Aet Maatee Tähelaevas

ETV aasta viimases Tähelaeva saates on külas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht Aet Maatee.
"Temas kohtuvad aade ja piiritu energia, milleta laulupidude korraldamine oleks mõeldamatu. Teisalt on ta aga suure pere ema, kes on üles kasvatanud neli last. Sel aastal pälvis Aet Maatee ka Aasta Naise tiitli," teatab Eesti Rahvusringhääling.
Saade on eetris pühapäeval, 27. detsembril kell 10.00.

FOTO: ERR

Tagasi avalehele

Meeste tantsupeo õppevideod Youtube'is

Youtube'st leiab nüüd 2010. aasta 13. juunil Rakveres toimuva meeste tantsupeo õppevideod.



Tagasi avalehele

Algas meeste tantsupeo „Elementaalne” piletite eelmüük

Tänasest on Piletilevis eelmüügis juunikuus Rakveres toimuva teise meeste tantsupeo „Elementaalne” piletid.

Rakvere staadionil 13. juunil toimuval meeste tantsupeol on kaks etendust, kell 15.00ja 19.00. Pilet etendusele maksab 250 krooni. Piletite eelmüük Piletilevis lõppeb 12. juunil kell 00:00.
Kahte etendust ja peaproovi mahub vaatama ligi 10 000 inimest, pileteid saab osta SIIT.



Tagasi avalehele

Toimus esimene suvise meeste tantsupeo proov

Rakveres peetakse 13. juunil teist meeste tantsupidu, täna toimus Rakvere staadionil esimene proov, teatab ERR.
Kuigi täna harjutas staadionil vaid kümmekond Tarvanpää tantsijat , siis suvisel peol osaleb ligi 3000 meest.
Peo idee autor, stsenarist ja üldjuht Maie Orav ütles "Aktuaalsele kaamerale", et järgmise aasta tantsupidu vaatleb meeste vaimset teed ja kannab nime Elementaalne ehk on pühendatud neljale antiiksele algelemendile.

Meenutus esimesest meestetantsupeost


Tagasi avalehele

1933. aasta üldlaulupidu

Üks põnev video 1933. aasta 23.-25. juunil Tallinnas toimunud X üldlaulupeo kohta. Sel peol olid kooride üldjuhtideks Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik ja Verner Nerep ning orkestreid juhatas Raimund Kull.
Laulupeol osales ligi 500 esinejate rühma 16 500 laulja-mängijaga. Esmakordselt esinesid eraldi kooriliigina 19 naiskoori 626 lauljaga. Ka jagati sega- ja meeskoorid esimest korda kunstilise suutlikkuse alusel üld- ning erikoorideks.
Kuulajaid oli kohapeal hinnanguliselt 90 000. Laulupidu kanti esimest korda üle raadios.



Tagasi avalehele

Aasta naine on Aet Maatee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsatsioon kuulutas aasta naiseks Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.
„Iga aasta novembris peame oma sünnipäeva ja sel ajal kingime Eestimaale ka aasta naise,” ütles EENA president Jana Raud. Tänavu aasta naise tiitli pälvinud Aet Maateed iseloomustati kui laulupeo kultuuri ja väärtusi hindavat naist.
Aasta naine valiti juba 17. korda. 2002. aastal valiti aasta naiseks Tallinna lastehaigla sihtasutuse juhatuse esinaine Merike Martinson, 2003. aastal Birute Klaas, 2004. aastal Marika Mikkelsaar, 2005. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso, 2006. aastal tantsujuht Maie Orav, 2007. aastal Anna Levandi ja mullu Kauksi Ülle.

Vaata ka TV3 videot tiitli üleandmisest.

Tagasi avalehele

Tallinn tänas laulu- ja tantsupeo juhte

Täna pärastlõunal toimus Mustpeade Maja valges saalis Tallinna linna tänuvastuvõtt XXV laulupeol ja XVIII tantsupeol "ÜhesHingamine" osalenud 287 Tallinna kollektiivi juhile.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul pakkus laulu- ja tantsupidu tänavu suvel hingejääva ja positiivse elamuse, mille eest tuleb tänada kõiki kollektiivide juhte. "Tänan kõiki laulu-ja tantsupeo juhte, osalejaid ja pealtvaatajaid ning kohtumiseni juba kahe aasta pärast, mil toimub XI noorte laulu- ja tantsupidu," vahendab Raepress Jäppineni sõnu.
Tantsupeol MERI osales Tallinna linnast 69 tantsurühma ja kümme võimlemisrühma ning laulupeol 184 koori, 12 puhkpilliorkestrit ja kaheksa rahvamuusikaansamblit.

Tagasi avalehele

Otseülekanne kooride olümpialt Oslos

18. oktoobril toimub Oslos EBU koorikonkurss “Let The Peoples Sing”, kus Eestit esindab Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor. Üritusest teeb otseülekande ka Klassikaraadio.

“Let The Peoples Sing” on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) raadiokonkurss, mida korraldatakse alates 1961. aastast iga kahe aasta tagant. Konkursi eesmärk on propageerida koorilaulu raadioeetris ja anda EBU liikmetele võimalus tutvustada oma maa koorilaulukultuuri. Konkursil saavad osaleda vaid amatöörkoorid kolmes esinemiskategoorias: lastekoorid, noortekoorid ja täiskasvanute koorid. Eesti osaleb konkursil neljandat korda.

Konkursi võitja saab rändauhinna Hõbedase Roosikarika (Silver Rose Bowl), mille 2005. aastal on juba Eestisse toonud Tallinna Muusikakeskkooli Lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel.

Otseülekanne Klassikaraadios algab kell 21. Videopilti saab näha veebist aadressil: http://go.nrk.no/go/e/articlecolumn_listlight/http://www1.nrk.no/nett-tv/klipp/550182

Tagasi avalehele

Tallinnas avati Ernesaksa maja

Pärast aasta kestnud renoveerimistöid avati täna Tallinnas Oru tänaval asuv laulutaat Gustav Ernesaksa maja.

Kadriorus Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuv maja oli Gustav Ernesaksa koduks aastatel 1953 – 1993. Eesti Kultuurkapital omandas maja Ernesaksa pärijatelt 1997. aastal ja aasta hiljem alustati Eesti Kontserdi eestvõttel selle renoveerimist.

Kogu majas on püütud säilitada endisele omanikule ja ajastule omast hubast ning algupärast kujundusjoont, teatab Eesti Kontsert. Rekonstrueerimisprojekti koostas arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ, hoone sisekujunduse autor on Mareliis Raid.

Maja hakkab kasutama Eesti Kontsert välisinterpreetide majutuskohana. Kõik numbritoad kannavad läbi aegade Eesti Rahvusmeeskoori dirigentidena tegutsenud väljapaistvate Eesti koorijuhtide Jüri Variste, Artur Vahteri, Harald Uibo, Uno Järvela, Kuno Arengu, Ants Üleoja ja Ants Sootsi nimesid. Esimesel korrusel asuvast Gustav Ernesaksa kabinetist on Teatri- ja Muusikamuuseumi abiga saanud mälestustuba.

Vaata Aktuaalse Kaamera videouudist.

Vaata pilte Delfis:


Tagasi avalehele

Koorimuusika kuu Klassikaraadios

Klassikaraadios algas tänasest koorimuusika kuu, mille kestel jõuab eetrisse 60 tundi koorimuusikat, teatab ERR.
Klassikaraadio on valmistanud ette tiheda muusikaprogrammi, kus Eesti kooride laulmist saab kuulata argipäeviti kell 9.55, 14.55 ja 17.55. Lisaks on kuu jooksul kavas kaheksa saadet sarjast "Koorijuhi kõrvaga", kus Aarne Saluveer, Kuno Areng, Ene Üleoja, Hirvo Surva ja teised koorijuhid räägivad koorimuusika hetkeseisust Eestis, selle tulevikusuundadest ja arenguvõimalustest. Saated on eetris esmaspäeviti kell 16 ja neljapäeviti kell 21.

8. oktoobril kell 19 on eetris saade "Laulev pink", kus Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Arvi Karotam Laulupeopingist, mis paigutati sel suvel Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa mälestussamba kõrvale ning millel istudes saab kuulata valikut Eesti laulupeo kullavaramust.
Eesti Rahvusmeeskoori 65. aastapäeva puhul jõuavad aga eetrisse saated RAMi ajaloost ning otseülekanne koori sünnipäevakontserdilt 18. oktoobril algusega kell 15.

Veel pakub Klassikaraadio kooride kontserdisalvestisi, muuhulgas rahvusvahelise Harald Anderséni nimelise kammerkooride konkursi galakontserdilt, mis toimus 12. septembril Helsingis ja kus esines edukalt Eesti koor Voces Musicales. Koorimuusikakontserte saab kuulata laupäeviti kell 19 ja pühapäeviti kell 13.
Otseülekandes vahendab Klassikaraadio ka rahvusvahelise EBU koorikonkursi "Let The Peoples Sing" finaali, kus osaleb Tallinna Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoor Maarja Soone juhatusel.
Koorimuusika kuu lõpetab 31. oktoobri südaööl algav suur koorimuusikaöö.

Tagasi avalehele

UNESCO video Baltimaade laulu- ja tantsupidude kohta

UNESCO on teinud Baltimaade laulu- ja tantsupidude kohta inglise keeles üleevaadet pakkuva video. Samast leiab veel videosid UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus oleva kohta.




Tagasi avalehele

Setu leelo kantakse UNESCO vaimse pärandi nimekirja

UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee otsustas kanda setu leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Reedeni kestval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis tehti täna otsus setu leelo vaimse kultuuripärandi nimistuse kandmise kohta. Eesti esitas setu leelo kirjeldusest, leelotraditsiooni kohta käivatest filmimaterjalidest ja setu lauludega CD-st koosnevad taotlusmaterjalid UNESCO-le eelmise aasta septembris.
"See on tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, setolauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas jaloomas seto kultuuri," ütles Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülembsootska Õie Sarv. "Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatelerahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ningtunnustatud ka maailmas laiemalt."

Kultuuriminister Laine Jänese hinnangul on otsus esindusnimekirja kandmiseks suur tunnustus setu kogukonnale ja leelokooridele, kelles on olnud visadust säilitada oma keelelist ja kultuurilist eripära. “Ühtlasi on seda aidanud toetada ka Setumaa riiklik kultuuriprogramm ning praegu on ministeeriumis ettevalmistamisel järgmise perioodi 2010-2013 programmdokument”, vahendas kultuuriministeerium Jänese sõnu.
Setu leelo on setude traditsiooniline laulmisviis, mille osaks on nii originaalne muusika kui kindlatele reeglitele vastav tekst ja sellise teksti loomise traditsioonilised reeglid, traditsioonilised laulmissituatsioonid, näiteks kuningriigipäevad, leelopäevad ning perekondlikud tähtpäevad.

Alates 2003. aastast on pärandi esindusnimekirjas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ning Kihnu Kultuuriruum.

Ja üks leelo ...




Tagasi avalehele

Tantsupidu suurendas huvi tantsu vastu

Hooaega alustanud rahvatantsurühmad on saanud meeldiva üllatuse osaliseks, sest suvise tantsupeo järellainetusena on liitunud rühmadega palju uusi tantsijaid.
Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsevasse rahvatantsuansamblisse Kuljus pürgis septembris ligi 80 uut tantsijat. Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli esimesest proovist käis läbi 104 huvilist, neist 24 poissi ja 80 tüdrukut, kirjutab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi septembri teataja. „19 inimest tegid kaasa ainult esimese tunni. Kas nad jõudsid arusaamisele, et neile rahvatants ikka väga ei meeldigi või valisid nad teise ansambli, öelda ei oska,“ sõnas
TÜRKA kunstiline juht Aveli Asber teatajale. Tantsuansamblisse Sõprus tuli aga praegu tegutsevasse nelja sega- ja naisrühma lisaks üle 50 uue soovija. Nii loodi juba nelja tegutseva lasterühma kõrvale veel üks lasterühm.

Loe pikemalt ERRS-i teatajast.

Tagasi avalehele

Antakse üle Ullo Toomi stipendium

Täna keskpäeval antakse Tallinna Raekojas üle Ullo Toomi nimeline stipendium Juris Žigursile.
2009. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saav Juris Žigurs on olnud viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja, Eesti-Läti rahvatantsualase koostöö arendaja ning liivi rahvatantsu hoidja. 1. juulil oma 70. juubelit tähistanud Žigurs osales ka tänavusel tantsupeol, kus ta korraldas Lätimaa kollektiivide vastuvõttu.
Ullo Toomi Fond annab välja igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu ei päästnud Eesti turismi

Vaatamata juuli algul toimunud Eesti kultuuri tähtsündmusele, laulu- ja tantsupeole, mis elavdas siseturismi ja tõi Eestisse hulgaliselt huvilisi nii naaberriikidest kui ka kaugemalt, peatus majutusettevõtetes 22% vähem siseturiste ja 2% vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.
Turismi kõrgkuul juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti. Tallinna majutusettevõtetes, kus peatus ligi pool kõigist majutatud turistidest, jäi külastajate arv eelmise aasta juuli tasemele.

Tagasi avalehele

Europeade president: Tartu sobib 2011. aasta Europeade'i võõrustama

Euroopa suurima rahvakultuurifestivali Europeade'i president Bruno Peetrsi hinnangul sobib Tartu linn 2011. aasta Europeade'i korralduspaigaks.
Eile ja täna Tartu oludega tutvuv Bruno Peeters sõnas, et Tartu on just parajalt väike selleks, et publiku ja ligi 5000 rahvatantsija ja –muusiku vahel tekiks hea side ja atmosfäär ning ta oli väga rahul ka ürituse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri ja entusiastlike korraldajatega, vahendab Tartu linna pressiteenistus.
Europeade’i presidendile Tartu linna võimalusi ja kogemusi tutvustanud abilinnapea Jüri Sasi sõnul oli Peeters Tartust väga positiivselt üllatunud ja oleks nõus olnud festivali kasvõi tänasel päeval siin korraldama. „Eriti rahul oli Peeters Tartu infrastruktuuriga ja korraldajate suurte kogemustepagasiga suurürituste korraldamisel,“ märkis Sasi. „Lisaks jättis kogu Tartu talle positiivse mulje ja tema arvates on Tartu nagu loodud erinevaid põnevaid festivale korraldama.“
Europeade 2011 korraldav linn kinnitatakse tuleva aasta märtsis Itaalias.
Europeade on alates 1964. aastast toimuv iga-aastane Euroopa suurim rahvakultuuri rändfestival, millest võtab olenevalt aastast osa 4500-6000 inimest.
Korraldav linn peab tagama osalejate majutamise, toitlustamise ning suurfestivaliga kaasneva logistilise teeninduse. Esialgu sai Europeade 2011 korraldamisõiguse Tallinn, kuid loobus sellest.

Tagasi avalehele

Fotokonkursi võidutööd

Selgunud on SA Tallinna Lauluväljak korraldatud "ÜhesHingamine" teemalise fotokonkursi parimad tööd.

I koha võitis Priit Teng fotoga "Seismograaf"
II koha võitis Kain Kalju fotoga "Lavatagused"
III koha võitis Varmo Ernits fotoga "Energiat ülegi"

Võidufoto on selline ....
foto: SA Tallinna Lauluväljak

... ja ülejäänud võidutööd leiab konkursi "Laul ja tants kui rõõmuläte 2009" veebilehelt.

Tagasi avalehele

Peaminister tänas laulu- ja tantsupeo korraldajaid ning toetajaid

Peaminister Andrus Ansip ütles laulu- ja tantsupea korraldajaid ning toetajaid tänades, et pidu tekitas tõelise ühes hingamise, mis kestab tänaseni, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo.
„Tänavune laulu- ja tantsupidu oli iseäranis meeliülendav,“ tunnistas valitsusjuht peo korraldajaid ja toetajaid tänades.
Peaminister tänas ka Eesti lipu 125. aastapäeva korraldajaid. „Mitte kunagi ei ole meie laulupeol olnud nii palju trikoloore kui seekord – see muutis peo veelgi erilisemaks,“ ütles Ansip.
Riik rahastas laulu- ja tantsupeo korraldaminst 40,4 miljoni krooniga, millest peo ettevalmistuseks kulus 24,4 miljonit krooni ja kollektiivide tegevustoetus 16 miljoni krooni. „Laulu- ja tantsupeo rituaal on äärmiselt vajalik – me tulime taas kokku, hingasime ühes ja olime üksteise vastu sõbralikud – olime eestlased,“ ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht.

Vaata teisi fotosid SIIT.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo fotonäitus Tallinna lauluväljakul

Homme, 3. septembril avatakse Tallinna Lauluväljaku Kultuurikeskuse sügishooaeg suvise laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" teemalise fotonäitusega.
Näitusel on väljas “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009” fotokonkursi parimad tööd, fotokunstniku Kalju Suure fotod “ÜhesHingamisel” osalenud avaliku elu tegelastest ning Valli Lember-Bogatkina akvarellinäitus.
“Meenutamaks mõnusaimaid hetki suvest ja eestlaste suursündmusest – laulu- ja tantsupeost „ÜhesHingamine“ - astume uude hooaega ka teemakohase suurnäitusega,“ rääkis SA Tallinna Lauluväljak arendus-turundusjuht Margot Holts.
Kokku laekus tänavusele konkursile laekus üle tuhande foto, millest parimad valis välja 5-liikmeline žürii koosseisus Mikko Fritze (SA Tallinn 2011), Aet Maatee (SA Laulu- ja Tantsupidu), Margot Holts (SA Tallinna Lauluväljak), Mati Hiis (Õhtuleht) ja Assar Jõepera (Fotoluks). Näitus Tallinna Lauluväljakul on avatud 4.-17. septembrini tööpäeviti kell 10-16.00.



Tagasi avalehele

Ullo Toomi stipendiumi saab Juris Žigurs

Ullo Toomi fond otsustas 26. augustil, et tänavuse stipendiumi anda Juris Žigursile. "Juris Žigurs osales tantsupeoprotsessis juba 1980. aastast olles kahel korral üldjuhi assistendiks, viiel korral üldtantsupidude ja neljal korral noorte tantsupidude üldjuht-korraldajaks. Tema õlul on olnud paljude tantsupidude toimimise tagala kindlustamine.Samuti on tema oluliseks panuseks Eesti-Läti rahvatantsualane side ning liivi rahvatantsu toomine eestlastele lähemale. ERRS-i Kullaterade klubi liikmena oli ta üks neist, kes kolm aastat tagasi käis välja idee koostada raamat meie tantsupidude ajaloost. Ta on ka tänavu ilmunud raamatu "75 aastat Eesti tantsupidusid" üheks autoriks," teatab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss ja Helju Mikkel.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise saated juulikuu vaadatuimad

Emori andmetel oli juulikuu vaadatauim telesaade laulupeo ülekanne, mida vaatas 163 000 inimest saateminuti kohta. Esikümnest pooled olid saated ÜhesHingamisest.
Edetabel näeb välja järgmine:

Ülejäänu leiab Emori kodulehelt.

Tagasi avalehele

Laulupeo hiigelfoto

Leia end laulupeo panoraamfotolt üles. Samast leiab ka pillipeo ja tantsupeo panoraamfotod.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo fotokonkursi tulemused

Mobiilioperaator Elisa korraldatud laulu- ja tantsupeo teemalise fotokonkursi võitis Agne Ruben pildiga Kärdla TuleTulemisest. Auhinnaks oli rahvusliku kirjukaanega sülearvuti.

foto: Elisa

Vaata ülejäänud pilte fotokonkursi kodulehelt.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu kolme minutiga

Rongkäik, laulu- ja tantsupidu kolme päeva asemel kolme minutiga.



Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias V

Deutsche Welle telelugu räägib, kuidas iga viie aasta tagant kogunevad Tallinna kümned tuhanded inimesed, et võtta osa laulu- ja tantsupeost. Saksa meediahiid Deutsche Welle toob eraldi välja, et ligi 5% eestlastest laulavad koorides.

Lugu (inglise keeles) näeb siin.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias IV

Berliner Zeitung

Singen mit Zipfelmütze
Ajakirjanik Matthias Kolb on üles kirjutanud EASi konsultandi Malle Kolnese mõtted laulu- ja tantsupeost.
Laulupidu tähistatakse ainult iga viie aasta järel. Üle kogu maa kogunevad koorid pealinna, et ühiselt koorilaule laulda, tantsida ja pidutseda. Laulukaare all seisab umbes 20 000 inimest. Suur hulk pealtvaatajaid laulab loomulikult kaasa. See on suurepärane tunne – olla osa tohutust hulgast ning tunda muusikat sel viisil. Eestlaste jaoks tähendab laulupidu rohkemat kui vaid lõbusat pidu. 1869. aastal, kui toimus esimene laulupidu, kuulus Eesti tsaaririigi koosseisu, ning laulud olid eestlaste identiteedi jaoks väga olulised. Laulud aitasid eestlastel ka nõukogude ajal meeles pidada, et oleme iseseisev rahvas ning uskuda, et saame millalgi taas vabaks.
(Singen mit Zipfelmütze, Matthias Kolb, Berliner Zeitung, 4.07)

Tagasi avalehele

ÜhesHingamine tele- ja raadiotegijate silme läbi

Kuidas paistis ÜhesHingamine tele- ja raadiotegijatele, saab näha Vikerraadio kodulehelt.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise ülekanded Vikerraadios

Laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" ülekanded Vikerraadios on jaama kodulehel järelkuulatavad. Leiab siit.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo kõrvaltempel 2,5 miljonit kirjal

Eesti Posti vahendusel edastati laulu- ja tantsupeo kõrvaltempeliga „ÜhesHingamine“ ligi 2,5 miljonit kirja, teatab Eesti Post.
1. juunist 5. juulini kasutuses olnud kõrvaltempel löödi kõikidele masinsorteeritavatele kirjadele tähistamaks laulu- ja tantsupeo kuud. Tunnusgraafika autoriteks on Liina Tepand ja Taavi Varm. Lisaks emiteeris Eesti Post 18. juunil, kui möödus 140 aastat esimesest peost, Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundatud postmargi.

Tagasi avalehele

SisseHingamine ETV-s

Pühapäeval, 12. juulil kell 21.35 on ETV-s eetris saade "SisseHingamine". Tunniajane saade räägib neist hingetõmmetest, mis viisid 2009. aasta laulu- ja tantsupeoliste ÜhesHingamiseni. "See on portree sisseelamisest – ärevusest, ootusest, eksimisest ja otsimisest – sellest, kuidas tehti rahvast ühendav pidu," teatab ERR. Saate autorid on Erle Veber ja Johannes Tralla.

Kordus esmaspäeval, 13. juulil kell 13.00.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeo HD-salvestused korduses

Kuni esmaspäevani on Tallinna ümbruses ja Lõuna-Eestis võimalik ööpäevaringselt vaadata korduses laulu- ja tantsupeo kontsertide salvestusi, teatab ERR. Teleprogrammi ETV HD test2 vahendusel edastatakse HDTV programmi digilevi kanalitel E42 Tallinna ja E40 Valgjärve saatja piirkonnas. Juhul, kui HDTV kanaleid programmivalikus näha pole, on soovitav teha oma digiboksis või digiteleris uus kanalite otsing. HDTV (High Definition Television) formaadis programmi näevad kõik tavaantenniga vastuvõetava digilevi vaatajad, kel on HD-toega digiboks või digiteler. HDTV kanali vaatamine on kõigile tasuta ning selle vastuvõtuks pole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga.

Tagasi avalehele

Aet Maatee: Hoidkem seda jõudu, mis peolt läbi rullus

Delfi käis ja küsis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatajalt Aet Maateelt, kuidas ta vaatab tagasi möödunud laulu- ja tantsupeole. Mis läks hästi ja mida tuleks järgmisel korral teha paremini.




Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias III

Mõned lugemised:

PR WEB
Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition
4. juulil algas Tallinnas Euroopa suurimaid laulu- ja tantsupidusid. 140 aasta vanust laulupidude traditsiooni kogunes seekord tähistama pea 35 000 esinejat ja üle 100 000 pealtvaataja.
Maailmas tuntud Eesti ärimees Margus Reinsalu rõõmustab, et laulu- ja tantsupidu on Eesti rahvusvaheliselt kõige kuulsam üritus, kuna tegemist pole pelgalt ühislaulmisega, vaid rahvusliku eneseväljendamise viisiga. Ka Eestis on laulu- ja tantsupidu kõige tähtsam pidu, tantsupeo piletid olid juba nädal enne algust läbi müüdud. Ka riik ja Tallinna linnavalitsus panevad peo korraldamisele õla alla, pakkudes pidulistele tasuta ühistransporti ja esinejatele tasuta einet. Ka internetiühendus on lauluväljakul ja selle ümbruses tasuta.
(Hundred of Thousands of People are Celebrating Estonian Song and Dance Tradition, PR Web, 5.07)

THE AGE (Austraalia)
Baltic voices raised in song to drive out recession blues
Aastaid tagasi tõi laulev revolutsioon eestlastele vereta vabaduse, nüüd suruvad kümned tuhanded hiigelkooriks ühinenud lauljad maha ka majandussurutise.
Tallinnas kogunes 37 000 kirevais rahvarõivais lauljat ja tantsijat kuue tunni pikkusesse rongkäiku. Naaberriigis Leedus hõivas Euroopa tänavuse kultuuripealinna Vilniuse üle 42 000 esineja. Laulu- ja tantsupeo ajaks tuli kohale külalisi mitmelt poolt kogu maailmast. Sakslanna Eleonore Kaulsi sõnul broneerisid nad abikaasaga reisi Eestisse juba veebruaris, kuna tahtsid laulupidu kordki elus oma silmaga näha. Nende sõnul on 22 000 lauljast koosnev koor uskumatu ning see, kui hästi laule esitati, avaldas muljet. Ka fakt, et eestlased avaldasid Nõukogude võimudele vastupanu just laulude, mitte relvade abil, on proua Kaulsi sõnul väga liigutav.
Laulu- ja tantsupeole saabus sadu Eesti koore üle maailma – Austraaliast, USAst ja Rootsist.
(Baltic voices raised in song to drive out recession blues, Anneli Reigas, The Age, 7.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias II

Mõned lugemised:

THE WASHINGTON POST
Estonians sing to lift spirits amid slump
Muusika on eestlaste meeleolu ülendanud varemgi. Nõukogude okupatsiooni viiel aastakümnel leidsid eestlased haruldase viisi oma kultuuripärandi elushoidmiseks, kogunedes tuhandete kaupa laulma isamaalisi laule. 1980ndate aastate lõpu iseseisvumisliikumist on nimetatud isegi laulva revolutsiooni ajastuks.
Ka nüüd loodab Eesti, et iga viie aasta tagant toimuv laulu- ja tantsupidu suudab taas ühendada majanduskriisis vaevlevat väikest rahvakildu. 21-aastase koorilaulja Saale Kreeni sõnul aitab laulmine unustada igapäevamured. Pühapäevasel lõppkontserdil, mil laulab koos umbes 20 000 lauljat, on emotsioonid kindlasti laes.
President Ilves toonitas oma laupäevases kõnes, et eestlased on end rahvaks laulnud ja ka vabaduse laulu abil kätte võidelnud.
Hiljutise uuringu kohaselt on koorilaul eestlaste seas kõige populaarsem kultuuritegevus, üle riigi tegeleb sellega 41 000 lauljat 1400 kooris. Enamik neist osaleb ka laulupeol.
Laulupidu on eestlasi karmidel aegadel alati koos hoidnud.
(Estonians sing to lift spirits amid slump, Jari Tanner, The Washington Post, 5.07)


NEW JERSEY ONLINE
Estonians sing en masse to lift spirits amid slump
Keset majanduslangust valmistus enam kui 20 000 koorilauljat Tallinnas vabaõhulaval täitma õhku positiivsete helidega. Korraldajate hinnangul oodatakse pühapäevasele laulupeole kuni 100 000 pealtvaatajat. Sama päeva hommikul esines 7500 Eesti rahvarõivais rahvatantsijat 30 000lisele publikule. Korraldajad loodavad, et laulu- ja tantsupidu suudab 1,3 miljoni elanikuga rahvast majanduskriisi ajal üksteisele lähendada.
(Estonians sing en masse to lift spirits amid slump, AP, New Jersey Online, 5.07)


Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu välismeedias I

Mõned lugemised:

AFP
Giant song festivals open in Estonia, Lithuania
Tallinnas toimus 2.-5. juulini laulu- ja tantsupidu “ÜhesHingamine”, millel osales 37 000 esinejat. Nädalavahetusel laulsid kümned tuhanded eestlased ja leedukad suurtes koorides, et tähistada laulutraditsiooni, mis säilis isegi karmil Nõukogude perioodil.
Kahele suurele vabaõhukontserdile oli kokku oodata kuni 200 000 pealtvaatajat, tantsupidudele tuhandeid. Esimese kontserdi eel oli publikul võimalus jälgida pea 40 000 rahvarõivais esineja rongkäiku läbi Tallinna kesklinna. Ka 2009. aasta Euroopa kultuuripealinna Vilniusesse oli oodata ligi 42 000 esinejat. Laulu- ja tantsupidudest võtab osa meeletu hulk inimesi, mis näitab, et raske majanduskriis pole suutnud rahva entusiasmi summutada.
(Giant song festivals open in Estonia, Lithuania, AFP, 2.07)

HELSINKI TIMES
Estonia’s soul singers
Laulupeo mõju eestlaste psüühikale ei saa üle hinnata. Tänavune laulupidu tähistab 140 aasta möödumist traditsiooni sünnist. Alates aastast 1934 peetakse koos laulupeoga paralleelselt ka tantsupidu. Seekordsele peole laekus üle 50 000 avalduse kooridelt ja 20 000 avaldust tantsurühmadelt, mille hulgast valiti lõpuks välja vaid parimad. Saja tuhande hääle tekitatud kõla ja meeleolu on unustamatu.
(Estonia’s soul singers, John Pagni, Helsinki Times, 2.07)

REUTERS INDIA
Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest
Eesti vaevleb küll oma taasiseseisvumisaja sügavaima majanduslanguse küüsis, kuid kriis ei takistanud enam kui 188 000 inimesel osalemast iga viie aasta tagant toimuval laulu- ja tantsupeol.
Nagu teisteski Balti riikides, nii tuntakse laulu- ja tantsupidu ka Eestis rahvuspärandi olulisima osana. Hoolimata muremõtetest üha kasvava töötuse pärast külastas pidu suur hulk rahvast. Kolme päeva jooksul esines publikule tuhandeid lauljaid, muusikuid ja tantsijaid. 1,3 miljoni elanikuga väikerahva kohta on need numbrid muljetavaldavad, eriti ajal, mil ennustatakse 15%list majanduslangust ja töötute arv üha kasvab.
Laulupidude traditsioon sai rahvusliku ärkamise väljendusena alguse 19. sajandil, mil Eesti kuulus tsaari-Venemaa koosseisu. Nõukogude perioodil muutusid laulupeod rahvusliku protesti kuulutajaks Vene võimu vastu. Siis laulis ka publik koos kooriga kirglikult kaasa rahva hümniks peetud laulu “Mu isamaa on minu arm”, ehkki sinimustvalge näitamine võis kandjale tuua karistuseks vangistuse. Seda perioodi kuni Nõukogude võimu kukutamiseni aastal 1991 on hakatud nimetama laulva revolutsiooni ajastuks just laulude olulise rolli tõttu iseseisvuse taastamisel ja rahvusliku identiteedi tähistamisel. Laulupeol osalemiseks konkureerivad laulukoorid ja tantsutrupid kogu riigist kõige kaugemate küladeni välja.
Viive Pukka Tori tantsurühmast leiab majanduskriisi juures vähemalt ühe positiivse joone: seekord osales peol varasemast rohkem tantsijaid, kuna paljud mehed, kes enne Soomes tööl käisid, on nüüd töölt lahti lastud ja koju tagasi tulnud.
(Crisis can't dampen Estonia's traditional song fest, David Mardiste, Reuters India, 6.07)

Tänud Välisministeeriumile monitoorimise ja tõlkimise eest.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamine vaadatuim

Eelmisel nädalal jälgiti telekanalitest ülekaalukalt laulu- ja tanstupeoga seotud saateid, teatab uuringufirma TNS Emor Postimehe vahendusel.

«Üheshingamine. XXV laulupidu» - 163 000 vaatajat
«Üheshingamise. Laulu- ja tantsupeo rongkäik» - 156 000 vaatajat
«Üheshingamine. XVII tantsupidu Meri» - 136 000 vaatajat
«Laulu- ja tantsupeo rongkäigu kokkuvõte» - 120 000 vaatajat
«Tuletulemine» - 116 000 vaatajat

Tagasi avalehele

TÄHTIS: Laulu- ja tantsupeol kaotatud asjad

Laulu- ja tantsupeol kaotsi läinud asjad võib leida Tallinna Kesklinna Politseiosakonnas Kolde pst 65. Tel 612 54 76. Politseiosakondades asuvaid leitud asju saab vaadata ttp://www.politsei.ee/?id=1214.

Tagasi avalehele

Halonen: Teeme Läänemeremaade ühise laulupeo!

Soome president Tarja Halonene pakkus laulupeo II päeval Delfile antud intervjuus välja idee teha Läänemeremaade ühine laulupidu.




Tagasi avalehele

Kultuurilaegas avanes

Ühes ÜhesHingamise algusega alustas tegevust mahukas infoportaal Kultuurilaegas, mille abil saab uurida laulu- ja tantsupeo juuri, kiigata rahvapillide ja rahvarõivaste varasalve ning viia end kurssi rahvakalendri pühadega.

Portaal on jaotatud viie valdkonna vahel, sisaldades rohkelt selgitusi, fotosid ning arhiivimaterjale rahvalaulu ja laulupidude, rahvatantsu ja tantsupidude, rahvapillide ja -pillimuusika, rahvarõivaste ning rahvakalendri tähtpäevade kohta. Lehelt leiab ka temaatilisi mänge - näiteks saab kokku panna rahvariidepuzzlet ja visata täringut rahvuskultuuri maastikul, teatab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Idee luua keskkond, mis koondaks infot erinevate rahvakultuuri valdkondade kohta tekkis aastaid tagasi, kui Eesti laulu- ja tantsupidusid hakati lisama UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja.
„Kultuurilaeka abil soovime süvendada teadmist, et laulu- ja tantsupidude näol pole tegu pelgalt baltisakslastelt laenatud festivaliga, vaid sellel on sügavamad juured meie identiteedis," kinnitab Kultuurilaeka ideoloog ja esimene peatoimetaja, pärimusmuusika teabekogu juht Aleksander Sünter. „Eestlased armastavad end pidada laulu- ja tantsurahvaks. Mida see aga sisuliselt tähendas eelmiste põlvkondade jaoks? Milliseid laule ja tantse, miks, kus ja millal lauldi ning tantsiti? Kultuurilaeka abil soovime kaasa aidata tänase identiteedi juurte tundmisele ja selle kandjaks oleku väärtustamisele."

Kultuurilaeka hilisemaks peatoimetajaks on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, etnomusikoloog Taive Särg. Kultuurilaeka sisu on hetkel kättesaadav eesti keeles, ent lähiajal lisanduvad ka inglise ja vene keel.

Tagasi avalehele

Lõppes laulu- ja tantsupidu "ÜhesHingamine"

Täna, 5. juuli õhtul kell 19.16 lõppes Tallinna lauluväljakul 25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine”, kus osales kokku üle 37 000 laulja, tantsija ja instrumentalisti koos saatjatega.

Peo juhatas 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnes kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.
Laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsija, võimleja ja orkestrandiga Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Hispaaniast, Kanadast, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Ukrainast, Ungarist ja Venemaalt.

Esialgsetel andmetel külastas kolme päeva jooksul laulu- ja tantsupidu 153 900 piletiga pealtvaatajat. Kõik kolm tantsupeo etendust olid täissaalile, neist igal 11 300 piletiga pealtvaatajat. Laulupeo esimesel päeval käis 52 000 piletiga külastajat ja tänasel, teisel päeval 68 000 piletiga külastajat. Lisaks peo osalised, nende õpetajad ja saatjad. Koos tantsupeo peaprooviga külastas pidu üle 165 000 inimese.

26. laulu- ja 19. tantsupidu toimub 04. - 06. juulil 2014.

Tagasi avalehele

Lauluväljakul tasuta wifi

Tal­lin­na linn sea­dis lau­lu­peo ajaks lau­luväl­ja­ku­le üles aju­ti­se ava­li­ku traa­di­ta in­ter­ne­ti võrgu.
3.–5. juu­lil saab ta­su­ta wi­fit ka­su­ta­da lau­luväl­ja­ku hoo­ne me­re­pool­se külje ees. In­ter­net­ti pää­se­mi­seks on ka­su­ta­jal va­ja ID-kaar­ti või mo­biil­te­le­fo­ni, mil­le­ga tel­li­da juur­depää­suks va­ja­lik ka­su­ta­ja­ni­mi ja pa­rool. Sel­leks tu­leb he­lis­ta­da või saa­ta te­le­fo­ni­numb­ri­le 525 2202 lühisõnum teks­ti­ga „lin­na Wi­Fi”.Wi­fi ka­su­ta­mi­ne on mõle­mal vii­sil ta­su­ta. Aju­ti­se võrgu loo­mi­ne mak­sis lin­na­le üle 45 000 kroo­ni.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise peokuu taustapildid

Juuli taustapildid olemas, hääd laadimist.

Vali mõõt: 1024X768 1280X1024 1280X800 1280X960

1440X900 1600X1200 1680X1050

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Peo ajaks pannakse käiku lisabussid

Laulu- ja tantsupeo ajaks tihendatakse Tallinnas 3. trammiliini tööd ning pannakse käima ajutised bussiliinid A. Laikmaa - Püssirohu - Autobussijaam ja Hobujaama - Lauluväljak, teatab Tallinna linnavalitsus.

Tallinna Transpordiamet pikendab trammiliini nr 3 Tondi - Kadriorg tööaega:

• neljapäeval, 2. juulil töötab liin kella 23-ni,
• reedel, 3. juulil kella 6.10 - 23.30,
• laupäeval, 4. juulil peale rongkäiku kella 18.15 - 22.30
• pühapäeval, 5. juulil kella 12.00 - 20.30.

Bussiliin A. Laikmaa - Püssirohu - Autobussijaam töötab:

• reedel, 3. juulil kella 18-19
• laupäeval, 4. juulil ja pühapäeval, 5. juulil kella 10 - 11.

Bussiliin Hobujaama (end kaupluse Tallinn ees) - Lauluväljak töötab 4. juulil kella 18.15 - 19.30 ja 5. juulil kella 12.30 - 14.30.

Ajutised bussiliinid peatuvad ainult nimetatud peatustes. Linnavolikogu otsuse kohaselt on õigus Tallinna ühtse piletisüsteemi kuuluvat ühistransporti tasuta kasutada kõigil XXV laulu- ja XXVIII tantsupeo osalistel. Nende õigust Tallinna ühissõidukites tasuta sõita kinnitab spetsiaalkujundusega randmepael.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Täna algasid tantsupeo proovid

Täna algasid tantsupeo proovid, väljakutel on kokku ligi 8000 tantsijat.



Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Heiskame peoks lipud!

Harju maavanem Värner Lootsmann kutsub toetades kõiki üles heiskama laulu- ja tantsupeo pidustuste ajaks riigilipud, et lisada meie rahva ühispeole rahvuslikku väärikust, teatab Harju maavalitsus.
„Maavanemana teen üleskutse lisada laulu- ja tantsupeo tähistamisele uhkust ja pidulikkust. Tegemist on kogu riiki hõlmava pidustusega, mida rahvuslik trikoloor veelgi rõhutab. Eestlastena teame, millise tähendusega on läbi ajaloo laulupidu olnud meie rahvuslikule liikumisele, iseseisvuspüüdlustele ja milline oluline koht oli laulupeol meie rahva ühtsuse hoidjana läbi okupatsiooniaastate,“ lausus Harju maavanem Värner Lootsmann.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupidu toob Eestisse Euroopa vabatahtlikud

25. laulupeo ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine“ korraldamisele on appi tulnud 15 vabatahtlikku üle Euroopa, kes saavad unikaalse kogemuse, andes oma panus eestlaste suursündmuse korraldamisse, teatab MTÜ Continuous Action.
„Tegemist on esmakordse Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektiga Eestis, mille eesmärgiks on anda ka väljaspool Eestit laulu- ja tantsupeo vastu huvi tundvatele noortele võimalus tutvuda lähemalt eesti kultuuri ja ühe olulisema traditsiooniga. „Lisaks sellele saavad noored kogeda rahvusvahelises meeskonnas töötamist“, ütles Euroopa vabatahtlikke koordineeriva MTÜ Continuous Action juhataja Elen Brandmeister.

Noored vabatahtlikud üheteistkümnest riigist – Austriast, Rootsist, Itaaliast, Hispaaniast, Bulgaariast, Lätist, Leedust, Suurbritanniast, Kreekast, Ungarist ja Prantsusmaalt saabusid Eestisse juba 1. juunil ja võtavad kahe kuu jooksul osa nii laulu- kui tantsupeo ettevalmistusest, läbiviimisest ning mitmesugustest rahvapeoteemalistest järeltegevustest. „Laulu- ja tantsupeo ajal võib neid märgata nii rongkäigus kui ka lauluväljakul ja Kalevi staadionilgi, abistamas rahvapeo külastajaid ning Tallinnasse spetsiaalselt selleks puhuks saabunud väliskülalisi ja esinejaid,” rääkis Brandmeister.
„Vabatahtlike teenistus on alanud intensiivse koolitusperioodiga ning teoreetiliste ja praktiliste eesti keelt ja kultuuri tutvustavate töötubadega. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni paremaks mõistmiseks on osaletud eesti rahvatantsu ja –laulu loengutes ning praktilistes tundides, samuti külastatud Tartu laulupidu,” lisas ta.

„Tulin Eestisse ilma kindlate teadmisteta siinsest kultuurist ja inimestest. Olin näinud mitmeid fotosid Eestist, aga siiani kogetu on olnud palju muljetavaldavam kui oskasin arvata“, sõnas Eestis esmakordselt viibiv Manuel Oberhollenzer Austriast. „Siin viibitud aja jooksul oleme saanud mitmeid uusi teadmisi Eesti kohta ja külastanud põnevaid paiku Tallinnas. Lisaks on koolitusprogramm keskendunud suures osas imetlusväärsele Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni tutvustamisele. Minu kodulinnas Innsbruckis midagi sellist ei kohta,” lisas ta.
Projekt viidi ellu Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemine Kuressaares

TuleTulemine ja kontsert Eesti Meestelaulu Seltsi eestvõttel pühapäeva õhtul Kuressaares. Rohkem pilte näeb Piiprellide blogis.

Vaata ka Meie Maas ilmunud lugu "Saarlased võtsid laulu- ja tantsupeo tule soojalt vastu".

foto: Piiprellide blogi

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Bussiga tasuta Tallinna lauluväljakule

Ehitusfirma NCC paneb Tallinnas 3.-5. juulini käima bussid, mis viivad linna erinevatest piirkondadest tasuta Tallinna lauluväljakule.

Busside marsruudid:

1.Mustakivi Keskus – Lauluväljak –Mustakivi Keskus
Mustakivi Keskus > Centrum > Punane > Smuuli > Vana-Narva mnt > Lauluväljaku Lasnamäe värav

2.Mustika keskus – Lauluväljak – Mustika keskus
Mustika > Tammsaare tee > Sõpruse pst > Liivalaia > Narva mnt > Lauluväljaku Mere värav

3.Rocca al Mare parkla – Lauluväljak – Rocca al Mare parkla
Rocca al Mare > Paldiski mnt > Balti jaam > Ahtri > Narva mnt > Lauluväljaku Mere värav

4.Järve Keskus– Lauluväljak – Järve Keskus
Järve Selver > Pärnu mnt > Liivalaia > Narva mnt > Lauluväljaku Mere värav

5.Kopli – Lauluväljak – Kopli
Kopli (Olympic Casino ees); Kopli-Sõle-Paldiski mnt nurk > Kopli > Sõle > Paldiski mnt > Baltijaam > Narva mnt > Lauluväljaku Oru värav

Väljumisajad:
Reedel, 3. juuli väljuvad bussid alates 10.00 igal täistunnil kuni 21.00 ja lauluväljakult igal pooltunnil alates 10.30 kuni 21.30.
Laupäeval, 4. juulil väljuvad bussid 16.00-18.00 igal täistunnil ja lauluväljakult igal pooltunnil 16.30-18.30 ja 22.15.
Pühapäeval, 5 juulil väljuvad bussid 11.00-13.00 igal täistunnil ja Lauluväljakult igal pooltunnil 11.30-13.30 ja 18.00.

Lisainfo NCC kodulehelt.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulu-ja tantsupidu saab jälgida ETV HD testkanalil

Lisaks laulu-ja tantsupeo kajastamisele ETV-s ja ETV2-s toob ETV koostöös Leviraga osa ülekandeid vaatajateni ka kõrge pildikvaliteediga HD testkanalil, teatab ERR.
Seekordne pidu jõuab vaatajani rahvusringhäälingu uue ülekandebussiga, mis võimaldab kontserte esmakordselt üle kanda ETV testkanalil HD resolutsioonis. Kõrgeraldusega televisiooni (HDTV, High Definition Television) saavad näha kõik tavaantenniga vastuvõetava digilevi vaatajad, kel on HD-toega digiboks või digiteler. HDTV kanali vaatamine on kõigile tasuta, samuti pole selle vastuvõtuks vaja liituda ühegi teenusepakkujaga.
ETV HD testkanalil on kavas järgmised ülekanded: 3. juulil kl. 18.55 tantsupeo etendus “Meri”, 4. juulil alates kl. 13.55 laulu- ja tantsupeo rongkäik ja laulupeo I kontsert ning 5. juulil kl. 13.55 laulupeo II kontsert. Vt lisa ERR-i pressiteatest.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Video: TuleTulemine Pärnus

Ja veel eilse päeva meenutuseks väike videojupp TuleTulemisest Pärnu jõel. Filmitud sillalt.



Kailt.



Ja veel väike meenutus laulupeotule teekonnast.



Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tule viib Tallinna "Ruhnu Karu"

Eile Pärnust Tallinna poole 320 meremiili pikkust teed alustanud laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" tule viib kohale jahta "Ruhnu Karu". "Ruhnu Karu" ehk ruhnlaste rootsi murrakus Runbjarn on 14,5 meetri pikkune ja 4,5 meetri laiune jahta, millel on üks mast ja kolm purje. 1,4 meetrise süvisega jahta on varustatud ka 85 hobujõulise mootoriga. Kuigi laev on ehitatud 1930. aastatel Ruhnus valminud jahtade eeskujul, on jahtad laevatüübina olnud kergemate kaubaveoalustena olnud kasutusel üle paarisaja aasta. Puulaevaselts Vikan alustas "Ruhnu Karu" ehitamist 2007. aasta suvel, jahta veeskamine toimus 2008. aasta augustis.

foto: Puulaevaselts Vikan

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Pildigalerii: TuleTulemine Pärnus

Mõned fotod Pärnus toimunud TuleTulemisest. Kõike ei jaksa siia kleepida ja ülejäänud fotogalerii leiab Flickr-ist. Pane viide ja kasuta neid oma blogis julgesti.

Kihnust tantsupeotule toomine Pärnusse, 27.06.2009. Teekond Kihnu rahvamaja juurest sadamasse. Foto: Olev Mihkelmaa

18. tantsupeo "Meri" kunstiline juht Ülo Luht (esiplaanil) ja 25. laulupeo kunstiline juht Ülo Soots ühendavad Kihnus süüdatud tantsupeotule ja Tartus süüdatud laulupeotule "ÜhesHingamise" tuleks. Foto: Olev Mihkelmaa

Laulu- ja tantsupeotule ühinemistseremoonia. Vt ülejäänud fotosid.

"Mis toimub?" küsis üle Pärnu kesklinna silla uunikumil sõitnud mees nähes sillal suurt hulka pealtvaatajaid. Vt ülejäänud fotosid.

Kõik simmanile! Pärast tulede ühinemist toimus Pärnu Jahtklubis simman. Vt ülejäänud fotosid.

Päikeseloojangul asus laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" tuli jahtal "Ruhnu Karu" teekonda Tallinna poole. Vt ülejäänud fotosid.

Päikeseloojangul Kuressaare poole jahtal "Ruhnu Karu" teele asunud "ÜhesHingamise" tulega jätsid Pärnu muulil hüvasti tõrvikutega rahvatantsijad. Vt ülejäänud fotosid.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kutsuvad üles: võtke vanad mobiilid Tallinna kaasa

Ühendus You must relax kutsub laulu- ja tantsupeolisi võtma Tallinnasse kaasa oma kasutatud mobiiltelefonid ja võtma osa vanadest mobiiltelefonidest ühisteaose loomisel.
"14.-15. augustil loome Leigo Järvemuusika ajal Lõuna-Eesti maastikul heli- ja valguskontserdi „Leviala” kasutades vanu mobiiltelefone. Leigo maastikule paigaldatud tuhatkond telefoni on omavahel ühendatud ning Aqrise poolt loodud spetsiaalse tarkvara abil moodustavad inimeste helistamise peale heli- ja valgusmustreid. Pärast kontserti viime telefonid jäätmejaama - nii ei koorma vanad telefonid loodust ja saavad ringiga uue elu. Lase oma mobiiltelefonil veel viimane sõna öelda, enne kui ta jäätmejaamade kaudu ringlusesse läheb. Telefon peaks olema veel võimeline "pilti ette võtma". Too ta meile koos akuga ja võimalusel laadijaga, ilma SIM-kaardita," teatab ühendus pressiteates. Telefone kogutakse eelproovide ajal laulukaare ja staadioni juures ning 3.-4. juulil kell 12-18 Tallinnas Viru Keskuse esimesel korrusel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Pärnus sündis „ÜhesHingamise” tuli

Laupäeva, 27. juuni päikeseloojangul alustas jahtal „Ruhnu Karu” Tallinna poole 320 meremiili pikkust teekonda suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuli, mis jõuab Tallinna peo eelõhtuks 2. juulil.
Kihnust kaluripaatidel eile Pärnusse toodud tantsupeotuli ja mööda ajaloolisi siseveeteid Tartust Pärnusse jõudnud laulupeotuli ühinesid Pärnu jõel läbi tund aega kestnud loitsimistseremoonia. Seejärel toodi tuli maale, kus ligi 400 rahvatantsijast koosnev inimkett viis selle käest kätte Pärnu Jahtklubisse, kus tuld tervitasid Pärnu linnapea Mart Viisitamm, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Eesti Rahvatantsu-ja Rahvamuusika Seltsi esindaja Maie Orav.

Vastsüüdatud laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" tuli 27. juuni 2009 Pärnu kesklinna silla juures. Foto: Olev Mihkelmaa

Päikeseloojangul kell 22.30 alustas tuli aga jahtal „Ruhnu Karu” koos Eesti Meestelaulu Seltsiga teed Kuressaare poole, kuhu jõutakse pühapäeva õhtul kella 20.00 paiku.
„Laulu- ja tantsupeo tuli peatub igal õhtul sadamas, kus toimub mõne seltsi või ühingu eestvõttel kontsert. Päikeseloojangul alustab peotuli aga Ruhnu Karu pardal uuesti oma teekonda,” rääkis peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.

Päikeseloojangul asus "Ruhnu Karu" koos saatelaevadega/jahtidega teed Kuressaare poole. Vt veel fotosid.

• Pühapäeval, 28. juunil kell 20 randub tuli Kuressaares Raiekivi säärel ja Kuressaare linnuse hoovis toimub Eesti Meestelaulu Seltsi kontsert.


• Esmaspäeval, 29. juunil kell 20 randub tuli Haapsalu Veskiviigi sadamas, kus toimub Eesti Puhkpillimuusika Ühingu kontsert.


• Teisipäeval, 30. juunil kell 20 randub tuli Kärdla sadamas ja Rannapaargu restorani juures rannal toimub Eesti Naislaulu Seltsi kontsert.


• Kolmapäeval, 1. juulil kell 20 randub tuli Lohusalu sadamas, kus toimub Eesti Segakooride Liidu kontsert.


• Neljapäeval, 2. juulil kell 22.40 jõuab tuli Tallinna Admiraliteedi basseini, mille veerel toimub kontsert Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusikaseltsi eestvedamisel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Pärnus sünnib „ÜhesHingamise” tuli

Laupäeval, 27. juunil sünnib Pärnus laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuli, kui Pärnu jõel ühinevad Tartus süüdatud laulupeotuli ja Kihnus süüdatud tantsupeotuli. Ühinenud tuled asuvad teele Tallinna poole, kuhu jõutakse pärast ligi 320 meremiili pikkust teekonda laulu- ja tantsupeo eelõhtuks.

Tartus süüdatud laulupeotule ja jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotule ühinemise tseremoonia toimub Pärnu jõel Kesklinna silla juures täna kell 19.00. Kell 20.00 tuuakse tuli maale, kus ligi 400 rahvatantsijast koosnev inimkett kannab selle käest kätte Jahtklubisse, kus tuld tervitavad Pärnu linnapea Mart Viisitamm, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Eesti Rahvatantsu-ja Rahvamuusika Seltsi esindaja Maie Orav.
Päikeseloojangul kell 22.30 alustab tuli koos Eesti Meestelaulu Seltsiga teed Kuressaare poole. Simman Jahtklubis kestab aga südaööni.

foto: Kesklinna sild Pärnus

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulu- ja tantsupeolised saavad koju Edelaraudtee rongidega

Edelaraudtee AS muudab juulikuu esimesel, laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” toimumise nädalavahetusel õhtuste rongide sõiduplaani, et aidata kaasa peol osalejate ja suurürituse külaliste sujuvale liiklemisele, teatab Edelaraudtee.

Laupäeval, 04. juulil on edasi lükatud Tallinn-Türi rongi nr 0373 väljumine ning selle marsruut pikeneb Viljandini. Plaaniliselt kell 21:25 Tallinnast väljuv rong nihkub hilisemaks pisut üle tunni, et ära oodata Lauluväljakult kell 22 lõppevalt kontserdilt saabujad. Rong alustab sõitu Viljandisse kell 23:35 Balti Jaamast.

Pühapäeval, 5. juulil muudetakse 50 minutit hilisemaks nii Tallinn-Tartu kiirrongi nr 0016 väljumine– kell 20:49 Tallinnast (plaaniliselt kell 19:59). Ka on hilisemaks viidud Tallinn-Türi rongi nr 0371 väljumine ja rongi marsruuti on pikendatud Viljandini – rong Viljandisse väljub kell 20:30 Tallinnast (plaaniliselt 19:20). Rongid väljuvad Balti Jaamast ligikaudu poolteist tundi peale kontserdi lõppu Lauluväljakul.

Edelaraudtee AS diiselrongid teenindavad reisijaid Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Viljandi, Tallinna-Pärnu ja Tartu-Orava suundadel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulupeotuli jõudis Pärnumaale

Täna hommikul jõudis Tartus süüdatud laulupeotuli Pärnumaale, kui haabjatel mööda Raudna jõge sõites ületas piiri Viljandimaaga. Pärnumaa esindus ootas Viljandimaalt Karuskoselt startinud kaheksakohalist ühepuulootsikut ehk haabjat Aasat ja väiksemaid haabjaid ning kanuusid Tori vallas Meiekosel, kus tuletoojaid tervitas lauluga Tori segakoor ja neile vastas teiselt poolt jõge Suure-Jaani segakoor, kirjutab Pärnu Postimees. Laulupeotule andis Pärnu maavanemale Toomas Kivimägile üle tema Viljandi kolleeg Tõnis Korts.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Saaremaale jõuab peotuli

Saaremaale laulu- ja tantsupeo koondtuli ilmselt esimest korda ajaloos ning pärast pidulikku kontserti annavad selle lossi hoovis üle Eesti Meestelaulu Seltsi esindajad puhkpillimängijatele, kirjutab ajaleht Meie Maa. Tuli jõuab Kuressaare jahisadamasse pühapäeva õhtul kell 8, kust see liigub Saaremaa laulumeeste kätest kantuna koos esinejatega lossi hoovi. Loe edasi Meie Maast.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kuidas Kihnus tantsupeotuli süüdati

Pilti sellest, kuidas sündis Kihnus tantsupeotuli, juba näitasime. Nüüd ka Mere Marju kihnukeelne raadioreportaaž ERR-s, kuidas tuli süüdati. Kuulata saab SIIN.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Lauluväljaku hiidtualett saab õigeks ajaks valmis

Lauluväljaku uus, sajakohaline tualettruumide kompleks avatakse 1. juulil, kirjutab Postimees.
Hetkel käib Tallinna Lauluväljaku territooriumil veel kiire ehitustöö, mis ei katkenud isegi jaanipäevaks. "Uus modernse disainiga tualettide hoone ehitatakse vana Oru väravas asunud wc asemele. Seni kasutuses olnud lauluväljaku välitualetid ehitati XV Üldlaulupeoks 1960. aastal. Uus valmiv wc-kompleks on sajakohaline ning sisaldab ka duširuume,"ütles lauluväljaku avalike suhete juht Kristel Kask ajalehele. Loe edasi Postimehest.

foto: Ehitustööde seis napilt kuu aega tagasi.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ÜhesHingamise DVD-d ettetellimises

ERR pani Piletilevisse ettetellimisse ÜhesHingamise DVD-d.

Hinnad:

• laulupidu 2009 I kontsert 135.-
• laulupidu 2009 II kontsert 135.-
• tantsupidu 2009 135.-

Laulupeo I kontserdi ja tantsupeo DVD-d müügil Piletilevi internetipoes kuni 06.07.09 (k.a.), laulupeo II kontserdi DVD müügil kuni 20.07.09 (k.a.). DVD toimetatakse tasuta kätte peale DVD-de eelmüügi lõppu Piletilevis.

Tellida saab SIIN.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kihnus süüdati tantsupeotuli

Jaanilaupäeval kell 21.47 süütasid 18. tantsupeo „Meri” kunstiline juht Ülo Luht ja Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas Kihnu jaanitulest tantsupeotule. Seejärel anti tuli tormilaternas kolmeks päevaks kihnlaste hoolde, kes asetasid laterna parvele ja saatsid selle rahvamaja juures asuvale tiigile edasist teekonda ootama. 27. juuni hommikul asuvad kihnlased kaluripaatidel teele Pärnu poole, kus õhtul ühineb tantsupeotuli Tartust mööda siseveeteid ajaloolistel laevadel toodud laulupeotulega.

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas ja tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht panevad tantsupeotule tormilaternasse. Foto: Olev Mihkelmaa

Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht tantsupeotulega. Foto: Olev Mihkelmaa

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas ja tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht panid tantsupeotule tormilaternasse ning parvele ja saatsid tule selle rahvamaja juures asuvale tiigile edasist teekonda ootama. . Foto: Olev Mihkelmaa

Vaata veel pilte Flickr-ist.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Kihnus süüdatakse tantsupeotuli

Teisipäeval, 23. juunil saab Kihnu jaanitulest alguse suvise tantsupeo „Meri” tuli, et ühineda 27. juunil Pärnus laulupeotulega. Ühinenud tuled asuvad teele Tallinna poole, kuhu jõutakse laulu- ja tantsupeo eelõhtuks.
Kihnu jaanituli süüdatakse 23. juunil kell 21, kui vana kombe kohaselt läidetakse vana paat. Jaanitulel osaleb ka 18. tantsupeo „Meri” kunstiline juht oma meeskonnaga. Koos tantsitakse kihnu tantsu „Kalamees” ja peo kunstiline juht Ülo Luht võtab lõkkest tantsupeotule, paneb selle tormilaternasse ja annab kolmeks päevaks kihnlaste hoolde. „27. juuni hommikul asuvad kihnlased kaluripaatidel teele Pärnu poole, kus õhtul ühineb tantsupeotuli Tartust mööda siseveeteid ajaloolistel laevadel toodud laulupeotulega,” rääkis peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.

TuleTulemine on tänavuse laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuleteekond, mille käigus liigub 13. juunil Tartus süüdatud laulupeotuli mööda ajaloolisi siseveeteid ajaloolistel puulaevadel Viljandi kaudu Pärnusse ja ühineb seal Kihnu jaanitulest alguse saanud tantsupeotulega. Seejärel liigub laulu- ja tantsupeo ühine tuli jahtal Ruhnu Karu peatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus 2. juuliks Tallinnasse Admiraliteedi basseini, kus toimub peo avamine. TuleTulemise teekonna pikkuseks on üle 900 kilomeetri, millest siseveekogudel liigutakse ligi 380 kilomeetrit ja meritsi ligi 320 meremiili (umbes 590 kilomeetrit).

TuleTulemist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit, Eesti Kooriühing, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Lauluväljak: suvist laulu- ja tantsupidu pildistama!

Tallinna Lauluväljak korraldab suvise laulu- ja tantsupeo raames taas fotokonkursi “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009”. Konkursi eesmärgiks on koguda ja säilitada väärtuslikku pildimaterjali, mis kannaks edasi “ÜhesHingamise” ainuomast meeleolu, teatab SA Tallinna Lauluväljak.
Parimatest konkursile laekunud fotodest koostatakse avalik fotonäitus, mis avatakse 3. septembril sügishooaja piduliku avaüritusega Tallinna Lauluväljaku Kultuurikeskuses.
“Iga laulu- ja tantsupidu on ilmselgelt natuke isemoodi ning kindlasti kordumatu,” põhjendab ettevõetud projekti SA Tallinna Lauluväljaku turundus-arendusjuht Margot Holts. “Sajad tuhanded üritusel viibivad eestlased kujundavad tegelikult ise iga ürituse näo, mistõttu on ainuvõimalik, et kõige paremini ja ehedamalt annavad sündmuse meeleolu edasi needsamad peol viibivate inimeste fototabamused. Sageli kõige lahedamaks osutuvadki just need pildid, mis võetakse üles lavatagustes või publiku enda seas.”

Auhinnad
Fotokonkursi võitjale on Horizon Travel välja pannud kaheinimese reisi sooja päikese alla Madeirale. Teise koha võitja saadetakse koos enda ja sõbra perega lõõgastavale puhkuspaketile Laulasmaa SPA-sse. Kolmanda koha omanik saab 5000 krooni väärtuses valida fototarbeid Fotoluksist. Kõige värvilisemale pildile on eriauhinnaks rahvusmustrilised rahvuspapud.

Esimest korda korraldas SA Tallinna Lauluväljak samanimelise populaarse fotokonkursi ja sellele järgneva -näituse 2007. noorte laulu- ja tantsupeo aastal. Mitmed parimad konkursile laekunud tööd ehivad siiani Lauluväljaku Kultuurikeskuse seinu.

Fotosid saab laadida ülesse lauluväljaku kodulehel.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemine edeneb Pärnu suunas

TuleTulemise Tartu-Viljandi teekonna korraldaja Mati Raamat räägib, kuidas teekond on seni kulgenud ja kui hästi on teelisi jõegede ääres vastu võetud.
Lauluväljaku turundusjuht Margot Holts räägib aga Tallinna lauluväljaku väljakuulutatud fotokonkursist. Võitjatele lubatakse võimsaid auhindu. Pilte saab saata ja laadida ülesse aadressil www.lauluvaljak.ee 2.-9. juulini.

Saadet saab kuulata SIIT.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: kes räägib?

Vikerraadio ÜhesHingamise saate viimase kuulajamängu küsimus kõlab järgmiselt:

Kes on see dirigent, kes kord ühes proovis Estonia kontserdisaalis koori ees seistes kõigepealt nii mõnegi tuntud laulu tegelikku, võib-olla isegi varjatud mõtet, selgitada. Ometi kutsus see saalis esile lõbusat lõkerdamist. Vihjeks, et see huumorimeelega dirigent pole sugugi vähetähtis mees ka sellel laulupeol!

Helilõiku saab kuulata SIIN.

Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 26. juunil kell 13.00.ÜhesHingamise saadet saab kuulata SIIT.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemise taustapilt arvutile

Tegelikult ei ole see naljakas, aga alles praegu saime valmis juunikuu wallpaperid. Tõsised vabandused. Juuli wallpaperid on see-eest juba valmis ja varsti saab need endale laadida :).
Juuni taustapildil on TuleTulemine ehk laulu- ja tantsupeo tule teekond marsruudil Tartu-Viljandi-Pärnu-Kuressaare-Haapsalu-Kärdla-Lohusalu-Tallinn.

Vali mõõt: 1024X768 1280X1024 1280X800

1280X960 1440X900 1600X1200 1680X1050

Hangi teatmik ÜhesHingamine - Tagasi avalehele

ERR peoülekannetelt kokku ei hoia

Peagi lülituvad ETV ja ETV 2 laulu- ja tantsupeo lainele – näha saab intervjuusid lauljate ja tantsijatega, peaproove, erisaateid ning ekraanile jõuavad ka tuletoomise reportaažid, mida juhib Anu Välba, kirjutab Postimees.
Laulupeo teleülekande vastutava toimetaja Gerda Kordemetsa sõnul on laulu- ja tantsupidu eesti rahva jaoks üks olulisemaid sündmusi ja seepärast ka rahvusringhäälingule tähtis prioriteet.«Nii olulisi asju eelarvekärped väga ei puuduta,» rääkis ta ajalehele. Loe edasi Postimehe artiklist "Rahvusringhääling peoülekannetelt kokku ei hoia".

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Ilmus laulu- ja tantsupeo teataja “ÜhesHingamine”

Teisipäeval, 16. juunil jõuab müügile laulu- ja tantsupeo ametlik teataja “ÜhesHingamine”, mis koondab kogu publikule vajaliku info suvise laulu- ja tantsupeo kohta.
Suvise laulu- ja tantsupeo ainsast ametlikust väljaandest leiab pilli-, tantsu- ja laulupeo täieliku kava koos populaarsemate laulude sõnadega, ära on toodud kõigi osalevate kollektiivide nimekirjad, samuti Tallinna ühistranspordi skeem. Ka leiab trükisest peotule teekonna „TuleTulemine” peatuspaikades toimuvate ürituste kava ja lisaks on teatajas palju meeleolukat lugemist.
„Näiteks laulupeo kunstiline juht Ants Soots räägib, et tänavuse laulupeo sõnum on põlvkondade sidusus. Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht aga kinnitab, et tema süda on täis rõõmu Eestimaa tublide tantsurühmade üle. Tuletooja Jaan Tätte kõneleb, kuidas ta kirjutas tantsupeo tarbeks laulu “Sulle tahan hüüda”. Laulupeo lavastaja Andrus Vaarik tunnistab, et muusika on kõige võimsam meedium, mis talle kunagi on mõjunud,” rääkis teataja peatoimetaja Katrin Streimann.

Teataja “ÜhesHingamine” annab välja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, trükises on 244 lehekülge ja see maksab 59 krooni. Teataja on müügil suuremates kaubanduskeskustes kõikjal üle Eesti.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Eestis on koorilaul populaarseim harrastuskunst

Eestis oli 2008. aastal 73 000 inimest, kes tegelesid vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga, teatab Statistikaamet. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul, teatab Statistikaamet.
Mullu oli 41 000 inimest, kes harjutasid laulmist ja kellest 39 000 tegeles koorimuusikaga. Tegelejate arvu poolest järgnesid rahvatantsijad, keda oli 18 000. Lisaks oli veel üle 4000 pillimuusika harrastaja, kellest 2700 mängib puhkpilliorkestrites.
Eestis oli ligi 1400 harrastuskoori ja 300 muud ansamblit. Peagu 1200 rahvatantsurühma, ligi 200 rahvamuusikaansamblit ja üle 130 puhkpilliorkestri. Lisaks sellele veel ligi 350 harrastusteatrit või näiteringi, 230 käsitööringi, 125 folkloorirühma ning muid harrastuskollektiive ja ringe. Harrastajatest ligi poole moodustavad lapsed. 71% rahvakultuuri harrastajatest on naised. Meeste osatähtsus on suurem üksnes puhkpillimängijate seas. Kultuurimaju, rahvamaju ja huvikeskusi oli Eestis Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse andmeil 372.
Viimase kümnendi jooksul on harrastuskollektiivide arv vähenenud ligi poole võrra ja harrastajate hulk 40%. Laulmisega tegelejaid on jäänud vähemaks ligi viiendiku ja pillimuusikaga tegelejaid ligi 40%. Samas on koorilauljate arv jäänud samale tasemele ja puhkpillimängijate arv isegi viiendiku tõusnud.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ÜhesHingamise telereklaam

ÜhesHingamise telereklaamid on teie ees. Pikem versioon jookseb ERR-s ja lühem alates tänasest Kanal 2-s. Animatsiooni tegi meie kunstnik Taavi Varm.

Lühem versioon



Pikem versioon


Need ja muud ÜhesHingamise videod on vaadatavad YouTube-is.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ERR-s 19,5 tundi ÜhesHingamise saateid

TuleTulemisest valmib viis 15-minutilist reportaaži ja 24-minutiline kokkuvõte, laulupeo avamisele läheb tund, tantsupeole 2 tundi ja 20 minutit, kirjutab Õhtuleht.
Laulupeo rongkäiku ja kontserte näeb kahes 9- ja 5-tunnises otseülekandes. Pärast peo lõppu võetakse tähtsündmus kokku 55-minutilises erisaates. Ajalehe teatel lülitub peolainele lülitub ka ETV2, mis pühendub jooksva info jagamisele, tervitustele, intervjuudele jms. ETV2-s teeb praeguse seisuga tööd üle 30 vabatahtliku rahvusringhäälingust.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tartu laulupeol osaleja: Elagu vihm! Hurraa!

Üks huvitav postitus ja olukirjeldus laupäeval toimunud Tartu laulupeo kohta.
"Eile möödus 140 aastat esimesest Tartu või tegelikult üldse esimesest lalupeost. Alguses oli ilm paljulubav, kuid juba esimeste proovide ajal hakkas vihma tibutama, millest hiljem kujunes välja paduvihm. Seda siis juba koos äikesega," kirjutab Teele blogis Teele Liisi. Loe edasi postitusest "Elagu vihm! Hurraa!".

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemine 1. peatus - Kärkna

Laulu- ja tantsupeo tuleteekonna ehk TuleTulemise esimene peatud Tartumaal Kärkna kloostri varemetes. Tänud Aivarile filmimise eest!



Vaata ka:

• "Turm jõudis tulega Kärknasse" - Postimees
• "Galerii: laulupeo tuli viikingilaevas liikumas Võrtsjärve poole!" - Õhtuleht
• "Laulupeotuli alustas veeteekonda" - Kanal 2, Reporter
• "Laulupeotuli alustas 900 kilomeetrist teekonda" - Seitsmesed uudised, TV3
• "Laulupeotuli alustas teekonda" - AK, ETV

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulupeotuli teel

Kell 12.16 alustas Tartu raekoja eest teed Pärnu poole laulupeotuli. A Le Coq-i kammerkoor laulis mõne laulu, linnapea Urmas Kruuse ja kultuuriminister Laine Jänes andsid kaasa parimad soovid.

foto: ilm.ee

vt pildigaleriisid Postimehes ja Õhtulehes.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Peotuli alustas üle 900 km pikkust teekonda

Täna, 14. juuni keskpäeval alustas Tartust veeteid mööda liikumist laulupeotuli, mis ühineb 27. juunil Pärnus tantsupeotulega ning jõuab 2. juuliks laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” avamiseks Tallinna. Kokku ootab laulu- ja tantsupeo tuld üle 900 kilomeetri pikkune teekond.
TuleTulemine algas täna kell 12.00, kui Tartu raekoja platsilt saatsid laulupeotule teele Tartu linnapea Urmas Kruuse ja kultuuriminister Laine Jänes.
„Nagu ikka, sündis ka sel korral laulupeotuli Tartus. Kuid kui varem on tuli liikunud Tallinna poole mööda maanteed, siis nüüd liigub see ajaloolistel veealustel mööda siseveekogusid esmalt Pärnu poole ja alles sealt pärast ühinemist Kihnu jaanilõkkest süüdatud tantsupeotulega meritsi Lääne-Eesti saarestiku kaudu Tallinna suunas. Igas randumiskohas toimuvad ka rahvaüritused ja nii ühendab TuleTulemine oma teekonnal hulga Eesti inimesi,” ütles peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe. TuleTulemise teekonna pikkuseks on üle 900 kilomeetri, millest siseveekogudel liigutakse ligi 380 kilomeetrit ja meritsi ligi 320 meremiili (umbes 590 kilomeetrit).


Igas randumispaigas rahvapidu
Laulupeotuli liigub Pärnusse ajaloolisel veeteel mööda Emajõge, Võrtsjärve, Tänassilma jõge, Viljandi järve, Raudna, Halliste, Navesti ja Pärnu jõge. „Vaid Vana-Võidust kuni Viljandini minnakse sõidetavate veekogude puudumisel maismaad mööda,” ütles TuleTulemise Tartu-Viljandi etapi korraldaja Mati Raamat.
Kogu teekonnal liigutakse ajalooliste puulaevadega: kuni Võrtsjärveni viikingipaadiga, Võrtsjärvel viikingipaadi ja kalega, Tänassilma jõest kuni Reiu jõeni haabjatega. „Reiust alates lisandub taas viikingipaat,” lisas Raamat. Tartu-Pärnu teekonna igal õhtul (va 21.06 Vana-Võidus) toimub randumispaigas rahvapidu koos temaatilise kultuuriprogrammiga, kus esinevad kohalikud koorid, tantsijad ja pillimehed. „Lisaks püstitatakse kuuel päeval Kinobussi kinotelk, kus näidatakse laulupeoga seotud filme, kohaliku elu kroonikaid ja veeteedega seotud filme,” ütles Raamat. „Samuti on meil kaasas liikuv lodjakoda, kus tutvustatakse ajaloolise laevaehitusega seotud käsitöötraditsioonide. Igaüks saab võimaluse proovida köie keerutamist ja sepatöid.”

TuleTulemine on tänavuse laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuleteekond, mille käigus liigub 13. juunil Tartus süüdatud laulupeotuli mööda ajaloolisi siseveeteid ajaloolistel puulaevadel Viljandi kaudu Pärnusse ja ühineb seal Kihnus 23. juunil süüdatud tantsupeotulega. Seejärel liigub laulu- ja tantsupeo ühine tuli jahtal Ruhnu Karu peatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus 2. juuliks Tallinnasse Admiraliteedi basseini, kus toimub ka peo avamine.

TuleTulemist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit, Eesti Kooriühing, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele