Laulupeo hiigelfoto

Leia end laulupeo panoraamfotolt üles. Samast leiab ka pillipeo ja tantsupeo panoraamfotod.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo fotokonkursi tulemused

Mobiilioperaator Elisa korraldatud laulu- ja tantsupeo teemalise fotokonkursi võitis Agne Ruben pildiga Kärdla TuleTulemisest. Auhinnaks oli rahvusliku kirjukaanega sülearvuti.

foto: Elisa

Vaata ülejäänud pilte fotokonkursi kodulehelt.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu kolme minutiga

Rongkäik, laulu- ja tantsupidu kolme päeva asemel kolme minutiga.



Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias V

Deutsche Welle telelugu räägib, kuidas iga viie aasta tagant kogunevad Tallinna kümned tuhanded inimesed, et võtta osa laulu- ja tantsupeost. Saksa meediahiid Deutsche Welle toob eraldi välja, et ligi 5% eestlastest laulavad koorides.

Lugu (inglise keeles) näeb siin.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias IV

Berliner Zeitung

Singen mit Zipfelmütze
Ajakirjanik Matthias Kolb on üles kirjutanud EASi konsultandi Malle Kolnese mõtted laulu- ja tantsupeost.
Laulupidu tähistatakse ainult iga viie aasta järel. Üle kogu maa kogunevad koorid pealinna, et ühiselt koorilaule laulda, tantsida ja pidutseda. Laulukaare all seisab umbes 20 000 inimest. Suur hulk pealtvaatajaid laulab loomulikult kaasa. See on suurepärane tunne – olla osa tohutust hulgast ning tunda muusikat sel viisil. Eestlaste jaoks tähendab laulupidu rohkemat kui vaid lõbusat pidu. 1869. aastal, kui toimus esimene laulupidu, kuulus Eesti tsaaririigi koosseisu, ning laulud olid eestlaste identiteedi jaoks väga olulised. Laulud aitasid eestlastel ka nõukogude ajal meeles pidada, et oleme iseseisev rahvas ning uskuda, et saame millalgi taas vabaks.
(Singen mit Zipfelmütze, Matthias Kolb, Berliner Zeitung, 4.07)

Tagasi avalehele

ÜhesHingamine tele- ja raadiotegijate silme läbi

Kuidas paistis ÜhesHingamine tele- ja raadiotegijatele, saab näha Vikerraadio kodulehelt.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise ülekanded Vikerraadios

Laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" ülekanded Vikerraadios on jaama kodulehel järelkuulatavad. Leiab siit.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo kõrvaltempel 2,5 miljonit kirjal

Eesti Posti vahendusel edastati laulu- ja tantsupeo kõrvaltempeliga „ÜhesHingamine“ ligi 2,5 miljonit kirja, teatab Eesti Post.
1. juunist 5. juulini kasutuses olnud kõrvaltempel löödi kõikidele masinsorteeritavatele kirjadele tähistamaks laulu- ja tantsupeo kuud. Tunnusgraafika autoriteks on Liina Tepand ja Taavi Varm. Lisaks emiteeris Eesti Post 18. juunil, kui möödus 140 aastat esimesest peost, Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundatud postmargi.

Tagasi avalehele

SisseHingamine ETV-s

Pühapäeval, 12. juulil kell 21.35 on ETV-s eetris saade "SisseHingamine". Tunniajane saade räägib neist hingetõmmetest, mis viisid 2009. aasta laulu- ja tantsupeoliste ÜhesHingamiseni. "See on portree sisseelamisest – ärevusest, ootusest, eksimisest ja otsimisest – sellest, kuidas tehti rahvast ühendav pidu," teatab ERR. Saate autorid on Erle Veber ja Johannes Tralla.

Kordus esmaspäeval, 13. juulil kell 13.00.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo HD-salvestused korduses

Kuni esmaspäevani on Tallinna ümbruses ja Lõuna-Eestis võimalik ööpäevaringselt vaadata korduses laulu- ja tantsupeo kontsertide salvestusi, teatab ERR. Teleprogrammi ETV HD test2 vahendusel edastatakse HDTV programmi digilevi kanalitel E42 Tallinna ja E40 Valgjärve saatja piirkonnas. Juhul, kui HDTV kanaleid programmivalikus näha pole, on soovitav teha oma digiboksis või digiteleris uus kanalite otsing. HDTV (High Definition Television) formaadis programmi näevad kõik tavaantenniga vastuvõetava digilevi vaatajad, kel on HD-toega digiboks või digiteler. HDTV kanali vaatamine on kõigile tasuta ning selle vastuvõtuks pole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga.

Tagasi avalehele

Aet Maatee: Hoidkem seda jõudu, mis peolt läbi rullus

Delfi käis ja küsis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatajalt Aet Maateelt, kuidas ta vaatab tagasi möödunud laulu- ja tantsupeole. Mis läks hästi ja mida tuleks järgmisel korral teha paremini.




Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias III

Mõned lugemised:

PR WEB
Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition
4. juulil algas Tallinnas Euroopa suurimaid laulu- ja tantsupidusid. 140 aasta vanust laulupidude traditsiooni kogunes seekord tähistama pea 35 000 esinejat ja üle 100 000 pealtvaataja.
Maailmas tuntud Eesti ärimees Margus Reinsalu rõõmustab, et laulu- ja tantsupidu on Eesti rahvusvaheliselt kõige kuulsam üritus, kuna tegemist pole pelgalt ühislaulmisega, vaid rahvusliku eneseväljendamise viisiga. Ka Eestis on laulu- ja tantsupidu kõige tähtsam pidu, tantsupeo piletid olid juba nädal enne algust läbi müüdud. Ka riik ja Tallinna linnavalitsus panevad peo korraldamisele õla alla, pakkudes pidulistele tasuta ühistransporti ja esinejatele tasuta einet. Ka internetiühendus on lauluväljakul ja selle ümbruses tasuta.
(Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition, PR Web, 5.07)

THE AGE (Austraalia)
Baltic voices raised in song to drive out recession blues
Aastaid tagasi tõi laulev revolutsioon eestlastele vereta vabaduse, nüüd suruvad kümned tuhanded hiigelkooriks ühinenud lauljad maha ka majandussurutise.
Tallinnas kogunes 37 000 kirevais rahvarõivais lauljat ja tantsijat kuue tunni pikkusesse rongkäiku. Naaberriigis Leedus hõivas Euroopa tänavuse kultuuripealinna Vilniuse üle 42 000 esineja. Laulu- ja tantsupeo ajaks tuli kohale külalisi mitmelt poolt kogu maailmast. Sakslanna Eleonore Kaulsi sõnul broneerisid nad abikaasaga reisi Eestisse juba veebruaris, kuna tahtsid laulupidu kordki elus oma silmaga näha. Nende sõnul on 22 000 lauljast koosnev koor uskumatu ning see, kui hästi laule esitati, avaldas muljet. Ka fakt, et eestlased avaldasid Nõukogude võimudele vastupanu just laulude, mitte relvade abil, on proua Kaulsi sõnul väga liigutav.
Laulu- ja tantsupeole saabus sadu Eesti koore üle maailma – Austraaliast, USAst ja Rootsist.
(Baltic voices raised in song to drive out recession blues, Anneli Reigas, The Age, 7.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias II

Mõned lugemised:

THE WASHINGTON POST
Estonians sing to lift spirits amid slump
Muusika on eestlaste meeleolu ülendanud varemgi. Nõukogude okupatsiooni viiel aastakümnel leidsid eestlased haruldase viisi oma kultuuripärandi elushoidmiseks, kogunedes tuhandete kaupa laulma isamaalisi laule. 1980ndate aastate lõpu iseseisvumisliikumist on nimetatud isegi laulva revolutsiooni ajastuks.
Ka nüüd loodab Eesti, et iga viie aasta tagant toimuv laulu- ja tantsupidu suudab taas ühendada majanduskriisis vaevlevat väikest rahvakildu. 21-aastase koorilaulja Saale Kreeni sõnul aitab laulmine unustada igapäevamured. Pühapäevasel lõppkontserdil, mil laulab koos umbes 20 000 lauljat, on emotsioonid kindlasti laes.
President Ilves toonitas oma laupäevases kõnes, et eestlased on end rahvaks laulnud ja ka vabaduse laulu abil kätte võidelnud.
Hiljutise uuringu kohaselt on koorilaul eestlaste seas kõige populaarsem kultuuritegevus, üle riigi tegeleb sellega 41 000 lauljat 1400 kooris. Enamik neist osaleb ka laulupeol.
Laulupidu on eestlasi karmidel aegadel alati koos hoidnud.
(Estonians sing to lift spirits amid slump, Jari Tanner, The Washington Post, 5.07)


NEW JERSEY ONLINE
Estonians sing en masse to lift spirits amid slump
Keset majanduslangust valmistus enam kui 20 000 koorilauljat Tallinnas vabaõhulaval täitma õhku positiivsete helidega. Korraldajate hinnangul oodatakse pühapäevasele laulupeole kuni 100 000 pealtvaatajat. Sama päeva hommikul esines 7500 Eesti rahvarõivais rahvatantsijat 30 000lisele publikule. Korraldajad loodavad, et laulu- ja tantsupidu suudab 1,3 miljoni elanikuga rahvast majanduskriisi ajal üksteisele lähendada.
(Estonians sing en masse to lift spirits amid slump, AP, New Jersey Online, 5.07)


Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias I

Mõned lugemised:

AFP
Giant song festivals open in Estonia, Lithuania
Tallinnas toimus 2.-5. juulini laulu- ja tantsupidu “ÜhesHingamine”, millel osales 37 000 esinejat. Nädalavahetusel laulsid kümned tuhanded eestlased ja leedukad suurtes koorides, et tähistada laulutraditsiooni, mis säilis isegi karmil Nõukogude perioodil.
Kahele suurele vabaõhukontserdile oli kokku oodata kuni 200 000 pealtvaatajat, tantsupidudele tuhandeid. Esimese kontserdi eel oli publikul võimalus jälgida pea 40 000 rahvarõivais esineja rongkäiku läbi Tallinna kesklinna. Ka 2009. aasta Euroopa kultuuripealinna Vilniusesse oli oodata ligi 42 000 esinejat. Laulu- ja tantsupidudest võtab osa meeletu hulk inimesi, mis näitab, et raske majanduskriis pole suutnud rahva entusiasmi summutada.
(Giant song festivals open in Estonia, Lithuania, AFP, 2.07)

HELSINKI TIMES
Estonia’s soul singers
Laulupeo mõju eestlaste psüühikale ei saa üle hinnata. Tänavune laulupidu tähistab 140 aasta möödumist traditsiooni sünnist. Alates aastast 1934 peetakse koos laulupeoga paralleelselt ka tantsupidu. Seekordsele peole laekus üle 50 000 avalduse kooridelt ja 20 000 avaldust tantsurühmadelt, mille hulgast valiti lõpuks välja vaid parimad. Saja tuhande hääle tekitatud kõla ja meeleolu on unustamatu.
(Estonia’s soul singers, John Pagni, Helsinki Times, 2.07)

REUTERS INDIA
Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest
Eesti vaevleb küll oma taasiseseisvumisaja sügavaima majanduslanguse küüsis, kuid kriis ei takistanud enam kui 188 000 inimesel osalemast iga viie aasta tagant toimuval laulu- ja tantsupeol.
Nagu teisteski Balti riikides, nii tuntakse laulu- ja tantsupidu ka Eestis rahvuspärandi olulisima osana. Hoolimata muremõtetest üha kasvava töötuse pärast külastas pidu suur hulk rahvast. Kolme päeva jooksul esines publikule tuhandeid lauljaid, muusikuid ja tantsijaid. 1,3 miljoni elanikuga väikerahva kohta on need numbrid muljetavaldavad, eriti ajal, mil ennustatakse 15%list majanduslangust ja töötute arv üha kasvab.
Laulupidude traditsioon sai rahvusliku ärkamise väljendusena alguse 19. sajandil, mil Eesti kuulus tsaari-Venemaa koosseisu. Nõukogude perioodil muutusid laulupeod rahvusliku protesti kuulutajaks Vene võimu vastu. Siis laulis ka publik koos kooriga kirglikult kaasa rahva hümniks peetud laulu “Mu isamaa on minu arm”, ehkki sinimustvalge näitamine võis kandjale tuua karistuseks vangistuse. Seda perioodi kuni Nõukogude võimu kukutamiseni aastal 1991 on hakatud nimetama laulva revolutsiooni ajastuks just laulude olulise rolli tõttu iseseisvuse taastamisel ja rahvusliku identiteedi tähistamisel. Laulupeol osalemiseks konkureerivad laulukoorid ja tantsutrupid kogu riigist kõige kaugemate küladeni välja.
Viive Pukka Tori tantsurühmast leiab majanduskriisi juures vähemalt ühe positiivse joone: seekord osales peol varasemast rohkem tantsijaid, kuna paljud mehed, kes enne Soomes tööl käisid, on nüüd töölt lahti lastud ja koju tagasi tulnud.
(Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest, David Mardiste, Reuters India, 6.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamine vaadatuim

Eelmisel nädalal jälgiti telekanalitest ülekaalukalt laulu- ja tanstupeoga seotud saateid, teatab uuringufirma TNS Emor Postimehe vahendusel.

«Üheshingamine. XXV laulupidu» - 163 000 vaatajat
«Üheshingamise. Laulu- ja tantsupeo rongkäik» - 156 000 vaatajat
«Üheshingamine. XVII tantsupidu Meri» - 136 000 vaatajat
«Laulu- ja tantsupeo rongkäigu kokkuvõte» - 120 000 vaatajat
«Tuletulemine» - 116 000 vaatajat

Tagasi avalehele

TÄHTIS: Laulu- ja tantsupeol kaotatud asjad

Laulu- ja tantsupeol kaotsi läinud asjad võib leida Tallinna Kesklinna Politseiosakonnas Kolde pst 65. Tel 612 54 76. Politseiosakondades asuvaid leitud asju saab vaadata ttp://www.politsei.ee/?id=1214.

Tagasi avalehele

Halonen: Teeme Läänemeremaade ühise laulupeo!

Soome president Tarja Halonene pakkus laulupeo II päeval Delfile antud intervjuus välja idee teha Läänemeremaade ühine laulupidu.




Tagasi avalehele

Kultuurilaegas avanes

Ühes ÜhesHingamise algusega alustas tegevust mahukas infoportaal Kultuurilaegas, mille abil saab uurida laulu- ja tantsupeo juuri, kiigata rahvapillide ja rahvarõivaste varasalve ning viia end kurssi rahvakalendri pühadega.

Portaal on jaotatud viie valdkonna vahel, sisaldades rohkelt selgitusi, fotosid ning arhiivimaterjale rahvalaulu ja laulupidude, rahvatantsu ja tantsupidude, rahvapillide ja -pillimuusika, rahvarõivaste ning rahvakalendri tähtpäevade kohta. Lehelt leiab ka temaatilisi mänge - näiteks saab kokku panna rahvariidepuzzlet ja visata täringut rahvuskultuuri maastikul, teatab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Idee luua keskkond, mis koondaks infot erinevate rahvakultuuri valdkondade kohta tekkis aastaid tagasi, kui Eesti laulu- ja tantsupidusid hakati lisama UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja.
„Kultuurilaeka abil soovime süvendada teadmist, et laulu- ja tantsupidude näol pole tegu pelgalt baltisakslastelt laenatud festivaliga, vaid sellel on sügavamad juured meie identiteedis," kinnitab Kultuurilaeka ideoloog ja esimene peatoimetaja, pärimusmuusika teabekogu juht Aleksander Sünter. „Eestlased armastavad end pidada laulu- ja tantsurahvaks. Mida see aga sisuliselt tähendas eelmiste põlvkondade jaoks? Milliseid laule ja tantse, miks, kus ja millal lauldi ning tantsiti? Kultuurilaeka abil soovime kaasa aidata tänase identiteedi juurte tundmisele ja selle kandjaks oleku väärtustamisele."

Kultuurilaeka hilisemaks peatoimetajaks on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, etnomusikoloog Taive Särg. Kultuurilaeka sisu on hetkel kättesaadav eesti keeles, ent lähiajal lisanduvad ka inglise ja vene keel.

Tagasi avalehele

Lõppes laulu- ja tantsupidu "ÜhesHingamine"

Täna, 5. juuli õhtul kell 19.16 lõppes Tallinna lauluväljakul 25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine”, kus osales kokku üle 37 000 laulja, tantsija ja instrumentalisti koos saatjatega.

Peo juhatas 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnes kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.
Laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsija, võimleja ja orkestrandiga Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Hispaaniast, Kanadast, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Ukrainast, Ungarist ja Venemaalt.

Esialgsetel andmetel külastas kolme päeva jooksul laulu- ja tantsupidu 153 900 piletiga pealtvaatajat. Kõik kolm tantsupeo etendust olid täissaalile, neist igal 11 300 piletiga pealtvaatajat. Laulupeo esimesel päeval käis 52 000 piletiga külastajat ja tänasel, teisel päeval 68 000 piletiga külastajat. Lisaks peo osalised, nende õpetajad ja saatjad. Koos tantsupeo peaprooviga külastas pidu üle 165 000 inimese.

26. laulu- ja 19. tantsupidu toimub 04. - 06. juulil 2014.

Tagasi avalehele

Lauluväljakul tasuta wifi

Tal­lin­na linn sea­dis lau­lu­peo ajaks lau­luväl­ja­ku­le üles aju­ti­se ava­li­ku traa­di­ta in­ter­ne­ti võrgu.
3.–5. juu­lil saab ta­su­ta wi­fit ka­su­ta­da lau­luväl­ja­ku hoo­ne me­re­pool­se külje ees. In­ter­net­ti pää­se­mi­seks on ka­su­ta­jal va­ja ID-kaar­ti või mo­biil­te­le­fo­ni, mil­le­ga tel­li­da juur­depää­suks va­ja­lik ka­su­ta­ja­ni­mi ja pa­rool. Sel­leks tu­leb he­lis­ta­da või saa­ta te­le­fo­ni­numb­ri­le 525 2202 lühisõnum teks­ti­ga „lin­na Wi­Fi”.Wi­fi ka­su­ta­mi­ne on mõle­mal vii­sil ta­su­ta. Aju­ti­se võrgu loo­mi­ne mak­sis lin­na­le üle 45 000 kroo­ni.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise peokuu taustapildid

Juuli taustapildid olemas, hääd laadimist.

Vali mõõt: 1024X768 1280X1024 1280X800 1280X960

1440X900 1600X1200 1680X1050

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele