Aarne Saluveer: Eesmärgiks peaks eestlastel olema ka see, et teatud asju me teeme väga hästi

Kooriühingu esimees ja ÜhesHingamise lastekooride liigijuht Aarne Saluveer rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis "Hommik Kahega" suvise laulupeo repertuaarist ja peo üldisemast tähendusest.

R2: Mis on sinu meelest laulupeo eesmärk? Mõningatel hinnangutel on laulupeo kava sedavõrd keeruline, et hulk koore on seepärast loobunud laulupeol osalemast.
AS: "2007. aasta peo kavandi kokkupanekul jõudsime teatavate arusaamadeni. Eks ta ole selle hõimu, kelleks me end peame, üks suuremaid ja rituaalsemaid kokkutulemise kohti, kus lauldakse oma vabaduse poolt nagu näiteks 1869. aastal. Kui siis mehed tulid kokku, laulsid nad ju suhteliselt keerulist repertuaari. Ka ettevalmistusaeg oli tookord tohutult lühike. Ma ei usu, et need, kes olid siis selle edumeelse idee poolt, arutasid selle üle, kui raskeid või keerulisi asju me teeme või kas loobume."

Saluveer rääkis ka, et 2000. aastatel võeti ülesandeks laulupidude maine taastamine, sest 1990. aastatel oli juba neid, kes kahtlesid selliste pidude vajalikkuses. „Ma loodan, et neid, kes seda ütlesid, ikka mäletatakse. Nüüd oleme läbi viimase peo jõudnud selleni, et tung laulupeole on tohutult suur. See on suurepärane, et inimesed tahavad tulla." Saluveer ütles, et unikaalne ongi laulupeo juures see, et nii suur hulk inimesi teeb koos kvaliteetset muusikat. "Eesmärgiks peaks eestlastel olema ka see, et teatud asju me teeme väga hästi."

---
Täispikka intervjuud saab kuulata R2 kodulehelt. Valida tuleb kella 8.00 saade, intervjuu on kohe pärast uudiseid ja muusikapala.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tiia Penjam: Kuskil on siiski kallutatud jõud!

Koorilaulja ja Õpetajate Lehe peatoimetaja Tiia Penjam kirjutab tänases Õpetajate Lehes, et kui kellegi eesmärk on olnud teha tänavuse laulupeo ette­valmistus korraldajatele topelt raskeks, siis see siht on saavutatud. "Aga pidu tuleb kõigele vaatamata kindlasti tore, sest selle nimel on tõhusalt töötatud.N-ö inimesed tänavalt on pandud us-­kuma, et repertuaar on üle mõistuse keeruline ja ebameeldiv ning asjade seis igapidi kehv. Tegelikult on peoks valmistunud koorid huvitava kava omaks võtnud ja selgeks saanud, suurte ühisproovide (kuni 600 lauljat!) korraldus on olnud laitmatu ning dirigentide suutlikkus väärib imetlust. Laulupeoks tehtava eeltöö tase on astunud tubli sammu edasi," kirjutab Penjam oma artiklis "Kuskil on siiski kallutatud jõud!". Artiklit saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

REIN SIKK: Laulupidu sööb oma lapsi

Ajakirjanik Rein Sikk jätkab oma tänases artiklis "Laulupidu sööb oma lapsi" laulupeost konkursisõela tõttu kõrvale jääjate temaatikat. "Mis­ki on mä­da lau­lu­peos, tu­leb hüüda kui Taa­ni prints, sest peo­kor­ral­da­ja­te poo­le len­da­va­te krii­ti­ka­nool­te arv suu­re­neb mee­dias päev-päe­valt. Lau­lu­de võima­li­kust ras­ku­sest ala­nud väit­lus hak­kab jõud­ma veel olu­li­se­ma­te küsi­mus­te­ni, mis puu­du­ta­vad pi­du­de tu­le­vik­ku laie­malt," kirjutab Sikk.

Olgu siinkohal toodud ära, et lõplik selgus laulupeo II eelproovi tulemuste kohta saabub 25. mail, kui eelproovid ja kokkuvõtted on tehtud. Ei varem, ei hiljem.
See info on ka peo kodulehel (vt valikuprintsiibid).

Rein Siku lugu saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Kultuurikomisjon laulupeo teemal seisukohta ei võtnud

Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna selle aasta laulupeo repertuaari küsimust, kuid selle suhtes seisukohta ei võtnud, kirjutab Postimees. "Enamus liikmeid ei pidanud võimalikuks, et me selles üldse mingi positsiooni võtame ja oma arvamuse välja ütleme," selgitas kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Saadikute hinnangul on laulu- ja tantsupeo sihtasutus piisavalt pädev organisatsioon, kes Kreitzbergi sõnul "lahendab ise selle kõige paremal viisil", kirjutab ajaleht. Laulupeo ja selle lugude keerukuse teema võeti komisjonil kõneks pärast ajakirjanik Rein Siku pöördumist komisjoni juhi Peeter Kreitzbergi poole.

Pikemalt saab lugeda Postimees Online'st.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Anneli Aasmäe: Laulurahvas, tulge ometi mõistusele!

Ajakirjanik Anneli Aasmäe küsib Maalehes: "Milleks koguda endasse kibestumist ja solvumist, milleks ähvardada mingi alternatiivlaulupeoga ning pidada korraldajate ja esinejate vahelist sõnasõda? Kas meil on üks ja seesama asi ajada või mitte? Kus on üksmeel ning rõõm aastakümneid kestnud imelisest traditsioonist?"

ja vastab:

"Palun, tulge ometi mõistusele! Ükskõik, kas seisame laulukaare all või tantsustaadionil, istume publiku hulgas või oleme korraldajate ridades - laulu- ja tantsupidu ei ole ainult esinejate, vaid kogu meie rahva pidu."

Kogu lugu saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tiia Penjam: Ettelaulmised on tulnud kasuks

Eesti Päevaleht avaldas tänases lehes lühendatuna koorilaulja Tiia Penjami arvamuse "Ettelaulmised on tulnud kasuks". Et hulk olulist materjali puudu, siis järgnevalt on toodud arvamus kärpimata kujul.

***
Laulupeole sõja kuulutanud Paavo Roolaid teatab oma boikotist: “Eelolevast laulupeost mina aga – protestimärgiks – osa ei võta!”. Nagu oleks peole minek kohustus või karistaks loobuja sellega kedagi peale iseenda! Kõik tahtjad niikuinii kaare alla ära ei mahu, sest soovijaid on rohkem kui kunagi enne. Hulk uusi kooregi on loodud ainsa sihiga laulda suurel peol. Ka harjutatud on varasemast rohkem ja tõsisemalt.
Vastasseisu õhutajad on püüdnud üldsust uskuma panna, et kava on jõukohane ainult n-ö eliitkooridele, aga see pole tõsi. “Raske” repertuaar on juba selge. Ja märksa paremini, kui on olnud varasemate pidude „lihtne“ kava. Isegi need, kes õppimiskuude vältel uute lauludega sõbraks pole saanud, esinevad ettelaulmistel hästi – olgu siis kartusest peole mitte pääseda (kiruvad, aga kipuvad?) või lihtsalt soovist „taset” näidata. Rääkimata nendest kooridest-lauljatest, kel huvi ja töötahe algusest peale olemas olnud.
Jäägu asjatundjate öelda, kas eelmiste suurpidude lood olid tõesti kõigile jõukohased või pigem mindi lavale pooliku ettevalmistusega – mis keeruline, jäigi õppimata. Tänavu üle hulga aastate on harjutamine laulupeoks sisustanud suure osa kõikide kooride hooajast ning keegi pole jäänud lootma, et vajalik töö saab tehtud ära ülejala ühisproovides. Kujutan ette, et on väga vahva laulda kas või vana head “Tuljakut”, kui kõik 24 000 lauljat on partiid oma võimete kohaselt ära õppinud ega sõua mälu järgi huupi noodilt noodile. Ettelaulmised on tulnud kindlasti kasuks ning need võiksidki saada tavaks, sõltumata sellest, kas kogu soovijate seltskond laululavale mahub või mitte.
Rein Sikk muretseb “kümne tuhande äravisatud taidleja” pärast. Ei hakka siinkohal vaidlema, kas kõrvalejääjate kaotusvalu on leevendatav privaatesinemistega linna parkides ja haljasaladel, aga laulelduste korraldamist vabalaval riigi mureks ja hoolivuse näitajaks pidada on liiast. Laulupidu kui koorimuusika kontsert on kultuurinähtus. Lihtsalt ühislaulmine seda ei ole. Riik toetab kultuuri. Täiskasvanute harrastustegevus, mis ühegi kriteeriumi järgi kultuurini ei küüni, on tegijate ning nende sõprade oma rõõm ja lõbu.
Kes aastaid või kogunisti aastakümneid koorilaulja olnud, peaks justkui eristama heatasemelist koorimuusikat sünnipäevalaua seltskonnalaulust. Kui ei erista, siis miks? Kas olen ülekohtune, oodates, et sedalaadi arusaamad kujundaks koorijuht? Temast kõik algabki – ja tihti temaga ka lõpeb. Koor on oma juhi nägu, võtab dirigendilt üle pürgimused, harjumused, suhtumise töösse, repertuaari ja muusikasse üldse.
Ka heal tasemel taidlus ei ole professionaalsus ning kunstitaotlusega laulupidu ongi ehk ainus, mille kaudu harrastuslaulmine suudab lisada midagi maailmamuusikasse.

Tiia Penjam,
koorilaulja

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laupäevane Publikumärk ...

..., kus suvise laulupeo repertuaari üle arutlesid Ave Sopp, Aarne Saluveer ja Rein Sikk, on allalaetav SIIT ja kuulatav SIIN (vt Publikumärk 2009-04-18).

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulupeole saamise küsimus Kuku raadio saates "Publikumärk"

Laupäeval, 18. aprillil kell 13 on peo muusikatoimetaja Ave Sopp, Kooriühingu esimees Aarne Saluveer ja ajakirjanik Rein Sikk Kuku raadio saates "Publikumärk", kus arutavad tänavuse peo suure konkursiga seonduvat.
Tutvustus Kuku raadio veebist:
"Tänavusel laulu-ja tantsupeol soovib esinejana osaleda rekordarv inimesi, kuid kõik paraku laulukaare alla ei pääse. Kõrvale jäetud taidlejad tõstavad meedias pahaselt häält, hindavad repertuaari liiga keeruliseks ja ähvardavad koguni Paldiskis alternatiivse peo teha. Publikumärgi stuudiosse kogunevad sel laupäeval probleemipundart lahti harutama Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, Eesti Kooriühingu juht, tänavuse laulupeo lastekooride liigijuht ja dirigent Aarne Saluveer ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk, kes kõrvale jäetud taidlejate eest seisab. Saatejuht on Kristel Kossar."

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

On siis raske või mitte?

Diskussioon suvise laulupeo repertuaari raskuse üle jätkub. Laupäeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel "Koorid kurdavad, et laulupeo kava on üliraske", täna vastas sellele rahvatantsija ja koorilaulja Urmo Kübar - mis ühele jõukohane, on teisele igav ja kolmandale kaelamurdev. "Kirjutades neid ridu pühapäeva õhtul, pärast viietunnist koori- ja kahetunnist rahvatantsuproovi, leian, et vaid kord viie aasta tagant toimuvat pidu üksnes väärtustab see, kui sinna pääsemiseks tuleb ka tööd teha. /---/ Laulu- ja tantsupeo ülesanne on aga ju säilitamise kõrval Eesti koori- ja tantsutraditsioone ka edasi kanda, arendada nii lauljate-tantsijate kui ka publiku nõudlikkust iseenda ja repertuaari suhtes. /---/ Kui nurina ja hala asemel tööle keskenduda, saavad ka keerulised ülesanded enamasti tehtud. Ja rõõm eneseületamisest on seejuures veel suurem. Publiku elamusest rääkimata."
Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehe artiklist "Kunst pole, kullakesed, elu"

On raske või mitte? Pane kommentaari kirja, mida Kübara väidetest arvad.

Tagasi avalehele

Ave Sopp: eesmärk on tunda end väärtuslikuna laulukaare all

Väike tagasivaade veel reedele, kui Postimehes tõstatus küsimus repertuaari raskusastme kohta. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp selgitas repertuaari ja eelproove puudutavat Vikerraadio saatele Uudis+.

Vikerraadio (VR) Tänases Postimehes ilmus Paavo Roolaiu kiri, kus kurdetakse, et laulupeo kava on äärmiselt keeruline. Paavo Roolaid leiab näiteks, et lastekooride repertuaar on olnud jõukohane nn poolprofessionaalsetele kooridele ja arvab sama ka täiskasvanute repertuaari kohta. Meil on liinil Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, kuidas teie seda väidet kommenteeriksite?

Ave Sopp (AS): Mul on täna seda muidugi eriti huvitav kommenteerida. Nimelt täna on Läänemaal just lastekooride proov ja ka ettelaulmine. Laulsid nii Haapsalu, Lihula kui Kullamaa koorid. Ma ütleksin, et see on lihtsalt suurepärane, kuidas nad laulsid.
Nii et see on nii ja naa. Ega repertuaar ei saagi olla lihtsalt selle mõõdupuu järgi, kas ta on lihtne või on keeruline, vaid ikkagi selle järgi, mida ta üldse lauljatele pakub. Peab kindlasti olema arendav, huvitav. Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks öelnud, et see repertuaar ei meeldiks kellelegi või poleks emotsionaalselt pakkuv. Üldiselt kuulen kogu aeg, et tõesti on väga ilus.

VR: Kuidas see repertuaar on üldse kokku pandud?
AS: See protsess kestab kolm aastat. Koorid on jagatud liikidesse ja igal liigil on oma liigijuht ning repertuaar ongi pandud kokku liigijuhtide poolt. Loomulikult arutavad nad seda oma meeskondadega ja need ei ole üldse kergekäeliselt tehtud otsused. Need on väga pikaajalised protsessid ja tegelikult ka väga laiapõhjalised. Eks see repertuaari kujunemine on muidugi laulupidude kõige huvitavam ja valulisem protsess.

VR: Harjumaa koorijuht Age Mets on samuti täna kommenteerinud seda teemat ja tema leiab, et kannatajaks selles küsimuses on rohkem eakamate inimeste koorid, kes ei suuda ära laulda puhtfüüsiliselt seda, mida nooremad inimesed.
AS: Ütleme nii, et see protsess on täna pooleli, kõikides maakondades ei ole veel proove olnud. Me ei ole ju kellegi eest seda varjanud, et meil on konkurents.
Ma arvan, et küsimus ei ole vanas või noores. Küsimus on ikkagi enamasti laulmise tahtes ja muidugi ka dirigentide kvaliteedis. Olen küll näinud proovi, kus on vanemate inimestega seltskonnad … väga kena.

VR: Paar kuud on veel ka aega. Mida te siis ikkagi soovitate nendele, kes on natuke raskustes?
AS: Esimene asi – võtta rahulikult. Eesmärk ei ole ju laulda ette. Eesmärk on tegelikult laulda ja õppida head muusikat. Tsiteerin Ants Sootsi, kes ütles, et eesmärk ei ole see, et õpin eelmisel ööl eksamiks. Eesmärk on olla terve aasta tubli, siis on järgmisel korral kergem.

VR: Et seda protsessi tuleks ikka ka rõõmsalt võtta ja rõõmsalt laulupeole minna ja tõeliselt nautida seda pidu…
AS: Loomulikult tuleks. Selge, et see tuleb erinevalt kätte – mõnel kergemini ja mõnel raskemini. Õigmini – mõnel kiiremini, teisel aeglasemalt. Aga tegelikult on ju meie eesmärk üks – tunda ennast tõeliselt väärtuslikuna laulukaare all. Fenomen pole see, et tuleme lihtsalt kokku, vaid see, et tuleme kokku ja teeme väga kvaliteetset kunsti. See on fenomen.

Kogu intervjuud saab kuulata Vikerraadio kodulehelt.

Tagasi avalehele

Koorilaulud häälerühmade kaupa

Aadressilt http://wader.pri.ee/aivo/ leiab hulga koorilaule (mp3-d) häälerühmade kaupa. Ehk on abiks laulupeoks valmistumisel.

Tagasi avalehele

Laulupeol on banaani maitse

"Esimest korda käisin laulupeol vist viiendas klassis. See oli minu esimene iseseisev Tallinna-reis. Mul oli kaasas ema antud kümme rubla, millega sain hakkama, ja mäletan koorivorme, mis meile laulupeoks õmmeldi. Peale nende seikade on mul oma esimesest suurest laulupeost eredalt meeles veel kaks asja ..." räägib segakooride liigijuht Heli Jürgenson aasta viimases Õpetajate Lehes oma esimesest laulupeol käimisest. Aga miks on laulupeol banaani maitse, leiad vastuse sama lehe samast numbrist. Samast saab ka teada, mida Heli arvab tuleva laulupeo repertuaarist ja selle raskusastmest. "Üldlaulupidu ei ole sõprade kokkusaamine ja lihtsalt laulmine, vaid ikka kunstilise eesmärgi saavutamine üheskoos," ütleb ta ajalehele. Kumb jääb peale - kas laulupidu või laululahing? Vaata täpsemalt Õpetajate Lehest.

PS! Miks aga laulu- ja tantsupeo tänane peakorraldaja Aet Maatee tantsupeole ei saanud? Uuri järgi.

PPS! Kõik muud samas Õpetajate Lehe numbris ilmunud "ÜhesHingamise" lood leiab SIIT.

Tagasi blogi avalehele.

Ants Soots: Laulurõõm tuleb, aga mitte kohe

Oktoobri viimases Õpetajate Lehes rääkis XXV laulupeo kunstiline juht Ants Soots repertuaari valimisest ja sellest, milles laulupeo olemus seisneb. „Kui 1869. aastal esimeseks peoks kokku tuldi, lauldi 26 a cappellakoori­laulu. Neist ükski polnud selline, mida ilma tõsise õppimiseta esitada oleks võidud. Taadid ei tulnud selleks kokku, et lõõgastuda ja meelt lahutada." Loe edasi siit.