Tiia Penjam: Kuskil on siiski kallutatud jõud!

Koorilaulja ja Õpetajate Lehe peatoimetaja Tiia Penjam kirjutab tänases Õpetajate Lehes, et kui kellegi eesmärk on olnud teha tänavuse laulupeo ette­valmistus korraldajatele topelt raskeks, siis see siht on saavutatud. "Aga pidu tuleb kõigele vaatamata kindlasti tore, sest selle nimel on tõhusalt töötatud.N-ö inimesed tänavalt on pandud us-­kuma, et repertuaar on üle mõistuse keeruline ja ebameeldiv ning asjade seis igapidi kehv. Tegelikult on peoks valmistunud koorid huvitava kava omaks võtnud ja selgeks saanud, suurte ühisproovide (kuni 600 lauljat!) korraldus on olnud laitmatu ning dirigentide suutlikkus väärib imetlust. Laulupeoks tehtava eeltöö tase on astunud tubli sammu edasi," kirjutab Penjam oma artiklis "Kuskil on siiski kallutatud jõud!". Artiklit saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

REIN SIKK: Laulupidu sööb oma lapsi

Ajakirjanik Rein Sikk jätkab oma tänases artiklis "Laulupidu sööb oma lapsi" laulupeost konkursisõela tõttu kõrvale jääjate temaatikat. "Mis­ki on mä­da lau­lu­peos, tu­leb hüüda kui Taa­ni prints, sest peo­kor­ral­da­ja­te poo­le len­da­va­te krii­ti­ka­nool­te arv suu­re­neb mee­dias päev-päe­valt. Lau­lu­de võima­li­kust ras­ku­sest ala­nud väit­lus hak­kab jõud­ma veel olu­li­se­ma­te küsi­mus­te­ni, mis puu­du­ta­vad pi­du­de tu­le­vik­ku laie­malt," kirjutab Sikk.

Olgu siinkohal toodud ära, et lõplik selgus laulupeo II eelproovi tulemuste kohta saabub 25. mail, kui eelproovid ja kokkuvõtted on tehtud. Ei varem, ei hiljem.
See info on ka peo kodulehel (vt valikuprintsiibid).

Rein Siku lugu saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

ERM: Rahvariided peoks korda

25. aprillil, 9. ja 23. mail saavad kõik huvilised kuulata Tartus Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite nõuandeid ja ülevaateid rahvarõivaste hoolduse, puhastamise ja parandamise kohta ning nende abiga kohendada oma rahvariideid peole minekuks. Osalejatel palutakse ette valmistada küsimused ja võimalusel probleemne ese kaasa võtta.

Rahvarõivatoad ja teemad:

• 25.4. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 1. Vööd ja pandlad“


• 9.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 2 . Seelikud ja kuued, särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“


• 23.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 3. Särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“

Esimese töötoa teemaks on vööd, pandlad ja pastlad nende puhastamine ja hooldus. Nõu annavad ERMi konservaatorid Enno Rennit, Rein Olli ja Ülle Vahar.

Teise ja kolmanda töötoa teemadeks on seelikute, ülekuubede puhastamine; villase kanga (koiaukude) parandamine, pressimine jne (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja töövõtetest, seelikute pesemiseks ettevalmistamine), linase riidega ümber käimine, hallitusplekid, „roosteplekid“, rebenenud õmblused, peen paikamine jms (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja nippidest, kuidas tikitud osi kaitsta), pitside ja tikandite parandamine, taastamine, tärgeldamine (ülevaade sobivatest materjalidest).

Registreerimine telefonil 735 0445, vaata lisa ka ERM-i kodulehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Kultuurikomisjon laulupeo teemal seisukohta ei võtnud

Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna selle aasta laulupeo repertuaari küsimust, kuid selle suhtes seisukohta ei võtnud, kirjutab Postimees. "Enamus liikmeid ei pidanud võimalikuks, et me selles üldse mingi positsiooni võtame ja oma arvamuse välja ütleme," selgitas kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Saadikute hinnangul on laulu- ja tantsupeo sihtasutus piisavalt pädev organisatsioon, kes Kreitzbergi sõnul "lahendab ise selle kõige paremal viisil", kirjutab ajaleht. Laulupeo ja selle lugude keerukuse teema võeti komisjonil kõneks pärast ajakirjanik Rein Siku pöördumist komisjoni juhi Peeter Kreitzbergi poole.

Pikemalt saab lugeda Postimees Online'st.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Anneli Aasmäe: Laulurahvas, tulge ometi mõistusele!

Ajakirjanik Anneli Aasmäe küsib Maalehes: "Milleks koguda endasse kibestumist ja solvumist, milleks ähvardada mingi alternatiivlaulupeoga ning pidada korraldajate ja esinejate vahelist sõnasõda? Kas meil on üks ja seesama asi ajada või mitte? Kus on üksmeel ning rõõm aastakümneid kestnud imelisest traditsioonist?"

ja vastab:

"Palun, tulge ometi mõistusele! Ükskõik, kas seisame laulukaare all või tantsustaadionil, istume publiku hulgas või oleme korraldajate ridades - laulu- ja tantsupidu ei ole ainult esinejate, vaid kogu meie rahva pidu."

Kogu lugu saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tiia Penjam: Ettelaulmised on tulnud kasuks

Eesti Päevaleht avaldas tänases lehes lühendatuna koorilaulja Tiia Penjami arvamuse "Ettelaulmised on tulnud kasuks". Et hulk olulist materjali puudu, siis järgnevalt on toodud arvamus kärpimata kujul.

***
Laulupeole sõja kuulutanud Paavo Roolaid teatab oma boikotist: “Eelolevast laulupeost mina aga – protestimärgiks – osa ei võta!”. Nagu oleks peole minek kohustus või karistaks loobuja sellega kedagi peale iseenda! Kõik tahtjad niikuinii kaare alla ära ei mahu, sest soovijaid on rohkem kui kunagi enne. Hulk uusi kooregi on loodud ainsa sihiga laulda suurel peol. Ka harjutatud on varasemast rohkem ja tõsisemalt.
Vastasseisu õhutajad on püüdnud üldsust uskuma panna, et kava on jõukohane ainult n-ö eliitkooridele, aga see pole tõsi. “Raske” repertuaar on juba selge. Ja märksa paremini, kui on olnud varasemate pidude „lihtne“ kava. Isegi need, kes õppimiskuude vältel uute lauludega sõbraks pole saanud, esinevad ettelaulmistel hästi – olgu siis kartusest peole mitte pääseda (kiruvad, aga kipuvad?) või lihtsalt soovist „taset” näidata. Rääkimata nendest kooridest-lauljatest, kel huvi ja töötahe algusest peale olemas olnud.
Jäägu asjatundjate öelda, kas eelmiste suurpidude lood olid tõesti kõigile jõukohased või pigem mindi lavale pooliku ettevalmistusega – mis keeruline, jäigi õppimata. Tänavu üle hulga aastate on harjutamine laulupeoks sisustanud suure osa kõikide kooride hooajast ning keegi pole jäänud lootma, et vajalik töö saab tehtud ära ülejala ühisproovides. Kujutan ette, et on väga vahva laulda kas või vana head “Tuljakut”, kui kõik 24 000 lauljat on partiid oma võimete kohaselt ära õppinud ega sõua mälu järgi huupi noodilt noodile. Ettelaulmised on tulnud kindlasti kasuks ning need võiksidki saada tavaks, sõltumata sellest, kas kogu soovijate seltskond laululavale mahub või mitte.
Rein Sikk muretseb “kümne tuhande äravisatud taidleja” pärast. Ei hakka siinkohal vaidlema, kas kõrvalejääjate kaotusvalu on leevendatav privaatesinemistega linna parkides ja haljasaladel, aga laulelduste korraldamist vabalaval riigi mureks ja hoolivuse näitajaks pidada on liiast. Laulupidu kui koorimuusika kontsert on kultuurinähtus. Lihtsalt ühislaulmine seda ei ole. Riik toetab kultuuri. Täiskasvanute harrastustegevus, mis ühegi kriteeriumi järgi kultuurini ei küüni, on tegijate ning nende sõprade oma rõõm ja lõbu.
Kes aastaid või kogunisti aastakümneid koorilaulja olnud, peaks justkui eristama heatasemelist koorimuusikat sünnipäevalaua seltskonnalaulust. Kui ei erista, siis miks? Kas olen ülekohtune, oodates, et sedalaadi arusaamad kujundaks koorijuht? Temast kõik algabki – ja tihti temaga ka lõpeb. Koor on oma juhi nägu, võtab dirigendilt üle pürgimused, harjumused, suhtumise töösse, repertuaari ja muusikasse üldse.
Ka heal tasemel taidlus ei ole professionaalsus ning kunstitaotlusega laulupidu ongi ehk ainus, mille kaudu harrastuslaulmine suudab lisada midagi maailmamuusikasse.

Tiia Penjam,
koorilaulja

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laupäevane Publikumärk ...

..., kus suvise laulupeo repertuaari üle arutlesid Ave Sopp, Aarne Saluveer ja Rein Sikk, on allalaetav SIIT ja kuulatav SIIN (vt Publikumärk 2009-04-18).

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

"Tallinn 2009" Grand Prix võitis Ellerhein

XI rahvusvahelise koorifestivali "Tallinn 2009" Grand Prix võitis tütarlastekoor Ellerhein, mille dirigent on Tiia-Ester Loitme. Teine edukaim koor konkursil oli Eesti Päevalehe teatel Peterburi Rimski-Korsakovi-nimelise muusikakooli naiskoor, mille dirigent on Sergei Jekimov. Koor võitis I koha nais- ja meeskooride kategoorias, II koha kaasaegse muusika kategoorias ning eripreemia nelja esiettekande eest konkursi jooksul. Vt ülejäänud kategooriate kohta Eesti Päevalehest.

Kahe päeva jooksul võistles Tallinnas 40 koori üheksast riigist kokku üle 1200 lauljaga.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulupeole saamise küsimus Kuku raadio saates "Publikumärk"

Laupäeval, 18. aprillil kell 13 on peo muusikatoimetaja Ave Sopp, Kooriühingu esimees Aarne Saluveer ja ajakirjanik Rein Sikk Kuku raadio saates "Publikumärk", kus arutavad tänavuse peo suure konkursiga seonduvat.
Tutvustus Kuku raadio veebist:
"Tänavusel laulu-ja tantsupeol soovib esinejana osaleda rekordarv inimesi, kuid kõik paraku laulukaare alla ei pääse. Kõrvale jäetud taidlejad tõstavad meedias pahaselt häält, hindavad repertuaari liiga keeruliseks ja ähvardavad koguni Paldiskis alternatiivse peo teha. Publikumärgi stuudiosse kogunevad sel laupäeval probleemipundart lahti harutama Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, Eesti Kooriühingu juht, tänavuse laulupeo lastekooride liigijuht ja dirigent Aarne Saluveer ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk, kes kõrvale jäetud taidlejate eest seisab. Saatejuht on Kristel Kossar."

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Alternatiivlaulupidu Paldiskis?

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab Eesti Päevalehe artiklis "Paldiski kutsub laulupeost eemale jäetuid lustima", et Paldiski linnavalitsus kutsub laulupeost konkurentsi tõttu kõrvale jäävaid koore alternatiivpidustustele, mille esialgseks nimeks on Väikese Peetri pidu. "Laulupidu, mille korraldamiseks said Paldiski juhid innustust Eesti Päevalehe artiklist „Kümme tuhat äravisatud taidlejat,” peaks toimuma 27. juunil Peetri mägedes," kirjutab Sikk, kelle kirjutisest ja mõtteavaldusest linna algatus hoo sisse sai.

Mida arvad? Pane arvamus kommentaari kirja.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: Mida ütles Lennart Meri?

Vikerraadios oli täna eetris esimene ÜhesHingamise saade, kuulata saab Vikerraadio kodulehelt. See algab saate UUDIS+ 27ndal minutil. Esimeses saates oli Meelis Kompusel külas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp ja suvise laulupeo kunstiline juht Ants Soots.

ÜhesHingamise saates algas ka kuulajamäng, esimene küsimus esitati lindilt. Lubatakse ka auhindu.

Küsimus:
1999. aasta üldlaulupeo avakõnes ütles president Lennart Meri nõnda: "Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te siin olekuga selle lolli jutu olete ümber lükanud! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole ..., laulupidu on ...!"
Mida Lennart Meri tol korral ütles? Küsimust saab kuulata ja sellele vastata SIIN.

Lae kuvarile tasuta taustpilt - Tagasi avalehele

Vikerraadio alustab ÜhesHingamise saadetega

Alates homsest kuni peoni on kord nädalas Vikerraadio saates "Uudis+" rubriik "ÜhesHingamine", kus avatakse suvise laulu- ja tantsupeo tagamaid. Toimetaja Meelis Kompus uurib peo üldjuhtidelt, kuidas sünnib juubelilaulupidu ja kuidas pannakse kokku Euroopa parim tantsupidu. Peolistelt üle Eesti küsitakse, kas laulud-tantsud on sel korral tõesti raskemad kui varem ja juttu tuleb ka nendega, kellele esinejate käepaelu sel korral ei jagu.

Raadio-eetri ja interneti vahendusel saab osaleda laulu- ja tantsupeoteemalises mängus. Heliküsimus pidude arhiivist mängitakse ette saates ja see on iga nädal äraarvamiseks ka Vikerraadio koduleheküljel www.vikerraadio.ee.

Rubriik "ÜhesHingamine" on esmakordselt eetris sel neljapäeval kell 16.30.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Homme algab "Tallinn 2009"

Homme algab Tallinnas rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2009“. Juba üheksandat korda toimuval festivalil võistlevad laste-, noorte-, nais-, mees-, kammer- ja segakoorid nii liigi- kui stiilikategooriates. Lisaks toimub kontserdisari Tallinna kirikutes ja kontserdisaalides.
Pühapäevani kestva festivali kunstiline juht on Aarne Saluveer.
Lisainfo leiab Kooriühingu veebilehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Soorollid

Viimases ERR-i Erisaates analüüsis Anatoli Tafitšuk ühes erinevate arvamusliidritega Eesti ühiskonnas kehtivaid soorolle. Inspiratsiooni oli reporter Tafitšuk saanud suvise laulupeo repertuaarist.

Käsitlust näeb ERR-i veebilehelt.

On siis raske või mitte?

Diskussioon suvise laulupeo repertuaari raskuse üle jätkub. Laupäeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel "Koorid kurdavad, et laulupeo kava on üliraske", täna vastas sellele rahvatantsija ja koorilaulja Urmo Kübar - mis ühele jõukohane, on teisele igav ja kolmandale kaelamurdev. "Kirjutades neid ridu pühapäeva õhtul, pärast viietunnist koori- ja kahetunnist rahvatantsuproovi, leian, et vaid kord viie aasta tagant toimuvat pidu üksnes väärtustab see, kui sinna pääsemiseks tuleb ka tööd teha. /---/ Laulu- ja tantsupeo ülesanne on aga ju säilitamise kõrval Eesti koori- ja tantsutraditsioone ka edasi kanda, arendada nii lauljate-tantsijate kui ka publiku nõudlikkust iseenda ja repertuaari suhtes. /---/ Kui nurina ja hala asemel tööle keskenduda, saavad ka keerulised ülesanded enamasti tehtud. Ja rõõm eneseületamisest on seejuures veel suurem. Publiku elamusest rääkimata."
Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehe artiklist "Kunst pole, kullakesed, elu"

On raske või mitte? Pane kommentaari kirja, mida Kübara väidetest arvad.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise aprilli taustapildid

Aprilli taustapildid nüüd olemas, vabandust, et oodata tuli. Ja ka vabandust, et praegu veel kolmes mõõdus, aga üsna pea on ülejäänud mõõdud ka saadaval. Hääd laadimist.

Vali mõõt ja lae alla:

1024x768 1280x1024 1280x800 1280x960

1440x900 1600x1200 1680x1050

Saadaval ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehel.

Tagasi avalehele

Mõni pilt Raplamaa tantsijate II eelproovist

Rohkem fotosid Raplamaa tantsijate II eelproovist leiab Flickrist. Kui kellelgi peaks eelproovidest pilte olema ja ei taha neid vaid endale pidada, andku aga märku.

"Rõõmutallad" Märjamaa II ülevaatusel 28.03.2009
autor: Peeter Sepp

Tagasi avalehele

Ants Soots: peame laulupeo olemust kaitsma

Suvise laulupeo üldjuht Ants Soots räägib tänases Postimehes repertuaari raskuse ja jõukohasuse teemal. Ta leiab, et laulupeol on kõige tähtsam anda edasi koorilaulu väärtusi, mida saab aga teha siis, kui laule lauldakse hästi ja hingega.

PM: Kas praegune kava raskusest tingitud pahameel ja kooride mitte pääsemine laulupeole seda traditsiooni ei õõnesta?
AS: 25 000 lauljat on logistiline piir, mitte muusikaliselt seatud piir. Usun, et ühiskondlik suhe rahvaga ei kao ära. Ega need taadid ei tulnud 140 aastat tagasi esimesele laulupeole meelt lahutama ega lõõgastuma. Nad õppisid laulud tunduvalt vähema aja jooksul selgeks kui meie praegu. Nad tulid rahvuslikku iseolemist endale ja teistele tõestama.

PM: Kuidas suhtute väitesse, et laulupeo kava on tänavu raskem?
AS: 2007. aasta noortelaulupeol oli sama mure. Lauljad kurtsid, et laulud repertuaaris on rasked, ja nii see võis ka olla. Kui aga pidu õnnelikult läbi sai, unustati see mure ära. Raskemast läbinärimine viib meid kõiki sammu edasi.

Pikemalt saab lugeda artiklist "Soots: peame laulupeo olemust kaitsma"

Ants Soots: laulupeo repertuaar on alati raske olnud

XXV laulupeo kunstiline juht Ants Soots ütles väidete kohta, et tänavu on laulupeole pääsemine kooride jaoks üsna raskeks tehtud, et laulupeo repertuaar on alati raske olnud. Soots rääkis ETV hommikuprogrammis, et igasuguse tegevuse harjutamise puhul tuleb mingis etapis ette barjäär, mille ületamine tundub lootusetu. Tema sõnul ongi ilmselt praegu see ajajärk. Mida Ants Soots ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp repertuaari raskuse kohta rääkisid, näeb SIIT.

Anneli Aasmäe: Tantsijad, boikottima!

Maalehe ajakirjanik ja rahvatantsija Anneli Aasmäe kirjutab reedel Eesti Päevalehes ilmunud teatele "Koorilaul on võrdõiguslikkuse volinikule toonud kolm avaldust" kommentaariks, et ehk tuleks suvisel tantsupeol boikoteerida juba ka Tuljakut.
"Võrdse kohtlemise loogika järgi tuleks enamik eesti rahvatantsudest ümber teha. Sest mida me neis näeme - mees juhib naist, tõstab teda õhku, keerutab oma käe all. Mees laskub naispartneri ette põlvele ja plaksutab, kui too mehe ümber magusalt naeratades tiirleb. Kas põlvele laskumine pole mitte mehe alavääristamine? Boikoteeriks äkki ka "Tuljakut", mille lõpus peab mees naise õhku tõstma." Edasi saab lugeda Maalehe artiklist "Tantsijad, boikottima!"

Tagasi avalehele

Kuressaare II eelproov segakooridele

Laupäeval toimus Kuressare kultuurikeskuses segakooride II eelproov, kus õpitut näitasid suvisele laulupeole pürgivad segakoorid Saaremaalt. Lähemalt saab lugeda täna Oma Saares ilmunud artiklist "Segakoorid näitasid hindajatele lauluoskusi".

Tagasi avalehele

Ave Sopp: eesmärk on tunda end väärtuslikuna laulukaare all

Väike tagasivaade veel reedele, kui Postimehes tõstatus küsimus repertuaari raskusastme kohta. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp selgitas repertuaari ja eelproove puudutavat Vikerraadio saatele Uudis+.

Vikerraadio (VR) Tänases Postimehes ilmus Paavo Roolaiu kiri, kus kurdetakse, et laulupeo kava on äärmiselt keeruline. Paavo Roolaid leiab näiteks, et lastekooride repertuaar on olnud jõukohane nn poolprofessionaalsetele kooridele ja arvab sama ka täiskasvanute repertuaari kohta. Meil on liinil Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, kuidas teie seda väidet kommenteeriksite?

Ave Sopp (AS): Mul on täna seda muidugi eriti huvitav kommenteerida. Nimelt täna on Läänemaal just lastekooride proov ja ka ettelaulmine. Laulsid nii Haapsalu, Lihula kui Kullamaa koorid. Ma ütleksin, et see on lihtsalt suurepärane, kuidas nad laulsid.
Nii et see on nii ja naa. Ega repertuaar ei saagi olla lihtsalt selle mõõdupuu järgi, kas ta on lihtne või on keeruline, vaid ikkagi selle järgi, mida ta üldse lauljatele pakub. Peab kindlasti olema arendav, huvitav. Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks öelnud, et see repertuaar ei meeldiks kellelegi või poleks emotsionaalselt pakkuv. Üldiselt kuulen kogu aeg, et tõesti on väga ilus.

VR: Kuidas see repertuaar on üldse kokku pandud?
AS: See protsess kestab kolm aastat. Koorid on jagatud liikidesse ja igal liigil on oma liigijuht ning repertuaar ongi pandud kokku liigijuhtide poolt. Loomulikult arutavad nad seda oma meeskondadega ja need ei ole üldse kergekäeliselt tehtud otsused. Need on väga pikaajalised protsessid ja tegelikult ka väga laiapõhjalised. Eks see repertuaari kujunemine on muidugi laulupidude kõige huvitavam ja valulisem protsess.

VR: Harjumaa koorijuht Age Mets on samuti täna kommenteerinud seda teemat ja tema leiab, et kannatajaks selles küsimuses on rohkem eakamate inimeste koorid, kes ei suuda ära laulda puhtfüüsiliselt seda, mida nooremad inimesed.
AS: Ütleme nii, et see protsess on täna pooleli, kõikides maakondades ei ole veel proove olnud. Me ei ole ju kellegi eest seda varjanud, et meil on konkurents.
Ma arvan, et küsimus ei ole vanas või noores. Küsimus on ikkagi enamasti laulmise tahtes ja muidugi ka dirigentide kvaliteedis. Olen küll näinud proovi, kus on vanemate inimestega seltskonnad … väga kena.

VR: Paar kuud on veel ka aega. Mida te siis ikkagi soovitate nendele, kes on natuke raskustes?
AS: Esimene asi – võtta rahulikult. Eesmärk ei ole ju laulda ette. Eesmärk on tegelikult laulda ja õppida head muusikat. Tsiteerin Ants Sootsi, kes ütles, et eesmärk ei ole see, et õpin eelmisel ööl eksamiks. Eesmärk on olla terve aasta tubli, siis on järgmisel korral kergem.

VR: Et seda protsessi tuleks ikka ka rõõmsalt võtta ja rõõmsalt laulupeole minna ja tõeliselt nautida seda pidu…
AS: Loomulikult tuleks. Selge, et see tuleb erinevalt kätte – mõnel kergemini ja mõnel raskemini. Õigmini – mõnel kiiremini, teisel aeglasemalt. Aga tegelikult on ju meie eesmärk üks – tunda ennast tõeliselt väärtuslikuna laulukaare all. Fenomen pole see, et tuleme lihtsalt kokku, vaid see, et tuleme kokku ja teeme väga kvaliteetset kunsti. See on fenomen.

Kogu intervjuud saab kuulata Vikerraadio kodulehelt.

Tagasi avalehele

Laulupeo repertuaar liiga keeruline?

Postimees.ee-s ilmus täna Paavo Roolaiu lugejakiri, kus kurdeti suvise laulupeo repertuaari liigse keerukuse üle. Niisamuti kurdab Postimehele intervjuu andnud Harjumaa koorijuht Age Mets, et valitud lood ei tohiks olla nii keerulised - paljud koorid ei suuda neid selgeks saada ja on sunnitud peost loobuma. "Laulupeost ei saa teha Õllesummeri laulupidu, sellel peab olema teatud tase. Aga see peaks olema selline, et need vanad memmede koorid, kes võib-olla kõige paremini ei laula, saaksid ka tulla," rääkis koorijuht Postimehele.

Praegu käib eelproovide teine voor, mille käigus selgub, kas ja kui hästi on koorid repertuaari omandanud. Samuti seegi, kes sel korral saab laulukaare alla ja kes mitte. Laulupidu kureeriv Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp rääkis otse lastekooride eelproovist Läänemaal, et kooride tehtav töö on olnud märkimisväärne ja tase rõõmustav.
"Siin on väikesed Lihula, Kullamaa lastekoorid ja need koorid laulavad seda repertuaari ülima heameelega," rääkis Sopp Postimehele. "Praegu just lõpetas Kullamaa koor, kes laulis ülihästi. Nii et on jõukohane küll," lisas ta.
Ta möönis ajalehele, et mõneti võib inimeste emotsioone mõista, kuid hea repertuaar peab olema huvitav ja arendav. "Selge see, et tööd tuleb teha, see ei ole lihtsalt kättesaadav, aga see tulemus väärib seda," rääkis ta. Väite peale, et keeruliste lugude õppimise käigus kaob laulurõõm, sõnas ta, et "laulurõõm on dirigendis kinni".
"Need proovid, mida mina näinud olen, on olnud väga rõõmsad," ütles ta. Lähemalt saab lugeda Postimehe artiklist "Laulupeo korraldaja repertuaari üle jõu käivaks ei pea".

Ave Sopp räägib laulupeost, selle repertuaarist ja sellest, kuidas koorid on sellega hakkama saanud täna 16.15 paiku Vikerraadio saates Uudis+.


Mida arvad suvise peo repertuaarist? Pane oma arvamus kommentaari kirja.

Kaukaasia eestlased valmistuvad laulupeoks

Kultuuriministeerium teatab, et dirigent Kalev Lindal aitab sel nädalal Venemaal Sotšis sealsel eestlaste segakooril valmistuda tänavusuviseks juubelilaulupeoks. Lisaks arutatakse, kuidas uuendada Sotši lähedal Eesti Aiakese nimelises külas asuvat A.H.Tammsaare muuseumi ekspositsiooni. Täpsemalt loe SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

ERR: Laulupeo ettevalmistus kulgeb täie hooga

Suvise laulupeo eelproovid on jõudnud poole peale ja ettevalmistused käivad täie hooga, vahendavad ERR-i "Kultuuriuudised". "Ma arvan, et mitte eales varem pole nii palju inimesi eelproovides osalenud ja ka nii hästi ette laulnud ja olnud nii hästi eelproovideks valmistunud," rääkis segakooride liigijuht Heli Jürgenson ERR-le. "See et koorid peavad igaüks nüüd ka oma tulemust näitama üksinda ja on konkurents laulupeole saamiseks, on laulupeo kvaliteedile ainult positiivselt mõjunud."
Pikemalt laulupeo ettevalmistustest saates "Kultuuriuudised".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tallinn kavandab lauluväljakust meelelahutuskeskust

Tallinna linnavalitsus teatas, et algatab oma homsel istungil lauluväljaku ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise, mille kaugem eesmärk on kujundada sellest kultuuri- ja vabaajakeskus. Eesti Päevalehe andmetel kavandatakse krundile kokku kaheksat uut hoonet, väikest kontserdilava, mänguväljakuid ja parklad. Pikemalt linna ja lauluväljaku plaanide kohta leiab SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

ÜhesHingamise mustreis sokkidel suur menu

Ärileht kirjutab, kuidas sokitootja Suva poolt suvisele laulu- ja tantsupeole pühendatud ÜhesHingamise sari on loetud päevadega saavutanud olulise menu. „Nii suurt tuhinat ei osanud ette arvata,” ütles üllatunud AS-i Suva müügidirektor Kristel Idol ajalehele. Pikemalt saab lugeda artklist "Linnumustriga laulupeosokkidest on saanud Suva vabriku hitt-toode".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Virulased saavad tükikese õunapuust lauluväljakule saata

Tallinna lauluväljaku uute pinkide valmimises saab osaleda iga virulane, kui tal on pakkuda sobivat puitu pingi otsa süvisesse paigaldatava litrikese jaoks, kirjutab tänane Virumaa Teataja. Elke Mööbli projektijuht Priit Verlin ütles ajalehele, et talle on juba praegu mitu inimest helistanud ja pakkunud oma koduhoovis saetud õunapuud. Kuusest tehtava pingi otsa pannakse kokku kaheksast erinevast Eestimaal kasvavast puust litrike, et tihendada sidet Eesti ja kõikide eestimaalaste pühapaiga - Tallinna lauluväljaku vahel. Kuidas aktsioonist osa võtta, loe artiklist "Virulased saavad tüki oma õunapuust lauluväljakule saata ".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Sudokud laovad peole põhja

Maaleht tuli ja küsis, millega suvise laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Aet Maatee praegu tegeleb.
Aet: "Lahendan sudokusid. Kogu aeg."
Maaleht:"?!?"

---
Milliseid sudokusid Aet praegu lahendab, saab lugeda tänase Maalehe artiklist "Sudokud laovad peole põhja".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Kalevi staadion ja lauluväljak valmistuvad peoks

Suvise laulu- ja tantsupeo toimumispaigad Kalevi Keskstaadion ja Lauluväljak valmistuvad kibekiiresti peoks. Kalevi staadion teatas täna, et on saanud valmis idatribüüni kapitaalremondi, lisaks parandati osaliselt peatribüüni. Praegu jätkub veel staadionihoone pisiremont.
"Võtsime suure riski, kui otsustasime teha selle mahuka töö ära veel enne lepingu allkirjastamist. Kevadel tööd alustades oleksime jäänud ajahätta, vana tribüün poleks aga olnud publiku jaoks enam vastuvõetav," ütles OÜ Kalevi Keskstaadion juhataja Raimo Nõu. Ta lisas, et remondi kogumaksumus jääb 750 000 krooni piiresse.
SA Tallinna Lauluväljak on teatanud, et jõuab juulis toimuvaks laulupeoks ehitada Oru värava juurde uued tualetid ja duširuumid. 1960. aastal toimunud XV üldlaulupeoks ehitatud tualettide asendamine läheb maksma 12,5 miljonit krooni. Lisaks tuleb väljakule laulupeolistele 7 kilomeetri jagu uusi istepinke, kuhu peaks mahtuma istuma ligi 14 000 pealtvaatajat. Kuidas pinke tehti näeb SIIN.

Valik tänaseid uudiseid sel teemal:

• Tallinna lauluväljak saab laulupeoks värske ilme (EPL)
• Rahanappus kiusab peoplatse (Maaleht)
• Kalevi Keskstaadion valmistub suviseks tantsupeoks (Kalev.ee)
  

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Hümnimuusika looja Pacius 200

Klassikaraadio tähistab täna Eesti Vabariigi hümni looja Fredrik Paciuse (1809 – 1891) 200 sünniaastapäeva. Paciuse kirjutatud Eesti rahvushümn kanti esimest korda ette 1869. aastal, I üldlaulupeol Tartus.

Hümn kõlab Klassikaraadios kolmel korral:

• kell 11.57 Esitavad Eesti Kaitseväe Orkester ja Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Peeter Saan


• kell 14.57 Esitavad Eesti Raadio segakoor ja ERSO, dirigent Arvo Volmer. Salvestatud 1995


• kell 17.57 Esitavad Eesti Raadio segakoor ja ERSO, dirigent Arvo Volmer. Salvestatud 1996

Paciuse Soome Vabariigi hümn “Maamme” kõlab Klassikaraadios kell 18.57. Esitab Suomen Laulu, dirigent Timo Nuoranne.

Kell 13.00 räägib Klassikaraadios hümni saamisloost Mart Laar.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

"Ei tulnud mõttessegi, et võiksime laulupeost osa võtta..."

... rääkis Hispaania koori Coro de Tiani ainus eestlane Maret Preismann Postimehele.
Esimesena alustas koor Eesti hümni õppimist. "Siis oli nalja palju, kui inimesed sõnu õppisid," rääkis Preismann. Viimaks otsustas 11 riigist pärit lauljatega koor siiski laulupeole tulla, sest eesti keeles osati juba nagunii laulda.
Kokku on suvisele peole registreerunud ligi poolteist tuhat väljaspoolt Eestit pärit lauljat ja tantsijat: Austraaliast, Belgiast, Hispaaniast, Inglismaalt, Kanadast, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Taanist, Ukrainast, Ungarist, USA-st ja Venemaalt. Pikemalt saab väliskollektiivide ettevalmistustest suviseks peoks lugeda Postimehe artiklist "Eesti hümni õppimine ajas Hispaania koorilauljad naerma".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo mustrites sokid

Alates tänasest on müügil 25. laulu- ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine“ mustrites sokid ja põlvikud, mille on tootnud kodumaine sokitootja AS Suva. „Kõik sokid ja sukad on inspireeritud tulevasest laulu- ja tantsupeost ÜhesHingamine,“ rääkis AS Suva müügidirektor Kristel Idol. „Oleme kodumaine sokitootja ja meie rahvuslikes mustrites ETNO-sari on osutunud nii edukaks, et otsustasime ka selle projektiga kaasa minna. Läbi selle toetame ühtlasi ka järgmist laulu-ja tantsupidu,“ ütles Idol. Suvisele laulu- ja tantsupeole pühendatud tootesarjas „ÜhesHingamine“ on koos erinevate värvivariantidega kokku kümme erinevat toodet: põlvikud ja neli erinevat mudelit sokke.
Laulu- ja tantsupeo värvides sokid ja põlvikud tulevad müüki alates tänasest. „Kindlasti saab kõiki "ÜhesHingamise" tooteid osta meie vabrikupoest Tallinnas Vana-Kalamaja 16, esinduspoest Tallinna Kaubamajas ja e-poest http://www.suva.ee/,“ ütles Idol. „Alates aprillist lähevad mõned mudelid müüki ka Maksimarketitesse ja loodetavasti saab peagi osta neid ka teistest suurematest jaekettidest,“ lisas ta. Sokkide ja põlvikute hinnad algavad 25 kroonist.

Rohkem pilte leiab SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu Twitteris

Siin: http://twitter.com/eestipidu

Tabiveres valmistutakse suviseks pillipeoks

Tabivere rahvamajas toimub täna Jõgevamaa rahvamuusikute päev, kus valmistutakse nii Peipsiäärsete maakondade ja Jõgevamaa laulu- ja tantsupeoks kui ka suviseks pillipeoks Tallinnas. Kuidas ettevalmistused sujuvad, saab lugeda Kalev.ee-st.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Katrin Streimann: Kui hoiame kokku, siis oleme tugevad

Suvise laulu- ja tantsupeo ajakirja-teatmiku teeb sel korral Menu Kirjastus. Ajakirja sisulise poole eest seisab veel hiljuti Eesti Naise peatoimetajana töötanud Katrin Streimann. Ta räägib ÜhesHingamise blogile, et laulu- ja tantsupidu toob naeratused tänavale ja teeb inimesed lahkeks.

Oled sel korral peo puhul väljaantava ajakirja-teatmiku peatoimetaja. Mida tahad selle ajakirjaga edasi anda?
Seda, et kui me hoiame kokku, siis oleme tugevad. Pidu seob ja ühendab, laul ja tants liidavad ning toovad päevadesse sära.

Milline on Sinu enda suhe laulu- ja tantsupidudega?
Laulu-ja tantsupidu tähendavad mulle nagu ilmselt igale eestlasele suurt ja puhast rõõmu. Iga kord, kui lauldakse "Mu isamaa..", siis tikuvad pisarad silma ja tahaks tänada taevast, et meile on kingitud võimalus elada just sellel maal. Peomeeleolu algab juba siis, kui lauljad-tantsijad saabuvad Tallinnasse ja ruttavad proovidesse: kui uskumatult sõbralikuks ja lahkeks muutuvad inimesed, kui palju naeratusi tekib tänavatele. See on mingi kummaline emotsioonide kogum, mis ülendab. Selg läheb sirgemaks ja samm kergemaks! PILT: Peo teatmik/ajakirja peatoimetaja Katrin Streimann (vasakul) ja Margit Kilumets, kes kirjutab ajakirja isikulood. Foto pärineb SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeoks ilmub ajakiri ÜhesHingamine

Alates tänasest saab Piletilevist tellida suvise laulu- ja tantsupeo ajakirja ÜhesHingamine, kus lisaks kavale ja laulusõnadele on ka pikemad artiklid peo kohta. „Ajakirja kangelased on eelkõige lauljad, tantsijad ja peojuhid, kelle käe all ÜhesHingamine sünnib. Teemade valikul lähtume sellest, et ajakiri paeluks nii lauljaid, tantsjaid kui ka peokülalisi,“ ütles ajakirja peatoimetaja Katrin Streimann. „Ajakiri sisaldab põnevat lugemist peolistest ja peolistele ning palju meeleolukat materjali, mis kajastab just seda pidu ning jääb hiljem seda ka meenutama,“ rääkis ta. „Näiteks ilmub pikem lugu ühe suguvõsakoori pingutustest laululaagrites, et peole pääseda,“ ütles Streimann ja lisas, et samuti on ajakirja plaanitud mitmed isikulood, mis aitavad tänavust pidu ja selle telgitaguseid avada. Lisaks ilmuvad ajakirjas peol osalevate kooride ja tantsurühmade nimekirjad.
A5 formaadis 220-leheküljeline ajakiri ilmub 10. juunil ja tellijad saavad selle Eesti piires tasuta kätte hiljemalt 20. juunil. Ajakiri maksab 59 krooni. Ajakirja saab tellida Piletilevist.
Laulu- ja tantsupeo ajakirja/teatmiku annab välja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Menu Kirjastus OÜ-ga.

Vt ka pressiteadet.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tauno Aints meelelahutuseks muusikat ei kuula

Värske Heino Elleri preemia laureaat ja laulupeolegi mitmeid seadeid teinud Tauno Aints räägib Eesti Päevalehe artiklis "Tauno Aints - Helide looja – Genialistidest "Rongisõiduni” helilooja elukutsest ja riivamisi ka sellest, kuidas sündis 2007. aasta noortepeol furoori põhjustanud "Rongisõit" ja tänavusel peol esitatav põimik „Pilla-palla-pillerkaar”. Heliloojaks olemisest ja Aintsi igapäevastest tegemistest saab lugeda ka Postimehele artiklist "Tauno Aints seletab, miks muusika on meelelahutus". Samas on juttu sellest, millist muusikat helilooja ise kuulab.
Soovituslik lugemine.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" taustapildid

Saime valmis laulu- ja tantsupeo wallpaperi ehk taustapildi, kus ka jooksva kuu kalender peal. Head laadimist ja kasutamist.



Vali sobiv mõõt ja lae:
1024x768 1280x1024 1280x800
1280x960 1600x1200 1680x1050

Kui mõni vajalik mõõt on puudu, siis pane kommentaari kirja. Iga kuu alguses tasub otsida uut taustapilti SIIT.

Tagasi avalehele

Naistepäeval kogunes suurim koor

Tartu Postimees kirjutab, kuidas naistepäeval kogunes Tartus suurim koor, mis suvisel laulupeol osaleb - 112 lauljaga Rahvaülikooli laulupeokoor. Artikli "Kihk peole pääseda tõi kokku Eesti suurima koori " leiab SIIT. Suvel 86-aastaseks saav ja ikka laulupeole minna plaaniv Valve Rehema aga räägib artiklis "Mälestused kisuvad üha laulupeole tagasi", kuidas laulupidu on aja jooksul muutunud. Eks ta oskab võrrelda, sest on käinud kõikidel sõjajärgsetel laulupidudel. Pikemalt saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

MI käis laulupeo Rapla eelproovis

Eelmisel nädalal jäi kahe silma vahele, et ETV muusikasaade MI käis koos Pärt Uusbergi kammerkooriga „Head ööd vend“ Rapla eelproovis. Saatetegijate küsimusele, mis õigupoolest ajab üldse laulja laulupeole, vastast Uusberg: „See on kuskile väga sügavale juurdunud harjumus, väga positiivne harjumus. Aga laulupidu kui selline puudutab mingis mõttes kõige sügavamat tuuma siin elus üldse minu jaoks, see laulupeo nähtus, kus kõik inimesed saavad järsku üheks, ühele lainele. Tekib tõeline üksolemine, mille poole me kõik püüdleme.“
PILT: ERR

Saate leiab SIIT, eelproovi puudutav algab 3ndal minutil.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tasuta kalendrid jagatud

Tasuta ÜhesHingamise kalendrite jagamine on selleks korraks läbi. Kiiremate registreerujatega on võetud ühendust ja nad saavad kalendri järgmisel nädalal kätte. Arvesse läksid vaid kinnituse saanud registreerumised (pärast e-posti sisestamist tuli postkasti kiri, kus registreering tuli aktiveerida). Kui 25 registreerujalt nimed saan, siis lisan need ka siia.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

"Mu isamaa on minu arm" 65. aastapäev

Täna õhtul kell 17.30 tähistati Eesti Meestelaulu Seltsi ja Eesti Kooriühingu eestvõttel Toompeal Gustav Ernesaksa laulu "Mu isamaa on minu arm" loomise 65. aastapäeva. Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile 1944. aasta märtsis. Laulu esiettekanne oli 21. juulil 1944 Leningradis, Eesti esiettekanne toimus Tallinna Draamateatris 26. oktoobril 1944. Esmakordselt lauldi seda laulupeol 1947. aastal autori juhatusel. Klassikaraadios on sel puhul eriprogramm, kus kuuleb laulu erinevates esitustes läbi aegade.

Toompeal toimunud laulmist näeb näiteks Reporter-st.

PILT: www.reporter.ee

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tulemas ka Risti ja Pärnu mustriga tennised

Postimehes räägib rahvusmustritega tennise-asja ajav Indrek Kaing, et 23. veebruaril alanud tennisemüük on läinud üle ootuste edukalt. Numbritest ei taha mees ajalehele konkreetselt rääkida, aga ütleb, et tellimuste arv jääb paari tuhande kanti. Kõik rohkem on ostetud kollaseid, Muhu mustriga tenniseid. Lisaks peaks tuleval nädalal lisanduma uued mustrid. "Tuleval nädalal on meil lootust näidata huvilistele uut - kas Risti või Pärnu mustrit, mis meil praegu valmimas," rääkis Kaing Postimehele. Pikemalt saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Roosna-Allikul käib kibe ettevalmistustöö

Järva Teataja kirjutab artiklis "Maakonna ainuke D-rühm tuleb Roosna-Allikult", kuidas kulgevad tantsurühmade ettevalmistused suviseks tantsupeoks Järvamaal Roosna-Alliku vallas. Peole on vallas end kirja pannud III-IV klasside rühm, naisrühm ja D-segarühm. Kõiki rühmasid juhendab Roosna-Alliku kultuurimaja juhataja Anneli Karma, kes on vallas tantsusamme õpetanud juba 25 aastat. Karma kiidab ka valla tantsijate sihikindlust, kellest paljud loovutavad veerandi oma puhkusest tantsupeole. "Nad võiksid selle aja veeta perega, puhata või reisida, aga ei, nad harjutavad hoopis peoks," rääkis ta ajalehele.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Kiirematele TASUTA laulu- ja tantsupeo kalendrid

Blogi püsilugejatele väike kingitus, et peoinfo mööda ei läheks. Kakskümmend viis (25) esimest, kes tellivad blogipostitused endale meilile (vt paremas tulbas asub aken, kus saab tellimuse esitada), saavad tasuta endale laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine kalendri.

Kalender näeb välja selline:

Kalendrit saab suuremalt näha SIIN.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

LUGEMISSOOVITUS: Kolm lindu lennutavad peole

Tänases Maalehes räägib suvise laulu- ja tantsupeo kunstnik Liina Tepand, kuidas nad koos ehtekunstnik Kärt Summataveti ja arvutigraafik Taavi Varmiga mõtlesid välja "ÜhesHingamise" sümboolika ja mida kõik selle üksikud elemendid tähendavad. Ja kes on need kolm müstilist hingelindu ning miks just kolm.

Soovituslik lugemine.


Tagasi avalehele

Tennisepood avatud

Täna avati Folkr'e müüv veebipood www.rahvusmeened.ee.

Rahvusmustriga tenniseid saab tellida alates esmaspäevast

Eesti Päevaleht kirjutab, et alates 23. veebruarist saab rahvusmeenete veebipoest hakata tellima rahvusmustritega tenniseid. Jalatsi hinnaks plaanitakse 349-399 krooni. Kõrgem võib tulla Mulgi tenniste puhul, sest nendele on muster tikitud. Tänavusele laulu- ja tantsupeole pühendatud tenniseid hakatakse valmistama suurustes 35–45.
Pikemalt kirjutab tenniseteo asjaoludest ka Postimees artiklis "Eesti saab sünnipäevaks rahvariiete mustritega kirjatud papud", kus idee eestvedaja ja 14 aastat tantsimisega Indrek Kaing räägib rahvuslike mustritega tenniste sünniloost.
Ja siis veel Eesti Päevalehe repliik, mis ennustab uue moeröögatuse hõngu.

FOTO: Rohkem fotosid leiab SIIT.

Rohkem infot tenniste kohta Folkr'i blogist.

Tagasi avalehele

Rahvusmustrites tennised tulekul

Aprilli keskpaigas saavad valmis ja tulevad müüki Eesti rahvusmustrites tenniseid, kirjutab Folkr-i blogi. Tennised on inspireeritud Eesti rahvarõiva mustritest ning loodud spetsiaalselt laulupeo 140. juubeliaastaks. Blogi kirjutab, et Folkre tuleb Muhu, Mulgi ja Hargla kirjaga.

Piltidel: Tennised "Muhu", "Mulk" ja "Hargla"

FOTOD: Folkr-i blogi, sealt leiab tenniste kohta ka rohkem pilte. Veelgi rohkem fotosid leiab Flickr'st

Tagasi avalehele

Hirvo Surva: Käib tõsine valmistumine

Teisipäeval oli ETV saates "Head uudised" külas laulupeo poistekooride liigijuht Hirvo Surva koos isa Jaani ja vend Aivariga. Kuidas on läinud üle Eesti toimuvates eelproovides, räägib Hirvo Surva saate 43ndal minutil. "Ütlen ausalt, et nii palju kui olen käinud kuulamas, siis inimesed valmistuvad väga tõsiselt. On tunda, et käib tõsine valmistumine," rääkis ta.

Väljavõte: ERR

Samuti tehti saates juttu Hirvo Surva perekonnast, kus on kokku kolm dirigenti ja kõik ülejäänud laulavad erinevates koorides. Nii kunagi Sompa kaevanduse direktorina töötanud isa kui Mäetaguse vallavanemana töötav vend. Kaamera käib ära ka perekonna Ida-Virumaal Atsalama külas asuvas kodus.
Saadet "Head uudiseid" saab näha SIIT. Vaatamist tuleks alustada saate 27ndast minutist.

Tagasi avalehele

82aastase hüppeid näha oli puhas rõõm

Anneli Aasmäe veab Maalehes juba eelmisest kevadest artiklitesarja, mis hoiab silma peal „ÜhesHingamise” ettevalmistustel ja sellel, kuidas suvine pidu inimeste elusid sätib.

Anneli, miks võttis Maaleht ette sellise artiklisarja? See on ikkagi terve kuhi tööd…
Laulu- ja tantsupidu on nii tähtis sündmus, et sellele pühendatud artiklisari üleriigilises ajalehes on lausa hädavajalik. Peo ettevalmistusega seotud inimeste arv on sedavõrd suur, et on äärmiselt kahju, kui väike osa neist ja nende tegemistest laiemat tähelepanu pälvib. Ajaleheski on kindlad mahud ja võimalused ning kõik, mis kajastamist vääriks, ei mahu lihtsalt ära. Aga mõnusa peomaitse ja suursündmusele eelneva positiivse ärevuse peaks nende lugude põhjal siiski suhu saama. Kõige parem võimalus peoks häälestumiseks on muidugi ise tantsija või lauljana kõigi nende askelduste sisse hüpata. Nagu minagi teinud olen.

Maalehe ajakirjanik Anneli Aasmäe Raplamaa kevadlaadal tantsurühmaga Kandali. FOTO: Karin Kaljuläte/Maaleht

Millises rühmas ise tantsijana osaled?
Tantsin praegu rahvatantsuseltsis Kandali. See on 1978. aastal loodud Tallinna segarühm ning ma olen seal väikeste pausidega tantsinud 1990.aastast saadik. Enne tantsisin mujal. Seekordsele peole üritame Kandaliga pääseda 3 rühmaga B-liikide arvestuses.

Kus oled peo jälgi otsides juba käinud ja kuhu plaanid veel minna?
Põnevaimad kohtumised on olnud näiteks Viljandi pastlategija Priidu, sama kandi kaabumeistri Maie ning 82aastase Vastseliina tantsuõpetaja Heljuga, kelle kergejalgseid hüppeid näha oli puhas rõõm. Nimekiri inimestest, kohtadest, kollektiividest ja tegemistest, millest tahaks kirjutada, on aga nii pikk, et paraku jõuab juulikuu enne kätte, kui kõik need plaanid lugudeks muutuda jõuavad.

Milline on olnud Sinule kui ajakirjanikule seni kõige lahedam või ootamatum lugu kirjutada?
Mulle kui 28-aastase staažiga rahvatantsijale on kõige südamelähedasemad ikkagi tantsuteemalised lood, ehkki lauljate töömailt võib samapalju põnevaid inimesi ja nurkasid leida. Kõige ootamatumaid tulemusi andis aga tantsurühmade nimede ja spetsiaalselt eelolevaks peoks loodud tantsude sünnilugude uurimine - kas teie näiteks teate, miks on ühe noorterühma nimi "Sukad ja tagi" või miks pidi Ülo Luht "Kalamehe juttu" luues oma esikust kapi välja viskama?
Samas pole peoks valmistumine sugugi ainult lust ja lillepidu ning asjaosalised peavad paraku ka probleemidega kokku puutuma. Nii valmisid artiklid muusikutest, kes polnud veel novembrikuu lõpus noote kätte saanud, ja käsitöömeistritest, kes näevad vaeva rahvariiete tegemiseks vajalike kangaste leidmisega. Aga olen absoluutselt veendunud, et juulikuise suursündmuse võlu kaalub kõik eelnevad raskused kuhjaga üles.

---
Kõik Maalehes viimase aasta jooksul kirjutatud "ÜhesHingamist" puudutavad lood on nüüd koondatud ajalehe veebis eraldi rubriiki "Laul ja tants".

Tagasi avalehele

Ülo Luht: Ma pole üldse tantsinud

Tantsupeo üldjuht Ülo Luht räägib ajalehes Põhjarannik, kuidas edenevad peo ettevalmistused ja milline suvine pidu olema saab. "Kui televiisor lahti teha, siis esimene asi, millest räägitakse, on majanduslik surutis. Kui me Eestimaal ringi sõidame, ei näe me mingit surutist. Kõik tantsijad on kohal, kõigil on sära silmis ja nad on valmis minema merereisile," ütleb Luht ajalehele.
Vastuse küsimusele, kuidas ta aga tantsuga kokku puutus, leiab vastuse SIIT.

Tagasi avalehele

Kooriühing jagas aastapreemiaid

Eesti Kooriühing kuulutas aasta dirigendiks 25. laulupeo naiskooride dirigendi Triin Kochi, kes juhatab nii Tartu Ülikooli Kammerkoori kui ka Tartu Ülikooli Akadeemilist naiskoori.
Nädalavahetusel toimunud Eesti Kooriühingu aastakontserdil anti välja koori – ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Kokku kandideeris tiitlitele 65 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu.

Aastapreemiate laureaadid:

• Aasta koor – Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch) ja Tallinna Reaalkooli segakoor (dirigent Eve Karp).
• Aasta dirigent – Triin Koch
• Aasta dirigent-muusikaõpetaja – Niina Esko
• Aasta puhkpilliorkester – Lõuna-Eesti Noorte Puhkpilliorkester (dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn)
• Aasta orkestridirigent – Arno Anton
• Aasta noor dirigent – Darja Selivanova (Pastušenko)
• Aasta kooriplaat - Tartu Akadeemilise Meeskoori CD "Eesti laul"
• Aasta toetajad – Tartu linn ja OÜ Viljandi Õhumeister
• Aasta korraldajad – Kaie Tanner (Eesti Kooriühingu vastutav sekretär) ja Maret Oja (Alo Mattiiseni muusikapäevade korraldaja)
• Aasta tegu – festival „Gustav Ernesaks 100“

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad pole rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Nii saavad aasta koor ja orkester tellida teose enda poolt valitud Eesti heliloojalt, aasta koorijuhid sõidavad osalema täienduskoolitusele Euroopa Noortekooride Föderatsiooni festivalile Europa Cantat jne.

Aasta korraldajale ja aasta dirigendile andsid oma eripreemia ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Koorijuhtide Liit. Aasta kooriplaadi tiitli saajale pani preemia välja Eesti Rahvusringhääling.
Vaata lisa Kooriühingu kodulehelt.

Tagasi avalehele

Peakorraldaja R2-s

Millises seisus on suvise peo ettevalmistustööd, rääkis Raadio 2 saates "Ainult Naistele" peakorraldaja Aet Maatee. Saadet saab kuulata SIIT. Intervjuu algab saate 30ndal minutil.

Tagasi pealehele

Laulupeo eelproovid Pärnus

"Poistekooride repertuaar on mõnus ja poisid laulavad hea meelega,” rääkis täna Pärnus toimunud esimeses poiste- ja meeskooride eelproovis Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja dirigent Maimu Muttik Pärnu Postimehele. Ülevaate toimunud eelproovist leiab SIIT.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo meenemüntide kujunduse võitjad valitud

Eesti Pank valis välja laulu- ja tantsupidude traditsioonile pühendatud kuld- ja hõbemeenemündi kujunduskonkursi kolm võidutööd.

• Kullast 100-kroonise nominaalväärtusega meenemündi kujunduskonkursi võitis graafilise disaineri Triinu Silla ja ehtekunstnik Merle Kasoneni kavand märksõnaga „Kumin”. Teise koha pälvis Kunstiakadeemia tudengi Berbel Lätti kavand märksõnaga „Päike” ja kolmanda koha kunstnike Tiiu Prisko ja Mati Veermetsa kavand märksõnaga „President”.
• Hõbedast 10-kroonise nominaalväärtusega meenemündi kujunduskonkursi võitis samuti kunstnike Tiiu Prisko ja Mati Veermetsa kavand märksõnaga „Parlament I”. Samade autorite esitatud teine kavand märksõnaga „Tiideratas” pälvis ka kujunduskonkursi kolmanda koha. Teise koha sai Eesti Kunstiakadeemia tudengi Liis Dvorjanski ning Kaarel Kuke kavand märksõnaga „Sõlg”.

Võidutöö eest makstakse pärast müntide emiteerimist auhinnatasu 30 000 krooni. Teise koha töö eest makstakse auhinnatasu 20 000 ja kolmanda koha kavandi eest 15 000 krooni. Mitme autori puhul läheb auhinnatasu jagamisele.
Meenemüntide kujundused kinnitab Eesti Panga nõukogu ning seejärel avaldatakse võidutöö kavandid Eesti Panga.
Kokku laekus konkursile 69 tööd, neist 38 kavandit kuldmündile ja 31 hõbemündile. Laulu- ja tantsupeo traditsioonile pühendatud meenemündid emiteerib Eesti Pank 2009. aasta juunis.

Tagasi avalehele

Koorilaulud häälerühmade kaupa

Aadressilt http://wader.pri.ee/aivo/ leiab hulga koorilaule (mp3-d) häälerühmade kaupa. Ehk on abiks laulupeoks valmistumisel.

Tagasi avalehele

Algasid laulupeo eelproovid

Nädalavahetusel said alguse ja sel nädalal jätkuvad 2009. aasta laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine“ laulupeo esimesed eelproovid. Täna toimuvad esimesed lastekooride eelproovid Tartus Kivilinna Gümnaasiumis, homme poistekooride ja meeskooride eelproovid Pärnus Nooruse majas. Järgmised segakooride eelproovid toimuvad homme Tallinnas Salme kultuurikeskuses ja naiskooride esimesed proovid kolmapäeval Haapsalu Muusikakoolis. Esimesed mudilaskooride eelproovid toimuvad 5. märtsil Harjumaal Jüri Gümnaasiumis.

Peole registreerunud kollektiividel tuleb osaleda kahes maakondlikus eelproovis. „Mõlemas eelproovis tehakse tööd repertuaariga ning teises eelproovis toimub ka ettelaulmine ja mängimine kollektiivide kaupa,“ rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA laulutoimetaja Ave Sopp ja lisas, et tänavu toimub enne laulupidu 296 eelproovi. Kokku toimub poolaasta jooksul 345 laulu- ja tantsupeo maakondlikku eelproovi.

Proovide täpsema proovide ajakava leiab:
mudilaskoorid
lastekoorid
poistekoorid
naiskoorid
meeskoorid
segakoorid

Juba toimuvate tantsupeo eelproovide ajakava.

Tagasi avalehele

Müügile tulid lisakohad tantsupeole

Piletilevis tulid müüki lisakohad tantsupeole. Lisatribüünid asuvad Läänetribüünil sektorite 1, 2, 3, 7 ja 9 taga - see tähendab, et uued kohad on muudest sektoritest kõrgemal ehk annavad parema vaate. Lisakohad Tantsupeole maksavad 300 krooni (ilma soodustuseta) ja on saadaval kõigile kolmele etendusele. Pileteid saab osta SIIT!

Tagasi avalehele

Tantsijate eelproov Paides

Lühikese ülevaate eile Paides toimunud Järvamaa tantsurühmade esimesest eelproovist leiab Järva Teatajast. Artikli "Järvalased näitasid tantse ette" juurest leiab ka pildigalerii.

Tagasi avalehele

Kuressaare eelproov

foto: Piiprellide blogi

Piiprellid on oma blogis andnud lühiülevaate eile Kuressaares toimunud tantsijate eelproovist. Juures ka hulk pilte.

Veel eelmise nädalalõpu proovidest. Viljandimaal astus suvise peo repertuaari kuuluvate tantsudega üles 550 tantsijat 38 rühmast. Eelproovi koha leiab pikema jutu ajalehest Sakala. Samast leiab ka pildigalerii.

56 rühma ja ligi 800 tantsijat osalesid aga Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimunud eelproovis. Lühike ülevaade toimunust on Pärnu Postimehes ilmunud artiklis "Pärnumaa rahvatantsijad taotlesid peoluba".

Tagasi avalehele

"Ma nii armastan rahvatantsu ..."

Leidsin kena postituse, mis räägib esimesest eelproovist. Ei hakka liigseid sõnu tegemagi:
"Ma nii armastan rahvatantsu. Täna oli ülevaatus. Kedagi ei praagitud välja. Veel. Tahaks juba järgmist ülevaatust ja tahaks juba tantsupidu. Läksime täna kolmekesi rahvariietes läbi linna. Inimesed vaatasid autoakendest imestunuil silmil ja ..." Edasi saab lugeda SIIT.

Kui juhtub ka juba esimene eelproov läbitud olema, pane kommentaariumisse julgelt kirja, kuidas läks.

Tagasi avalehele

LUGEMISSOOVITUS: Tantsulihvimine sai hoo sisse

Viimasest Maalehest leiab Anneli Aasmäe reportaaži "Tantsulihvimine sai hoo sisse", mis kirjeldab haaravalt, kuidas eelmisel nädalavahetusel toimus Märjamaa gümnaasiumis Raplamaa tantsijatele esimene eelproov. Kohustuslik lugemine.


Tagasi avalehele

Tantsupeo eelproovid sel nädalavahetusel

Täna ja eeloleval nädalavahetusel toimuvad tantsupeo eelproovid:

• reedel Kuressaares (Kuressaare Gümnaasiumis, Nooruse 1)
• laupäeval Rakveres (Rakvere Gümnaasiumis, Vabaduse 1) ja Paides (Paide Kultuurikeskuses, Pärnu 18)
• pühapäeval Jõhvis (Jõhvi Vene Gümnaasiumis, Narva 16) ja Jõgeval (Jõgeva Ühisgümnaasiumis, Piiri 1)

Täpsema nimekirja osalejatest ja prooviaegadest leiab SIIT.

Tagasi avalehele

Võidujooks peole algas

Järgmine pool aastat on täis pingutust, sest eile õhtul toimusid Hiiumaal Kärdlas ja Käinas tantsijatele tänavuse laulu- ja tantsupeo esimesed maakondlikud eelproovid. Nagu ikka toimuvad ettevalmistused kahes jaos. „Esimeses tantsitakse ette, parandatakse vigu ja ühtlustatakse, teises eelproovis aga selgub, millised kollektiivid saavad peole,“ rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tantsutoimetaja Kadri Tiis.
Täna toimuvad proovid Haapsalus ja Märjamaal ning homme Pärnus ja Viljandis. Tantsupeo esimesed eelproovid toimuvad neljal nädalavahetusel ja lõppevad 8. veebruaril Tallinnas. Laulupeo maakondlikud eelproovid algavad 26. jaanuarist.
Tantsupeo eelproovide täpsema ajakava leiab SIIT.
Sel korral on varasemast rohkem eelproove. Kui 2007. aasta noortepeo eel oli maakondlikke eelproove 242, siis tänavu koguni 345. Põhjus lihtne – igas liigis on lihtsalt rohkem tahtjaid. Ja seda nii tantsijate kui ka lauljate hulgas.
Vaata ka pressiteadet.

Tagasi avalehele

Võitjad teada!

Algatuseks kinnitaksin, et vahepealne vaikus ei tähenda, et blogi oleks hingusele läinud – pühad olid. Küll on aga selgunud nende 15 inimese nimed, kes võitsid ÜhesHingamise kalendri (loosimises osalesid kõik, kes ostsid Piletilevi internetipoest kuni 31. detsembrini pileti laulu- või tantsupeole). Võitjad saavad oma kalendri kätte posti teel juba lähipäevil.

PS! Kalendreid saab veel mõnda aega osta Selverist, Rahvaraamatust, Apollost ja Viru Keskuse Piletilevist või kui kirjutada oma soovist aadressile laulupidu (ät) kul.ee.


Tagasi avalehele

Laulupeol on banaani maitse

"Esimest korda käisin laulupeol vist viiendas klassis. See oli minu esimene iseseisev Tallinna-reis. Mul oli kaasas ema antud kümme rubla, millega sain hakkama, ja mäletan koorivorme, mis meile laulupeoks õmmeldi. Peale nende seikade on mul oma esimesest suurest laulupeost eredalt meeles veel kaks asja ..." räägib segakooride liigijuht Heli Jürgenson aasta viimases Õpetajate Lehes oma esimesest laulupeol käimisest. Aga miks on laulupeol banaani maitse, leiad vastuse sama lehe samast numbrist. Samast saab ka teada, mida Heli arvab tuleva laulupeo repertuaarist ja selle raskusastmest. "Üldlaulupidu ei ole sõprade kokkusaamine ja lihtsalt laulmine, vaid ikka kunstilise eesmärgi saavutamine üheskoos," ütleb ta ajalehele. Kumb jääb peale - kas laulupidu või laululahing? Vaata täpsemalt Õpetajate Lehest.

PS! Miks aga laulu- ja tantsupeo tänane peakorraldaja Aet Maatee tantsupeole ei saanud? Uuri järgi.

PPS! Kõik muud samas Õpetajate Lehe numbris ilmunud "ÜhesHingamise" lood leiab SIIT.

Tagasi blogi avalehele.

Tantsupidu Youtube'is

Suurem osa 2009. aasta tantsupeol "Meri" esitamisele tulevaid tantse on nüüd nähtaval peo leheküljel Youtube'is. Tegemist on sama õppematerjaliga, mis on ilmunud DVD-l. Head õppimist.



NB! Kõiki videosid näeb, kui klikata Youtube'is "tantsupidu" playlistile.

Piletiostjate vahel läheb jagamisele 15 kalendrit!

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Piletilevi loosivad kõigi kuni 31. detsembrini (k.a) Piletilevi internetipoest laulu- ja tantsupeo pileti ostnute vahel välja 15 just XXV laulu- ja XVIII tantsupeo „ÜhesHingamine“ tarvis ja kujunduses tehtud 2009. aasta kalendrit. Kalender on A3 formaadis ja selle on kujundanud peo kunstnikud Liina Tepand ja Taavi Varm. Kui loosiõnn ei naerata, siis saab kalendrit tellida meie poest või laulupidu@kul.ee. Kalendrid on müügil ka Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes ning alates 18. detsembrist Piletilevi Viru Keskuse müügipunktis. Kalendri näidislehekülgedega on võimalik tutvuda, kui klikata pildile.


Tagasi blogi avalehele...

SELGUS MAJJA: Mudilased ja laulupidu

Ekspressis ja Postimees Online's kirjutatakse, et järgmisel laulupeol pole mudilaskoorid laulukaare alla oodatud. Postimees Online's ilmunu on pealkirjastatud suisa järgmiselt: "Mudilased pole järgmisel laulupeol laulukaare alla teretulnud". Tegelikult osalevad ikka küll nagu ka laste- ja poistekoorid. Tõsi, mitte kõik registreerunud - mudilas- ja lastekooridest saavad osaleda ligikaudu pooled, poistekoorides on registreerunud kolmandiku võrra rohkem lauljaid kui peole pääseb. Küll toimub juba 2011. aastal XI noorte laulu- ja tantsupidu "MAAST AVANEB MAAILM", mis mõeldud just neile.
Selguse huvides olgu toodud laulujuhtide kiri, mis on kirjutiste aluseks.

Lp. lastekooride, mudilaskooride ja poistekooride dirigendid!
2009. aasta laulupeo eelregistreerimise alusel on rõõm tõdeda, et eestlased on jätkuvalt laulurahvas - kui juba 2007. aasta koolinoorte laulupeole registreerus suur arv noori lauljaid, siis eriti mudilasi ja lastekooride lauljaid on tänavu veelgi juurde tulnud. See on tõeliselt rõõmustav – niikaua, kui meie lapsed laulavad, on meie kultuuril lootust. Paraku on asjal ka väike varjukülg – nimelt on “suurel” laulupeol roheline tee eeskätt täiskasvanute kooridele, kelle jaoks laulupeotsükkel pole mitte 2 või 3 aastat nagu lastel, vaid 5. Täiskasvanute koori jaoks, kes ühele laulupeole ei pääse, venib vahe kahe laulupeo vahel 10 aastani ja eriti eakamatele lauljatele mõeldes on see ülekohtuselt pikk aeg.Eelregistreerimise numbreid ja reaalseid võimalusi kõrvutades selgub, et mudilaskooridest peavad seekord välja jääma ligi pooled, pea sama, ehkki veidi parem olukord on lastekooridel, poistekoorides on registreerunud kolmandiku võrra rohkem lauljaid kui peole pääseb. Arvudes võib tulla mööndusi, kui selgub, et mõned lauljad laulavad mitmes kooris, tantsivad, mängivad pilli, ent probleem jääb alles igal juhul. Peame üheskoos mõtlema, kuidas lastele, kes laulupeolaule õpivad, kuid peolavale ei pääse, eemalejäämine kõige vähem haiget teeks. Tähtis oleks lastele algusest peale olukorda selgitada – ka mudilane saab aru, et 2009 on eeskätt suurte inimeste laulupidu ja sellest saab laval osa võtta palju vähem lapsi kui noorte laulupeol, mis ongi laste jaoks mõeldud. Ka jutt viiest aastast, mis on täiskasvanute jaoks kahe peo vahe, peaks olema neile kergesti mõistetav. Rõhutada tuleks osavõttu laulupeoprotsessist – saadakse repertuaari uusi väärt laule, mida saab laulda koolis, maakondlikel laulupäevadel. Kui välja jäävad kooriliigist ligi pooled lauljad, siis ei tähenda eemalejäämine seda, et oldaks halb koor, vaid seda, et seekord lihtsalt ei mahuta. Palju sõltub dirigendi oskusest lastele asja serveerida – kui laululavale ei pääseta, jääb võimalus minna laulupeole kuulajana, laulda publiku hulgast kaasa. Miks mitte tulla terve kooriga koos laulupeokontserti kuulama, teha sellest ühine tore üritus. Kui on ostetud laulupeosärgid või muud sümboolikaga esemed, siis saab neid kanda lauluväljakul ikkagi uhkusega ja olla osa eesti (laulu)rahva suurest peost. Rõhutama peaks ka asjaolu, et järgmine noorte laulupidu toimub juba kahe aasta päevast, 2011. aasta suvel ja sinna pääsevad pea kõik koorid. Dirigendid, kelle mudilas- , laste- või poistekoorile on 2009. aasta laulupeo repertuaar liiga raske, võiksid kaaluda ettelaulmisele mittetulemist. Laulupeotoetust saavad noorte kollektiivid noorte peost noorte peoni, kui nad osalevad laulupeo protsessis ka ainult maakondlikul tasandil. Suurte peol osalemine ei ole kohustus. Samas pole välistatud, et 2007.aastal III kategooria saanud koor on vahepeal “kosunud”, uusi tublisid lauljaid juurde saanud ja suudab end seekord esinejate hulka laulda. Siin peavad dirigendid ise otsustama, peaasi, et lapsi ilmaasjata ettelaulmisteks ei “piitsutataks”, aga samas ka et tublid lauljad dirigendi ettevaatlikkusest või kartlikkusest laulukaare alt välja ei jääks.
Püüame koos leida võimalikult häid lahendusi, nii et meie laste laululust säiliks ja need, kes sedakorda laulukaare alla ei mahu, kohtuksid seal kindlasti aastal 2011.

Mudilaskooride liigijuht Kadri Hunt
Lastekooride liigijuht Aarne Saluveer
Poistekooride liigijuht Hirvo Surva

Laulupidu Youtube'is

Kuna on olnud kuulda, et "ÜhesHingamise" õppevideote laadimine peo veebilehelt võtab aega ja on tülikas, siis nüüd on samad videod saadaval ka www.youtube.com/Yheshingamine . Tegelikult võtab nende üleslaadimine veel veidi aega, aga nädala lõpuks on loodetavasti olemas. Seejärel juhtub ilmselt sama pillipeo ja tantsupeo videotega. Lisamaterjal ja videod ise jäävad endiselt leitavaks ka SIIN.

Järva Teataja lükkas peovankri teele

Järva Teataja alustas laulupidu ja tantsupidu „ÜhesHingamine“ kajastava erilehekülgede seeriaga, mis peaks tuleva aasta juuliks tegema ringi peale kõigis Järvamaa omavalitsustes peoks valmistuvatele kollektiividele.

Esimene lugu rääkis, kuidas paar kuud pärast eelmist laulupidu tuli kokku Ambla laulukoor, et 2009. aasta peol osaleda. Üle kahe nädala laupäeviti ilmuma hakkava erilehekülje eestvedajaks on reporter Kadri Tonka.

Kust tuli mõte selliseks lugude seeriaks?
Ma ei tea, kuidas ülejäänud inimestele tundub, aga mulle näib, et laulu- ja tantsupidu on eestlaste alati väga oluline ja pidulik ettevõtmine olnud. Paraku annab iga järgmist pidu viis aastat oodata. Nüüd on pidu jälle tulekul ning on võimatu seda mitte märgata. Kuna see on suur pidu, siis miks mitte seda ka suuremalt kajastada. Seda enam, et see on teema, mis ühel või teisel moel kõiki puudutab. Teisisõnu, ma usun, et sellele leheküljele on lugejaskond olemas. Kui vaadata ajakirjanduse teemade valikut, siis rahvuskultuuri osa selles on üsna pisike, samas on peaaegu igas vallas mingi taidlejate grupp olemas, mistõttu võiks neist palju rohkem rääkida.

Järva Teataja alustas oma erilehekülgedega juba pool aastat enne pidu. Miks nii vara?
Mõte sellist asja teha tekkis novembris, esimene lehekülg oleks võinud aga tegelikult ilmuda juba oktoobris, siis kui enamik kollektiive hooajaga alustas ja peoks ette valmistama hakkas. Kui arvestada sellega, et maakonnas on 12 omavalitsust, kellest kõigist tahaks ühe lehekülje kirjutada, siis ma kardan, et me oleme isegi pisut hiljaks jäänud.

Oled nende erilehekülgede eestvedaja. Millistele teemadele ja kuidas plaanid keskenduda?
Minu meelest on laulu- ja tantsupeost liiga vähe räägitud. Ja kui on, siis keskendutakse liialt inimkaugetele probleemidele, millega lugeja ennast samastada ega siduda ega oma kogemusega võrrelda ei saa. Loomulikult on oluline ära märkida, kui palju on osalejaid, kes kõik need toredad tantsud ja laulud välja mõtles, mis see kõik maksma läheb jne. Ka meie kavatseme ÜhesHingamise leheküljel sellest juttu teha. Aga peatähelepanu saavad siiski need tavalised inimesed, kes ei juhi ega korralda, vaid lihtsalt on laulu- ja tantsupeol olemas, andes sellega endast parima peo õnnestumiseks. Sest olgem ausad - kui poleks neid tuhandeid väikseid kollektiive ja juhendajaid, poleks võimalik ka pidu pidada. Eks seda ole näha, kas see ka õnnestub, aga igal juhul ma püüan ennast mõelda tantsija, laulja, juhendaja, ema, isa, vanaema rolli, kes kõik igapäevaselt kas ise harjutades või last proovi saates peoga seotud on.

Kes on nende lehekülgede kangelased?
Püüame selle leheküljega jõuda kõikidesse Järvamaa valdadesse, kust keegi ennast laulu- või tantsu- või pillipeole registreerinud on. Kahjuks on võimatu kõiki kollektiive võrdselt tutvustada, aga valime portreteeritavad nii, et kõik tantsu- ja kooriliigid, mis peol esindatud, saaksid esindatud ka sellel leheküljel. Proovime üles leida iga valla omapära ja kindlasti teeme juttu nende rühmadega, keda meie maakonnast ainult üks peole tulemas on.

Nii et käid ja uurid, kuidas Järvamaal peoks valmistutakse. Kuidas siis? Millised on meeleolud?
Ma ei ole ju veel kuigi paljudesse kohtadesse jõudnud. Loodan, et ma väga mööda ei pane, aga tundub, et praegu on vist jõutud nii kaugele, et kogu repertuaar on läbi vaadatud ja aimdus kõikidest tantsudest, lauludest on olemas. Eks nüüd hakatakse neid lihvima ja tükkhaaval selgemaks õppima. Kuna ülevaatusteni on veel õige veidi aega, siis ma usun, et olemine on jätkuvalt rõõmsameelne ja suurt ärevust ega küüntenärimist veel ei ole. Samas naljalt keegi enam kooriproovist või tantsutrennist kõrvale ei hiili, sest soov peole pääseda on kõigil ülisuur.

Milline on sinu enda kokkupuude laulu- ja tantsupidudega?
Ma ise olen hull laulu- ja tantsupeo fänn! Kunagi kooliajal sai pidudel käidud nii tantsija kui lauljana. Siis jäi mitu head aastat vahele. Aga kes ükskord on osalenud ja selle suure elamuse kätte saanud, see jääb seda tunnet kauaks meenutama ja taga igatsema. Nii et ühel päeval võtsin julguse kokku ja pakkusin ennast oma kodulähedasse tantsurühma. Tänaseks olen kaks aastat tantsinud B-segarühmas Kapak ning loodan väga suvisel peol kohtuda kõigi nende toredate inimestega, kellest me Järva Teatajas kirjutame.

Vt Kadri Tonka lugu Ambla laulukoorist "Laul teeb meele rõõmsaks"

Laulu- ja tantsupeo kalender valmis!

Mõtlesime, et enne uut aastat peaks ikka tegema laulu- ja tantsupeo kalendri, kus kõik vajalikul viisil ja moel tuleva aasta kohta kirja pandud. Et oleks endal lihtsam kingitust leida ja ehk on ka mõnel laulu- või tantsuhuvilisel lihtsam. Eks neid kalendreid muidugi trükitakse aasta lõpus mitu tükki päevas, aga … vähemalt me ise jäime tulemusega väga rahule. Kui suurem huvi on, siis kliki pildile ja näed, milline kalender üldjoontes välja näeb (kalender on A 3 formaadis). Ja kui veel suurem huvi peaks olema ja soov see soetada, siis võib panna meili teele mailto:laulupidu@kul.ee või hoopis külastada meie poodi.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Algas 2011. aasta laulu- ja tantsupeo loomingukonkurss

Vahele jääb veel küll "ÜhesHingamine" 2009. aastal, kuid ...

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kuulutas välja loomingukonkursi, millega otsitakse uusi algupäraseid helitöid ja tantse 2011. aastal toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo „MAAST AVANEB MAAILM“ tarvis. Nii heli- kui tantsuloomingu konkursile oodatakse töid kõikidele koori-, orkestri- ja tantsuliikidele. Iga autor võib esitada ühe või mitu originaalteost, mida ei ole varem avalikult ette kantud. Konkursitöid oodatakse hiljemalt 2009. aasta 8. märtsiks Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-sse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn. Žürii otsust on oodata 20. märtsiks.
Konkursside täpsed juhendid, tähtajad ja tingimused leiab SIIT.