Katrin Streimann: Kui hoiame kokku, siis oleme tugevad

Suvise laulu- ja tantsupeo ajakirja-teatmiku teeb sel korral Menu Kirjastus. Ajakirja sisulise poole eest seisab veel hiljuti Eesti Naise peatoimetajana töötanud Katrin Streimann. Ta räägib ÜhesHingamise blogile, et laulu- ja tantsupidu toob naeratused tänavale ja teeb inimesed lahkeks.

Oled sel korral peo puhul väljaantava ajakirja-teatmiku peatoimetaja. Mida tahad selle ajakirjaga edasi anda?
Seda, et kui me hoiame kokku, siis oleme tugevad. Pidu seob ja ühendab, laul ja tants liidavad ning toovad päevadesse sära.

Milline on Sinu enda suhe laulu- ja tantsupidudega?
Laulu-ja tantsupidu tähendavad mulle nagu ilmselt igale eestlasele suurt ja puhast rõõmu. Iga kord, kui lauldakse "Mu isamaa..", siis tikuvad pisarad silma ja tahaks tänada taevast, et meile on kingitud võimalus elada just sellel maal. Peomeeleolu algab juba siis, kui lauljad-tantsijad saabuvad Tallinnasse ja ruttavad proovidesse: kui uskumatult sõbralikuks ja lahkeks muutuvad inimesed, kui palju naeratusi tekib tänavatele. See on mingi kummaline emotsioonide kogum, mis ülendab. Selg läheb sirgemaks ja samm kergemaks! PILT: Peo teatmik/ajakirja peatoimetaja Katrin Streimann (vasakul) ja Margit Kilumets, kes kirjutab ajakirja isikulood. Foto pärineb SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeoks ilmub ajakiri ÜhesHingamine

Alates tänasest saab Piletilevist tellida suvise laulu- ja tantsupeo ajakirja ÜhesHingamine, kus lisaks kavale ja laulusõnadele on ka pikemad artiklid peo kohta. „Ajakirja kangelased on eelkõige lauljad, tantsijad ja peojuhid, kelle käe all ÜhesHingamine sünnib. Teemade valikul lähtume sellest, et ajakiri paeluks nii lauljaid, tantsjaid kui ka peokülalisi,“ ütles ajakirja peatoimetaja Katrin Streimann. „Ajakiri sisaldab põnevat lugemist peolistest ja peolistele ning palju meeleolukat materjali, mis kajastab just seda pidu ning jääb hiljem seda ka meenutama,“ rääkis ta. „Näiteks ilmub pikem lugu ühe suguvõsakoori pingutustest laululaagrites, et peole pääseda,“ ütles Streimann ja lisas, et samuti on ajakirja plaanitud mitmed isikulood, mis aitavad tänavust pidu ja selle telgitaguseid avada. Lisaks ilmuvad ajakirjas peol osalevate kooride ja tantsurühmade nimekirjad.
A5 formaadis 220-leheküljeline ajakiri ilmub 10. juunil ja tellijad saavad selle Eesti piires tasuta kätte hiljemalt 20. juunil. Ajakiri maksab 59 krooni. Ajakirja saab tellida Piletilevist.
Laulu- ja tantsupeo ajakirja/teatmiku annab välja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Menu Kirjastus OÜ-ga.

Vt ka pressiteadet.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tauno Aints meelelahutuseks muusikat ei kuula

Värske Heino Elleri preemia laureaat ja laulupeolegi mitmeid seadeid teinud Tauno Aints räägib Eesti Päevalehe artiklis "Tauno Aints - Helide looja – Genialistidest "Rongisõiduni” helilooja elukutsest ja riivamisi ka sellest, kuidas sündis 2007. aasta noortepeol furoori põhjustanud "Rongisõit" ja tänavusel peol esitatav põimik „Pilla-palla-pillerkaar”. Heliloojaks olemisest ja Aintsi igapäevastest tegemistest saab lugeda ka Postimehele artiklist "Tauno Aints seletab, miks muusika on meelelahutus". Samas on juttu sellest, millist muusikat helilooja ise kuulab.
Soovituslik lugemine.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" taustapildid

Saime valmis laulu- ja tantsupeo wallpaperi ehk taustapildi, kus ka jooksva kuu kalender peal. Head laadimist ja kasutamist.



Vali sobiv mõõt ja lae:
1024x768 1280x1024 1280x800
1280x960 1600x1200 1680x1050

Kui mõni vajalik mõõt on puudu, siis pane kommentaari kirja. Iga kuu alguses tasub otsida uut taustapilti SIIT.

Tagasi avalehele

Naistepäeval kogunes suurim koor

Tartu Postimees kirjutab, kuidas naistepäeval kogunes Tartus suurim koor, mis suvisel laulupeol osaleb - 112 lauljaga Rahvaülikooli laulupeokoor. Artikli "Kihk peole pääseda tõi kokku Eesti suurima koori " leiab SIIT. Suvel 86-aastaseks saav ja ikka laulupeole minna plaaniv Valve Rehema aga räägib artiklis "Mälestused kisuvad üha laulupeole tagasi", kuidas laulupidu on aja jooksul muutunud. Eks ta oskab võrrelda, sest on käinud kõikidel sõjajärgsetel laulupidudel. Pikemalt saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

MI käis laulupeo Rapla eelproovis

Eelmisel nädalal jäi kahe silma vahele, et ETV muusikasaade MI käis koos Pärt Uusbergi kammerkooriga „Head ööd vend“ Rapla eelproovis. Saatetegijate küsimusele, mis õigupoolest ajab üldse laulja laulupeole, vastast Uusberg: „See on kuskile väga sügavale juurdunud harjumus, väga positiivne harjumus. Aga laulupidu kui selline puudutab mingis mõttes kõige sügavamat tuuma siin elus üldse minu jaoks, see laulupeo nähtus, kus kõik inimesed saavad järsku üheks, ühele lainele. Tekib tõeline üksolemine, mille poole me kõik püüdleme.“
PILT: ERR

Saate leiab SIIT, eelproovi puudutav algab 3ndal minutil.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tasuta kalendrid jagatud

Tasuta ÜhesHingamise kalendrite jagamine on selleks korraks läbi. Kiiremate registreerujatega on võetud ühendust ja nad saavad kalendri järgmisel nädalal kätte. Arvesse läksid vaid kinnituse saanud registreerumised (pärast e-posti sisestamist tuli postkasti kiri, kus registreering tuli aktiveerida). Kui 25 registreerujalt nimed saan, siis lisan need ka siia.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

"Mu isamaa on minu arm" 65. aastapäev

Täna õhtul kell 17.30 tähistati Eesti Meestelaulu Seltsi ja Eesti Kooriühingu eestvõttel Toompeal Gustav Ernesaksa laulu "Mu isamaa on minu arm" loomise 65. aastapäeva. Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile 1944. aasta märtsis. Laulu esiettekanne oli 21. juulil 1944 Leningradis, Eesti esiettekanne toimus Tallinna Draamateatris 26. oktoobril 1944. Esmakordselt lauldi seda laulupeol 1947. aastal autori juhatusel. Klassikaraadios on sel puhul eriprogramm, kus kuuleb laulu erinevates esitustes läbi aegade.

Toompeal toimunud laulmist näeb näiteks Reporter-st.

PILT: www.reporter.ee

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tulemas ka Risti ja Pärnu mustriga tennised

Postimehes räägib rahvusmustritega tennise-asja ajav Indrek Kaing, et 23. veebruaril alanud tennisemüük on läinud üle ootuste edukalt. Numbritest ei taha mees ajalehele konkreetselt rääkida, aga ütleb, et tellimuste arv jääb paari tuhande kanti. Kõik rohkem on ostetud kollaseid, Muhu mustriga tenniseid. Lisaks peaks tuleval nädalal lisanduma uued mustrid. "Tuleval nädalal on meil lootust näidata huvilistele uut - kas Risti või Pärnu mustrit, mis meil praegu valmimas," rääkis Kaing Postimehele. Pikemalt saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Roosna-Allikul käib kibe ettevalmistustöö

Järva Teataja kirjutab artiklis "Maakonna ainuke D-rühm tuleb Roosna-Allikult", kuidas kulgevad tantsurühmade ettevalmistused suviseks tantsupeoks Järvamaal Roosna-Alliku vallas. Peole on vallas end kirja pannud III-IV klasside rühm, naisrühm ja D-segarühm. Kõiki rühmasid juhendab Roosna-Alliku kultuurimaja juhataja Anneli Karma, kes on vallas tantsusamme õpetanud juba 25 aastat. Karma kiidab ka valla tantsijate sihikindlust, kellest paljud loovutavad veerandi oma puhkusest tantsupeole. "Nad võiksid selle aja veeta perega, puhata või reisida, aga ei, nad harjutavad hoopis peoks," rääkis ta ajalehele.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Kiirematele TASUTA laulu- ja tantsupeo kalendrid

Blogi püsilugejatele väike kingitus, et peoinfo mööda ei läheks. Kakskümmend viis (25) esimest, kes tellivad blogipostitused endale meilile (vt paremas tulbas asub aken, kus saab tellimuse esitada), saavad tasuta endale laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine kalendri.

Kalender näeb välja selline:

Kalendrit saab suuremalt näha SIIN.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

LUGEMISSOOVITUS: Kolm lindu lennutavad peole

Tänases Maalehes räägib suvise laulu- ja tantsupeo kunstnik Liina Tepand, kuidas nad koos ehtekunstnik Kärt Summataveti ja arvutigraafik Taavi Varmiga mõtlesid välja "ÜhesHingamise" sümboolika ja mida kõik selle üksikud elemendid tähendavad. Ja kes on need kolm müstilist hingelindu ning miks just kolm.

Soovituslik lugemine.


Tagasi avalehele

Tennisepood avatud

Täna avati Folkr'e müüv veebipood www.rahvusmeened.ee.

Rahvusmustriga tenniseid saab tellida alates esmaspäevast

Eesti Päevaleht kirjutab, et alates 23. veebruarist saab rahvusmeenete veebipoest hakata tellima rahvusmustritega tenniseid. Jalatsi hinnaks plaanitakse 349-399 krooni. Kõrgem võib tulla Mulgi tenniste puhul, sest nendele on muster tikitud. Tänavusele laulu- ja tantsupeole pühendatud tenniseid hakatakse valmistama suurustes 35–45.
Pikemalt kirjutab tenniseteo asjaoludest ka Postimees artiklis "Eesti saab sünnipäevaks rahvariiete mustritega kirjatud papud", kus idee eestvedaja ja 14 aastat tantsimisega Indrek Kaing räägib rahvuslike mustritega tenniste sünniloost.
Ja siis veel Eesti Päevalehe repliik, mis ennustab uue moeröögatuse hõngu.

FOTO: Rohkem fotosid leiab SIIT.

Rohkem infot tenniste kohta Folkr'i blogist.

Tagasi avalehele

Rahvusmustrites tennised tulekul

Aprilli keskpaigas saavad valmis ja tulevad müüki Eesti rahvusmustrites tenniseid, kirjutab Folkr-i blogi. Tennised on inspireeritud Eesti rahvarõiva mustritest ning loodud spetsiaalselt laulupeo 140. juubeliaastaks. Blogi kirjutab, et Folkre tuleb Muhu, Mulgi ja Hargla kirjaga.

Piltidel: Tennised "Muhu", "Mulk" ja "Hargla"

FOTOD: Folkr-i blogi, sealt leiab tenniste kohta ka rohkem pilte. Veelgi rohkem fotosid leiab Flickr'st

Tagasi avalehele

Hirvo Surva: Käib tõsine valmistumine

Teisipäeval oli ETV saates "Head uudised" külas laulupeo poistekooride liigijuht Hirvo Surva koos isa Jaani ja vend Aivariga. Kuidas on läinud üle Eesti toimuvates eelproovides, räägib Hirvo Surva saate 43ndal minutil. "Ütlen ausalt, et nii palju kui olen käinud kuulamas, siis inimesed valmistuvad väga tõsiselt. On tunda, et käib tõsine valmistumine," rääkis ta.

Väljavõte: ERR

Samuti tehti saates juttu Hirvo Surva perekonnast, kus on kokku kolm dirigenti ja kõik ülejäänud laulavad erinevates koorides. Nii kunagi Sompa kaevanduse direktorina töötanud isa kui Mäetaguse vallavanemana töötav vend. Kaamera käib ära ka perekonna Ida-Virumaal Atsalama külas asuvas kodus.
Saadet "Head uudiseid" saab näha SIIT. Vaatamist tuleks alustada saate 27ndast minutist.

Tagasi avalehele

82aastase hüppeid näha oli puhas rõõm

Anneli Aasmäe veab Maalehes juba eelmisest kevadest artiklitesarja, mis hoiab silma peal „ÜhesHingamise” ettevalmistustel ja sellel, kuidas suvine pidu inimeste elusid sätib.

Anneli, miks võttis Maaleht ette sellise artiklisarja? See on ikkagi terve kuhi tööd…
Laulu- ja tantsupidu on nii tähtis sündmus, et sellele pühendatud artiklisari üleriigilises ajalehes on lausa hädavajalik. Peo ettevalmistusega seotud inimeste arv on sedavõrd suur, et on äärmiselt kahju, kui väike osa neist ja nende tegemistest laiemat tähelepanu pälvib. Ajaleheski on kindlad mahud ja võimalused ning kõik, mis kajastamist vääriks, ei mahu lihtsalt ära. Aga mõnusa peomaitse ja suursündmusele eelneva positiivse ärevuse peaks nende lugude põhjal siiski suhu saama. Kõige parem võimalus peoks häälestumiseks on muidugi ise tantsija või lauljana kõigi nende askelduste sisse hüpata. Nagu minagi teinud olen.

Maalehe ajakirjanik Anneli Aasmäe Raplamaa kevadlaadal tantsurühmaga Kandali. FOTO: Karin Kaljuläte/Maaleht

Millises rühmas ise tantsijana osaled?
Tantsin praegu rahvatantsuseltsis Kandali. See on 1978. aastal loodud Tallinna segarühm ning ma olen seal väikeste pausidega tantsinud 1990.aastast saadik. Enne tantsisin mujal. Seekordsele peole üritame Kandaliga pääseda 3 rühmaga B-liikide arvestuses.

Kus oled peo jälgi otsides juba käinud ja kuhu plaanid veel minna?
Põnevaimad kohtumised on olnud näiteks Viljandi pastlategija Priidu, sama kandi kaabumeistri Maie ning 82aastase Vastseliina tantsuõpetaja Heljuga, kelle kergejalgseid hüppeid näha oli puhas rõõm. Nimekiri inimestest, kohtadest, kollektiividest ja tegemistest, millest tahaks kirjutada, on aga nii pikk, et paraku jõuab juulikuu enne kätte, kui kõik need plaanid lugudeks muutuda jõuavad.

Milline on olnud Sinule kui ajakirjanikule seni kõige lahedam või ootamatum lugu kirjutada?
Mulle kui 28-aastase staažiga rahvatantsijale on kõige südamelähedasemad ikkagi tantsuteemalised lood, ehkki lauljate töömailt võib samapalju põnevaid inimesi ja nurkasid leida. Kõige ootamatumaid tulemusi andis aga tantsurühmade nimede ja spetsiaalselt eelolevaks peoks loodud tantsude sünnilugude uurimine - kas teie näiteks teate, miks on ühe noorterühma nimi "Sukad ja tagi" või miks pidi Ülo Luht "Kalamehe juttu" luues oma esikust kapi välja viskama?
Samas pole peoks valmistumine sugugi ainult lust ja lillepidu ning asjaosalised peavad paraku ka probleemidega kokku puutuma. Nii valmisid artiklid muusikutest, kes polnud veel novembrikuu lõpus noote kätte saanud, ja käsitöömeistritest, kes näevad vaeva rahvariiete tegemiseks vajalike kangaste leidmisega. Aga olen absoluutselt veendunud, et juulikuise suursündmuse võlu kaalub kõik eelnevad raskused kuhjaga üles.

---
Kõik Maalehes viimase aasta jooksul kirjutatud "ÜhesHingamist" puudutavad lood on nüüd koondatud ajalehe veebis eraldi rubriiki "Laul ja tants".

Tagasi avalehele

Ülo Luht: Ma pole üldse tantsinud

Tantsupeo üldjuht Ülo Luht räägib ajalehes Põhjarannik, kuidas edenevad peo ettevalmistused ja milline suvine pidu olema saab. "Kui televiisor lahti teha, siis esimene asi, millest räägitakse, on majanduslik surutis. Kui me Eestimaal ringi sõidame, ei näe me mingit surutist. Kõik tantsijad on kohal, kõigil on sära silmis ja nad on valmis minema merereisile," ütleb Luht ajalehele.
Vastuse küsimusele, kuidas ta aga tantsuga kokku puutus, leiab vastuse SIIT.

Tagasi avalehele

Kooriühing jagas aastapreemiaid

Eesti Kooriühing kuulutas aasta dirigendiks 25. laulupeo naiskooride dirigendi Triin Kochi, kes juhatab nii Tartu Ülikooli Kammerkoori kui ka Tartu Ülikooli Akadeemilist naiskoori.
Nädalavahetusel toimunud Eesti Kooriühingu aastakontserdil anti välja koori – ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Kokku kandideeris tiitlitele 65 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu.

Aastapreemiate laureaadid:

• Aasta koor – Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch) ja Tallinna Reaalkooli segakoor (dirigent Eve Karp).
• Aasta dirigent – Triin Koch
• Aasta dirigent-muusikaõpetaja – Niina Esko
• Aasta puhkpilliorkester – Lõuna-Eesti Noorte Puhkpilliorkester (dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn)
• Aasta orkestridirigent – Arno Anton
• Aasta noor dirigent – Darja Selivanova (Pastušenko)
• Aasta kooriplaat - Tartu Akadeemilise Meeskoori CD "Eesti laul"
• Aasta toetajad – Tartu linn ja OÜ Viljandi Õhumeister
• Aasta korraldajad – Kaie Tanner (Eesti Kooriühingu vastutav sekretär) ja Maret Oja (Alo Mattiiseni muusikapäevade korraldaja)
• Aasta tegu – festival „Gustav Ernesaks 100“

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad pole rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Nii saavad aasta koor ja orkester tellida teose enda poolt valitud Eesti heliloojalt, aasta koorijuhid sõidavad osalema täienduskoolitusele Euroopa Noortekooride Föderatsiooni festivalile Europa Cantat jne.

Aasta korraldajale ja aasta dirigendile andsid oma eripreemia ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Koorijuhtide Liit. Aasta kooriplaadi tiitli saajale pani preemia välja Eesti Rahvusringhääling.
Vaata lisa Kooriühingu kodulehelt.

Tagasi avalehele

Peakorraldaja R2-s

Millises seisus on suvise peo ettevalmistustööd, rääkis Raadio 2 saates "Ainult Naistele" peakorraldaja Aet Maatee. Saadet saab kuulata SIIT. Intervjuu algab saate 30ndal minutil.

Tagasi pealehele