne kätte, kui kõik need plaanid lugudeks muutuda jõuavad.
Milline on olnud Sinule kui ajakirjanikule seni kõige lahedam või ootamatum lugu kirjutada?
Mulle kui 28-aastase staažiga rahvatantsijale on kõige südamelähedasemad ikkagi tantsuteemalised lood, ehkki lauljate töömailt võib samapalju põnevaid inimesi ja nurkasid leida. Kõige ootamatumaid tulemusi andis aga tantsurühmade nimede ja spetsiaalselt eelolevaks peoks loodud tantsude sünnilugude uurimine - kas teie näiteks teate, miks on ühe noorterühma nimi "Sukad ja tagi" või miks pidi Ülo Luht "Kalamehe juttu" luues oma esikust kapi välja viskama?
Samas pole peoks valmistumine sugugi ainult lust ja lillepidu ning asjaosalised peavad paraku ka probleemidega kokku puutuma. Nii valmisid artiklid muusikutest, kes polnud veel novembrikuu lõpus noote kätte saanud, ja käsitöömeistritest, kes näevad vaeva rahvariiete tegemiseks vajalike kangaste leidmisega. Aga olen absoluutselt veendunud, et juulikuise suursündmuse võlu kaalub kõik eelnevad raskused kuhjaga üles.
---
Kõik Maalehes viimase aasta jooksul kirjutatud "ÜhesHingamist" puudutavad lood on nüüd koondatud ajalehe veebis eraldi rubriiki "Laul ja tants".
Tagasi avalehele
neljapäev, 5. veebruar 2009
Ülo Luht: Ma pole üldse tantsinud
Vastuse küsimusele, kuidas ta aga tantsuga kokku puutus, leiab vastuse SIIT.
Tagasi avalehele
esmaspäev, 2. veebruar 2009
Kooriühing jagas aastapreemiaid
Nädalavahetusel toimunud Eesti Kooriühingu aastakontserdil anti välja koori – ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Kokku kandideeris tiitlitele 65 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu.
Aastapreemiate laureaadid:
- Aasta koor – Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch) ja Tallinna Reaalkooli segakoor (dirigent Eve Karp).
- Aasta dirigent – Triin Koch
- Aasta dirigent-muusikaõpetaja – Niina Esko
- Aasta puhkpilliorkester – Lõuna-Eesti Noorte Puhkpilliorkester (dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn)
- Aasta orkestridirigent – Arno Anton
- Aasta noor dirigent – Darja Selivanova (Pastušenko)
- Aasta kooriplaat - Tartu Akadeemilise Meeskoori CD "Eesti laul"
- Aasta toetajad – Tartu linn ja OÜ Viljandi Õhumeister
- Aasta korraldajad – Kaie Tanner (Eesti Kooriühingu vastutav sekretär) ja Maret Oja (Alo Mattiiseni muusikapäevade korraldaja)
- Aasta tegu – festival „Gustav Ernesaks 100“
Tiitlisaajatele väljapandud preemiad pole rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Nii saavad aasta koor ja orkester tellida teose enda poolt valitud Eesti heliloojalt, aasta koorijuhid sõidavad osalema täienduskoolitusele Euroopa Noortekooride Föderatsiooni festivalile Europa Cantat jne.
Aasta korraldajale ja aasta dirigendile andsid oma eripreemia ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Koorijuhtide Liit. Aasta kooriplaadi tiitli saajale pani preemia välja Eesti Rahvusringhääling.
Vaata lisa Kooriühingu kodulehelt.
Tagasi avalehele