Laulu- ja tantsupidu välismeedias I

Mõned lugemised:

AFP
Giant song festivals open in Estonia, Lithuania
Tallinnas toimus 2.-5. juulini laulu- ja tantsupidu “ÜhesHingamine”, millel osales 37 000 esinejat. Nädalavahetusel laulsid kümned tuhanded eestlased ja leedukad suurtes koorides, et tähistada laulutraditsiooni, mis säilis isegi karmil Nõukogude perioodil.
Kahele suurele vabaõhukontserdile oli kokku oodata kuni 200 000 pealtvaatajat, tantsupidudele tuhandeid. Esimese kontserdi eel oli publikul võimalus jälgida pea 40 000 rahvarõivais esineja rongkäiku läbi Tallinna kesklinna. Ka 2009. aasta Euroopa kultuuripealinna Vilniusesse oli oodata ligi 42 000 esinejat. Laulu- ja tantsupidudest võtab osa meeletu hulk inimesi, mis näitab, et raske majanduskriis pole suutnud rahva entusiasmi summutada.
(Giant song festivals open in Estonia, Lithuania, AFP, 2.07)

HELSINKI TIMES
Estonia’s soul singers
Laulupeo mõju eestlaste psüühikale ei saa üle hinnata. Tänavune laulupidu tähistab 140 aasta möödumist traditsiooni sünnist. Alates aastast 1934 peetakse koos laulupeoga paralleelselt ka tantsupidu. Seekordsele peole laekus üle 50 000 avalduse kooridelt ja 20 000 avaldust tantsurühmadelt, mille hulgast valiti lõpuks välja vaid parimad. Saja tuhande hääle tekitatud kõla ja meeleolu on unustamatu.
(Estonia’s soul singers, John Pagni, Helsinki Times, 2.07)

REUTERS INDIA
Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest
Eesti vaevleb küll oma taasiseseisvumisaja sügavaima majanduslanguse küüsis, kuid kriis ei takistanud enam kui 188 000 inimesel osalemast iga viie aasta tagant toimuval laulu- ja tantsupeol.
Nagu teisteski Balti riikides, nii tuntakse laulu- ja tantsupidu ka Eestis rahvuspärandi olulisima osana. Hoolimata muremõtetest üha kasvava töötuse pärast külastas pidu suur hulk rahvast. Kolme päeva jooksul esines publikule tuhandeid lauljaid, muusikuid ja tantsijaid. 1,3 miljoni elanikuga väikerahva kohta on need numbrid muljetavaldavad, eriti ajal, mil ennustatakse 15%list majanduslangust ja töötute arv üha kasvab.
Laulupidude traditsioon sai rahvusliku ärkamise väljendusena alguse 19. sajandil, mil Eesti kuulus tsaari-Venemaa koosseisu. Nõukogude perioodil muutusid laulupeod rahvusliku protesti kuulutajaks Vene võimu vastu. Siis laulis ka publik koos kooriga kirglikult kaasa rahva hümniks peetud laulu “Mu isamaa on minu arm”, ehkki sinimustvalge näitamine võis kandjale tuua karistuseks vangistuse. Seda perioodi kuni Nõukogude võimu kukutamiseni aastal 1991 on hakatud nimetama laulva revolutsiooni ajastuks just laulude olulise rolli tõttu iseseisvuse taastamisel ja rahvusliku identiteedi tähistamisel. Laulupeol osalemiseks konkureerivad laulukoorid ja tantsutrupid kogu riigist kõige kaugemate küladeni välja.
Viive Pukka Tori tantsurühmast leiab majanduskriisi juures vähemalt ühe positiivse joone: seekord osales peol varasemast rohkem tantsijaid, kuna paljud mehed, kes enne Soomes tööl käisid, on nüüd töölt lahti lastud ja koju tagasi tulnud.
(Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest, David Mardiste, Reuters India, 6.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele