Setu leelo kantakse UNESCO vaimse pärandi nimekirja

UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee otsustas kanda setu leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Reedeni kestval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis tehti täna otsus setu leelo vaimse kultuuripärandi nimistuse kandmise kohta. Eesti esitas setu leelo kirjeldusest, leelotraditsiooni kohta käivatest filmimaterjalidest ja setu lauludega CD-st koosnevad taotlusmaterjalid UNESCO-le eelmise aasta septembris.
"See on tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, setolauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas jaloomas seto kultuuri," ütles Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülembsootska Õie Sarv. "Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatelerahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ningtunnustatud ka maailmas laiemalt."

Kultuuriminister Laine Jänese hinnangul on otsus esindusnimekirja kandmiseks suur tunnustus setu kogukonnale ja leelokooridele, kelles on olnud visadust säilitada oma keelelist ja kultuurilist eripära. “Ühtlasi on seda aidanud toetada ka Setumaa riiklik kultuuriprogramm ning praegu on ministeeriumis ettevalmistamisel järgmise perioodi 2010-2013 programmdokument”, vahendas kultuuriministeerium Jänese sõnu.
Setu leelo on setude traditsiooniline laulmisviis, mille osaks on nii originaalne muusika kui kindlatele reeglitele vastav tekst ja sellise teksti loomise traditsioonilised reeglid, traditsioonilised laulmissituatsioonid, näiteks kuningriigipäevad, leelopäevad ning perekondlikud tähtpäevad.

Alates 2003. aastast on pärandi esindusnimekirjas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ning Kihnu Kultuuriruum.

Ja üks leelo ...




Tagasi avalehele

Ernesaksa stipendiumi said Klas, Moss, Köster ja Schüts

Gustav Ernesaksa Fond andis tänavused Ernesaksa stipendiumid Eri Klasile, Ilmar Mossile, Tiit Kösterile ja Kuldar Schütsile. Klasile anti koorimuusika 35 000 kroonine peastipendium muusika edendamise ja koorimuusika populariseerimise eest nii Eestis kui välismaal. Lisaks tõi fondi haldusnõukogu ära Klasi olulise panuse dirigentide õpetamisel ja aktiivsuse laulupidudeliikumise edendamisel.

20 000 krooni suurused koorimuusika edendamise stipendiumid otsustas haldusnõukogu anda praegu Eesti Kooriühingu tegevdirektorina töötavale koorimuusika arendajale ja paljude laulupidude korraldajale Ilmar Mossile ning kauaaegsele Kuressaare muusikakooli direktorile ja Saaremaa Ühendatud Meeskoori dirigendile Tiit Kösterile koorimuusikaelu edendamise eest Saaremaal.
13 500-kroonine õppestipendium otsustati anda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimiseriala üliõpilasele Kuldar Schütsile töö eest Inseneride Meeskooriga, Tallinna Poistekoori ettevalmistuskooriga ning Türi Kammerkooriga „Suisapäisa".
Stipendiumid antakse pidulikult üle 14. detsembril Estonia kontserdisaalis toimuval Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva tähistaval galaõhtul.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 22. oktoobril 1993 Eesti Üldlaulupeo Direktsioon (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus), Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusikaakadeemia. Fondi eesmärk on jäädvustada Gustav Ernesaksa mälestust ja väärtustada koorimuusikaalast tegevust. Fond annab iga aasta detsembris Gustav Ernesaksa sünnipäeva paiku välja koorimuusika peastipendiumi, koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi.

Ants Soots: Laulurõõm tuleb, aga mitte kohe

Oktoobri viimases Õpetajate Lehes rääkis XXV laulupeo kunstiline juht Ants Soots repertuaari valimisest ja sellest, milles laulupeo olemus seisneb. „Kui 1869. aastal esimeseks peoks kokku tuldi, lauldi 26 a cappellakoori­laulu. Neist ükski polnud selline, mida ilma tõsise õppimiseta esitada oleks võidud. Taadid ei tulnud selleks kokku, et lõõgastuda ja meelt lahutada." Loe edasi siit.