Laulu- ja tantsupidu välismeedias II

Mõned lugemised:

THE WASHINGTON POST
Estonians sing to lift spirits amid slump
Muusika on eestlaste meeleolu ülendanud varemgi. Nõukogude okupatsiooni viiel aastakümnel leidsid eestlased haruldase viisi oma kultuuripärandi elushoidmiseks, kogunedes tuhandete kaupa laulma isamaalisi laule. 1980ndate aastate lõpu iseseisvumisliikumist on nimetatud isegi laulva revolutsiooni ajastuks.
Ka nüüd loodab Eesti, et iga viie aasta tagant toimuv laulu- ja tantsupidu suudab taas ühendada majanduskriisis vaevlevat väikest rahvakildu. 21-aastase koorilaulja Saale Kreeni sõnul aitab laulmine unustada igapäevamured. Pühapäevasel lõppkontserdil, mil laulab koos umbes 20 000 lauljat, on emotsioonid kindlasti laes.
President Ilves toonitas oma laupäevases kõnes, et eestlased on end rahvaks laulnud ja ka vabaduse laulu abil kätte võidelnud.
Hiljutise uuringu kohaselt on koorilaul eestlaste seas kõige populaarsem kultuuritegevus, üle riigi tegeleb sellega 41 000 lauljat 1400 kooris. Enamik neist osaleb ka laulupeol.
Laulupidu on eestlasi karmidel aegadel alati koos hoidnud.
(Estonians sing to lift spirits amid slump, Jari Tanner, The Washington Post, 5.07)


NEW JERSEY ONLINE
Estonians sing en masse to lift spirits amid slump
Keset majanduslangust valmistus enam kui 20 000 koorilauljat Tallinnas vabaõhulaval täitma õhku positiivsete helidega. Korraldajate hinnangul oodatakse pühapäevasele laulupeole kuni 100 000 pealtvaatajat. Sama päeva hommikul esines 7500 Eesti rahvarõivais rahvatantsijat 30 000lisele publikule. Korraldajad loodavad, et laulu- ja tantsupidu suudab 1,3 miljoni elanikuga rahvast majanduskriisi ajal üksteisele lähendada.
(Estonians sing en masse to lift spirits amid slump, AP, New Jersey Online, 5.07)


Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele