Hoolimata lausvihmast, mis saatis nii tule süütamist, rongkäiku kui ka pidu ennast, ei kadunud Tartu laulupeol lauljate rõõmus meel. Laulukaare all oli koos üle 8000 laulja, tantsija ning pillimehe, vahendab "Aktuaalne kaamera".
Veel üks pilt tänasest Tartu laulupeost. http://twitpic.com/7asdk
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
laupäev, 13. juuni 2009
reede, 12. juuni 2009
Viimsi lubab peolistel valla bussiliinidel tasuta sõita
Viimsi vallavolikogu andis laulupeol ja tantsupeol "ÜhesHingamine" osalejatele peo toimumise ajaks õiguse sõita valla bussiliinidel tasuta, teatab ajaleht Harju Elu. Tasuta saab Viimsi valla bussiliinidel sõita peo randmepaela alusel 30. juunist 5. juulini.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Laulupeo traditsioon on talletatud postmargile
18. juunil kl 17 esitletakse Tartus ERM-i Postimuuseumis (Rüütli 15) postmarki „XXV laulupidu“ ning avatakse näitus „Laulupidu postmargil“. Nii postmark kui ka avatav näitus on pühendatud pikale laulupeo traditsioonile, teatab Eesti Rahva Muuseum.
Laulupeo postmark antakse välja täpselt sel päeval kui 140. aastat tagasi algas esimene laulupidu. Eesti Posti poolt väljaantava margi kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass, see on neljas laulupeole pühendatud mark. Esimese päeva tempel on kasutusel nii Tartus kui Tallinnas 18. juunil.
Helve Schasmini kureeritud näitus „Laulupidu postmargil“ on laulupidude peegeldus filateelias ja hõlmab aega 1928. aastast tänaseni. Välja on pandud reklaamtemplid, eritemplid, ümbrikud, margid, suveniirmargid, FDC-d. Näitusel saab tutvuda ka Ants Linnardi erakogust pärinevate temaatiliste templijäljenditega.
Laulupeo postmark antakse välja täpselt sel päeval kui 140. aastat tagasi algas esimene laulupidu. Eesti Posti poolt väljaantava margi kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass, see on neljas laulupeole pühendatud mark. Esimese päeva tempel on kasutusel nii Tartus kui Tallinnas 18. juunil.
Helve Schasmini kureeritud näitus „Laulupidu postmargil“ on laulupidude peegeldus filateelias ja hõlmab aega 1928. aastast tänaseni. Välja on pandud reklaamtemplid, eritemplid, ümbrikud, margid, suveniirmargid, FDC-d. Näitusel saab tutvuda ka Ants Linnardi erakogust pärinevate temaatiliste templijäljenditega.
Tartu laulupeo otseülekanne internetis
Tartu laulupidu on jälgitav otseülekandena ka interneti vahendusel. Homme kell 19 Tartu lauluväljakul algavat pidu saab vaadata aadressil www.noortetv.ee.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Tartu linnapea: Homme heisatagu lipud!
Tartu linnapea kutsub homme toimuva Tartu laulupeo auks riigilippe heiskama, teatab Tartu linnavalitsus.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Täna on Tartu laulupeo eelkontsert
Täna, 12. juunil algusega kell 19 toimub Maarja kirikuhoones (Pepleri 1) Tartu laulupeo pidulik eelkontsert, teatab Tartu linnavalitsus. Samas paigas sai 140 aastat tagasi teoks I Eesti Üldlaulupeo peaproov.
Proovis laulsid meie esimesel laulupeol osalenud enam kui 800 meest. Tänasel kontserdil astuvad üles Vanemuise Sümfooniaorkester ja Tartu valikkoorid: Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Noortekoor. Dirigeerivad Lauri Sirp ja Taavo Virkhaus, solistid on Karmen Puis ja Taavi Tampuu. Ettekandele tulevad Eesti heliloojate suurteosed. Piletite müük tund enne kontserdi algust kohapeal, piletid 80/100 krooni.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Proovis laulsid meie esimesel laulupeol osalenud enam kui 800 meest. Tänasel kontserdil astuvad üles Vanemuise Sümfooniaorkester ja Tartu valikkoorid: Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Noortekoor. Dirigeerivad Lauri Sirp ja Taavo Virkhaus, solistid on Karmen Puis ja Taavi Tampuu. Ettekandele tulevad Eesti heliloojate suurteosed. Piletite müük tund enne kontserdi algust kohapeal, piletid 80/100 krooni.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
PRESSITEADE: Laulu- ja tantsupeo ametlik infonumber on 1182
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja AS Ekspress Hotline sõlmisid koostööleppe, millega suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” ametlik infotelefon on 1182.
Alates sellest nädalast saab infotelefonilt 1182 infot 25. laulu- ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine” piletimüügi, piletihindade, etenduste ja kontsertide ajakavade kohta. „Seega kogu info, mida peo külaline vajab,” ütles AS Ekspress Hotline juhataja Vahur Kukk. „Pole kahtlust, et Eesti rahva suurim ühisüritus toob suure küsimustelaviini. Soovime selle koostöö raames aidata kaasa just publiku küsimustele kiirete ja täpsete vastuste otsimisega. Seeläbi saavad peo korraldajad kasutada veel viimaseid peoni jäänud päevi suurürituse ettevalmistamiseks,” rääkis Kukk.
Lisaks saab 1182-st infot 13. juunist 2. juulini toimuva laulu- ja tantsupeo tuleteekonna TuleTulemine ning sellega seonduvate kontsertide kohta. „Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tartus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega ja liigub meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.
Peamiselt peo publikule mõeldud täpne ja pidevalt ajakohastatav info suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” kohta on leitav lisaks tasulisele infotelefonile 1182 ka tasuta veebiväravast www.1182.ee.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Alates sellest nädalast saab infotelefonilt 1182 infot 25. laulu- ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine” piletimüügi, piletihindade, etenduste ja kontsertide ajakavade kohta. „Seega kogu info, mida peo külaline vajab,” ütles AS Ekspress Hotline juhataja Vahur Kukk. „Pole kahtlust, et Eesti rahva suurim ühisüritus toob suure küsimustelaviini. Soovime selle koostöö raames aidata kaasa just publiku küsimustele kiirete ja täpsete vastuste otsimisega. Seeläbi saavad peo korraldajad kasutada veel viimaseid peoni jäänud päevi suurürituse ettevalmistamiseks,” rääkis Kukk.
Lisaks saab 1182-st infot 13. juunist 2. juulini toimuva laulu- ja tantsupeo tuleteekonna TuleTulemine ning sellega seonduvate kontsertide kohta. „Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tartus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega ja liigub meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.
Peamiselt peo publikule mõeldud täpne ja pidevalt ajakohastatav info suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” kohta on leitav lisaks tasulisele infotelefonile 1182 ka tasuta veebiväravast www.1182.ee.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Nädala küsimus: millal tõuseb Tiia-Ester Loitme dirigendipulti?
Vikerraadio ÜhesHingamise saate selle nädala küsimus:
Millise laulu ajal tõuseb Tiia-Ester Loitme sellel laulupeol dirigendipulti?
Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 18. juunil kell 13.00.
ÜhesHingamise saadet saab kuulata SIIT.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Millise laulu ajal tõuseb Tiia-Ester Loitme sellel laulupeol dirigendipulti?
Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 18. juunil kell 13.00.
ÜhesHingamise saadet saab kuulata SIIT.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
neljapäev, 11. juuni 2009
Esimesed laulupeo piletite võitjad on selgunud
Selgunud on viis õnnelikku, kes võitsid Maalehe viktoriinil kaks piletit laulupeo I kontserdile 4. juulil.
Võitjateks osutusid:
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Võitjateks osutusid:
- Anne-Liis Pitkänen
- Kaarel Julge
- Sirje Rist
- Kaie Väljak
- Triin Pinka
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
kolmapäev, 10. juuni 2009
Eesti Pank esitleb laulu- ja tantsupidudele pühendatud meenemünte
Eesti Pank teatab, et esitleb reedel, 12. juunil laulu- ja tantsupidude traditsioonile pühendatud kullast 100-kroonise nimiväärtusega meenemünti ja hõbedast 10-kroonise nimiväärtusega meenemünti.
Kullast meenemündi tagaküljel on kujutatud 1960. aastast kasutusel olnud laululava, mille kaarest on saanud laulupidude sümbol. Samuti on mündi tagaküljel selle nimiväärtus „100 KROONI”. Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „EESTI VABARIIK” ja aastaarv 2009. Kullast meenemündi on kujundanud Merle Kasonen ja Triinu Silla. Müntide tiraaž on 5 000 ja kuldmündi maksumus on 3 500 krooni.
foto: Eesti Pank
Hõbedast meenemündi tagaküljel on kujutatud meeste tantsuring, mida võib vaadata ka ajarattana, mis sümboliseerib laulu- ja tantsupidude pikka traditsiooni. Mündi tagaküljel on ka selle nimiväärtus „10 KROONI”. Meenemündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „EESTI VABARIIK” ja aastaarv 2009. Hõbedast meenemündi on kujundanud Tiiu Pirsko ja Mati Veermets. Müntide tiraaž on 10 000 ja hõbemündi maksumus on 350 krooni.
foto: Eesti Pank
Meenemüntide trükikvaliteedis pildid leiab Eesti Panga koduleheküljelt.
Kullast meenemündi tagaküljel on kujutatud 1960. aastast kasutusel olnud laululava, mille kaarest on saanud laulupidude sümbol. Samuti on mündi tagaküljel selle nimiväärtus „100 KROONI”. Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „EESTI VABARIIK” ja aastaarv 2009. Kullast meenemündi on kujundanud Merle Kasonen ja Triinu Silla. Müntide tiraaž on 5 000 ja kuldmündi maksumus on 3 500 krooni.
foto: Eesti PankHõbedast meenemündi tagaküljel on kujutatud meeste tantsuring, mida võib vaadata ka ajarattana, mis sümboliseerib laulu- ja tantsupidude pikka traditsiooni. Mündi tagaküljel on ka selle nimiväärtus „10 KROONI”. Meenemündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „EESTI VABARIIK” ja aastaarv 2009. Hõbedast meenemündi on kujundanud Tiiu Pirsko ja Mati Veermets. Müntide tiraaž on 10 000 ja hõbemündi maksumus on 350 krooni.
foto: Eesti PankMeenemünte on võimalik osta ka komplektina hinnaga 4 000 krooni. Meenemündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).
Meenemünte hakkavad reedel, 12. juunil algusega kell 12 müüma Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) ning SEB kontorid üle Eesti.
Meenemünte hakkavad reedel, 12. juunil algusega kell 12 müüma Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) ning SEB kontorid üle Eesti.
Meenemüntide trükikvaliteedis pildid leiab Eesti Panga koduleheküljelt.
PRESSITEADE: Laulu- ja tantsupeol hoolitseb korra eest G4S
Suvise laulu- ja tantsupeo turvahanke võitis AS G4S, kelle ülesandeks on tagada peoliste ja pealtvaatajate turvalisus peo- ning harjutusaladel, teatab turvafirma G4S.
G4S-i valvedivisjoni direktori Margus Kolumbuse sõnul on laulu- ja tantsupeo tähendus eesti rahvale ja riigile mõõtmatu ja seetõttu on turvaleping ühtaegu nii suureks tunnustuseks kui ka väljakutseks. „Kindlasti teeme kõik selleks, et nii esinejad, peokülalised kui ka korraldajad end turvaliselt tunneksid,“ ütles ta.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega sõlmitud lepingu järgi on G4S-i ülesandeks tagada ligi 37 000 peol osaleja ning kõigi pealtvaatajate turvalisus kontsertidel ja proovides. Lisaks vastutab ettevõte ka paljude muude valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest nii Tallinna Lauluväljakul, Kalevi staadionil ja selle harjutusväljakutel, Pillipeol Raekoja platsil ja peo avamisel Admiraliteedi basseini juures.
G4S-i turvajuhi Kristiina Eelmaa sõnul on tõsised ettevalmistused peo turvalisuse tagamiseks juba alanud. „Politsei ja päästeametiga käivad töögruppides regulaarsed planeerimisnõupidamised,“ ütles ta. „Kõik objektid käiakse läbi ja koostatakse eraldi turvaplaanid. Paika tuleb panna näiteks sideprotseduurid, evakuatsiooniplaanid kriisiolukordadeks ja sissepääsureeglid.“
Maailma suurima turvakontserni G4S ettevõte AS G4S Eesti annab Eestis tööd ligi 3400 inimesele, ettevõtte käive eelmisel aastal oli 1,2 miljardit krooni.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
G4S-i valvedivisjoni direktori Margus Kolumbuse sõnul on laulu- ja tantsupeo tähendus eesti rahvale ja riigile mõõtmatu ja seetõttu on turvaleping ühtaegu nii suureks tunnustuseks kui ka väljakutseks. „Kindlasti teeme kõik selleks, et nii esinejad, peokülalised kui ka korraldajad end turvaliselt tunneksid,“ ütles ta.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega sõlmitud lepingu järgi on G4S-i ülesandeks tagada ligi 37 000 peol osaleja ning kõigi pealtvaatajate turvalisus kontsertidel ja proovides. Lisaks vastutab ettevõte ka paljude muude valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest nii Tallinna Lauluväljakul, Kalevi staadionil ja selle harjutusväljakutel, Pillipeol Raekoja platsil ja peo avamisel Admiraliteedi basseini juures.
G4S-i turvajuhi Kristiina Eelmaa sõnul on tõsised ettevalmistused peo turvalisuse tagamiseks juba alanud. „Politsei ja päästeametiga käivad töögruppides regulaarsed planeerimisnõupidamised,“ ütles ta. „Kõik objektid käiakse läbi ja koostatakse eraldi turvaplaanid. Paika tuleb panna näiteks sideprotseduurid, evakuatsiooniplaanid kriisiolukordadeks ja sissepääsureeglid.“
Maailma suurima turvakontserni G4S ettevõte AS G4S Eesti annab Eestis tööd ligi 3400 inimesele, ettevõtte käive eelmisel aastal oli 1,2 miljardit krooni.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
"Laulupidu teeb rahvas!"
Sellist pealkirja kandis Jaan Tõnissoni artikkel ajalehes Postimees 15. juunil 1930. 1894. aastal toimunud viies üldlaulupidu jäi viimaseks Tartus peetud üldlaulupeoks, kõik edasised peod toimusid Tallinnas. Tartumaa II laulupeo eel tegid Tartu ühiskonnategelased eesotsas Tõnissoniga ettepaneku tuua üldlaulupidude korraldamise traditsioon tagasi laulupidude sünnilinna. Tartu Laulupeomuuseum avabki neljapäeval, 11. juunil kell 16 näituse Tartumaa laulupidudest perioodil 1926-1940.
Näitus annab ülevaate Eesti Vabariigi esimestel iseseisvusaastatel toimunud neljast Tartumaa laulupeost, maakondlikust peost, mis kasvasid üle-eestilisteks sündmusteks. Näituse koostas Tartu Laulupeomuuseumi kuraator Kristiina Tael, kujundas Joonas Õunapuu. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Näitus annab ülevaate Eesti Vabariigi esimestel iseseisvusaastatel toimunud neljast Tartumaa laulupeost, maakondlikust peost, mis kasvasid üle-eestilisteks sündmusteks. Näituse koostas Tartu Laulupeomuuseumi kuraator Kristiina Tael, kujundas Joonas Õunapuu. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
teisipäev, 9. juuni 2009
TMM-le kingiti Gustav Ernesaksa autoportree
Soomlane Seppo Mäkinen kinkis 8. juunil 2009. a Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile (TMM) taiese Gustav Ernesaksa autoportreega, teatab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
1961. aastal külastas Gustav Ernesaks Soomes Mikkelis elavaid Seppo Mäkineni vanemaid. Senja ja Eino Mäkinen tegutsesid mõlemad koorilaulu valdkonnas. Külas viibimise ajal visandas Ernesaks kriidiga perekonna laste mustale joonistustahvlile külgvaates autoportree, signeeringuks 10.06.1961. Kriidi piirjooned joonistas pereema hiljem valge värviga üle, et säiliks olulise isiku visand. Taiese mõõdud on 130 cm x 130 cm. Taies oli seni Seppo Mäkineni kodus, kuid perekond soovis tagada selle parema säilimise ning laiema eksponeerimise.
Annetusena saadud taies leiab koha muuseumi kunstikogus.
foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi veebileht
1961. aastal külastas Gustav Ernesaks Soomes Mikkelis elavaid Seppo Mäkineni vanemaid. Senja ja Eino Mäkinen tegutsesid mõlemad koorilaulu valdkonnas. Külas viibimise ajal visandas Ernesaks kriidiga perekonna laste mustale joonistustahvlile külgvaates autoportree, signeeringuks 10.06.1961. Kriidi piirjooned joonistas pereema hiljem valge värviga üle, et säiliks olulise isiku visand. Taiese mõõdud on 130 cm x 130 cm. Taies oli seni Seppo Mäkineni kodus, kuid perekond soovis tagada selle parema säilimise ning laiema eksponeerimise.
Annetusena saadud taies leiab koha muuseumi kunstikogus.
foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi veebilehtRahvusmustrites rüperaalid
Laulu- ja tantsupeo eel tõi Elisa müüki rahvusmustriga rüperaalid, et anda mobiilsele arvutifännile võimalus võtta rahvusmustrid kaasaegsesse kasutusse ka arvuti kaanel, teatab Elisa. 
foto: Elisa 
foto: Elisa
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
foto: ElisaEesti Rahva Muuseumi teaduri Reet Piiri sõnul pole ilusaid ja häid asju kunagi liiga palju, eriti kui need toetuvad traditsioonidele. „Elisa sülearvutite kaanekujunduses on kasutatud igale eestlasele äratuntavaid sümboleid - triibuseelikut ja vöökirja kaheksaharulist õnnetähte." 
foto: Elisa
foto: ElisaElisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul on laulu- ja tantsupeo aastal seni rahvarõivaraamatutest teada olevad rahvarõivamustrid mitmel pool aktiivselt kasutusse võetud ning seeläbi taas ellu äratatud. „Kui praeguseks on Eesti ajaloolised rahvusmustrid kaunistamas sokke ja tenniseid, siis Elisal on mobiilsetele arvutifännidele varuks võimalus soetada endale rahvusmustriga sülearvuti," lausus ta. Lenovo IdeapadS10 sülearvuti kaanele saab valida kas Kanepi kihelkonna stiliseeritud vöökiri, Kihnu kördi või Urvaste kihelkonna seeliku triibustiku.
foto: ElisaMuster kantakse rüperaali kaanele kilega, mis on soovi korral ka kergesti eemaldatav.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Ilmub laulupeo ajalugu tutvustav DVD
Homme esitleb Eesti Filmiarhiiv Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas uut DVD-d «Laulud nüüd lähevad», mis anti välja laulupidude 140. juubeli tähistamiseks.
DVD esimene film on tehtud Eesti filmikunsti algusaastail “Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul” (1913), teine film “VIII üldine Eesti laulupidu” võeti üles “Estonia-Filmi” poolt 30.06.-02.07.1923.a. Tallinnas peetud peo ajal., kolmas film “Eesti X üldlaulupidu Tallinnas” jäädvustati helifilmina USA “Fox Film Corporation’i” poolt 23.-25.06.1933 Tallinnas peetud laulupeo ajal, neljas film “XI üldlaulupidu” salvestati 23.-25.06. 1938. aastal ja on pühendatud Eesti Vabariigi XX aastapäevale. Kokku on DVD mahuks 56 minutit.
DVD esimene film on tehtud Eesti filmikunsti algusaastail “Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul” (1913), teine film “VIII üldine Eesti laulupidu” võeti üles “Estonia-Filmi” poolt 30.06.-02.07.1923.a. Tallinnas peetud peo ajal., kolmas film “Eesti X üldlaulupidu Tallinnas” jäädvustati helifilmina USA “Fox Film Corporation’i” poolt 23.-25.06.1933 Tallinnas peetud laulupeo ajal, neljas film “XI üldlaulupidu” salvestati 23.-25.06. 1938. aastal ja on pühendatud Eesti Vabariigi XX aastapäevale. Kokku on DVD mahuks 56 minutit.
esmaspäev, 8. juuni 2009
ERR alustab laulu- ja tantsupeo kuuga
Laulu- ja tantsupidu ÜhesHingamine toob rahvusringhäälingu programmidesse juba juunist hulgaliselt saateid ja juulis toimuvat pidu vahendatakse mitmekesiselt, teatab Eesti Rahvusringhääling oma pressiteates.
ETV eetrisse jõuavad laulu-ja tantsupeoteemalised dokumentaalfilmid: 17. juunil "Laulutaadi hümnid" (2008), 24. juunil "Laulev revolutsioon" (2006), 1. juulil "Tuulepealsed leelod" (2007) ja 2. juulil "Leelo" (1969). Alates 9. juunist on teisipäeviti ja pühapäeviti eetris valik "Tähelaeva" kordusi, kus portreteeritakse laulu-ja tantsupeoga seotud inimesi. Terevisioonis laulavad 15.-19. juunini koorid, kes on teel laulupeole, tehakse intervjuusid peolistega. Tule teekonna saated "TuleTulemine", kus reporteritööd teeb Anu Välba, on eetris 27. juunist. Traditsiooniliselt teeb ETV otseülekanded laulu- ja tantsupeost.
ETV2-s saab peonädalal näha teistsugust vaadet sündmustele - on kaasaelamist proovidele, kulissidetagusele melule, jagatakse jooksvat teavet platsilt ja linnast. Õhtustel eetriaegadel näeb aga kolme viimase aasta laulu-ja tantsupeo kontserte ja noortepidu "Ilmapuu lävel".
Kuni peopäevani on Vikerraadios neljapäeviti kell 16.30 eetris laulu- ja tantsupeo rubriik ÜhesHingamine. Vikerraadio vahendab otseülekandes mõlemad laulupeo kontserdid, teeb otsereportaaži rongkäigust ning nädala jooksul lülitusi laulu- ja tantsupeo proovidelt.
Klassikaraadios on otseülekanne laulupeoliste tervituskontserdilt Estonia kontserdisaalist 1. juulil, kus tulevad ettekandele Jean Sibeliuse sümfoonia nr 2 D-duur, Antonín Dvořáki sümfoonia nr 8 G-duur ning Eesti Rahvusmeeskoori ja solist Jassi Zahharovi osavõtul Villem Kapi kooripoeem „Põhjarannik“. Dirigent on Neeme Järvi.
Peoülekandeid saab kõrgkvaliteetse pildiga vaadata ka ETV HD-testkanalil ja Tele2-e kliendid näevad neid oma mobiiltelefonides.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
ETV eetrisse jõuavad laulu-ja tantsupeoteemalised dokumentaalfilmid: 17. juunil "Laulutaadi hümnid" (2008), 24. juunil "Laulev revolutsioon" (2006), 1. juulil "Tuulepealsed leelod" (2007) ja 2. juulil "Leelo" (1969). Alates 9. juunist on teisipäeviti ja pühapäeviti eetris valik "Tähelaeva" kordusi, kus portreteeritakse laulu-ja tantsupeoga seotud inimesi. Terevisioonis laulavad 15.-19. juunini koorid, kes on teel laulupeole, tehakse intervjuusid peolistega. Tule teekonna saated "TuleTulemine", kus reporteritööd teeb Anu Välba, on eetris 27. juunist. Traditsiooniliselt teeb ETV otseülekanded laulu- ja tantsupeost.
ETV2-s saab peonädalal näha teistsugust vaadet sündmustele - on kaasaelamist proovidele, kulissidetagusele melule, jagatakse jooksvat teavet platsilt ja linnast. Õhtustel eetriaegadel näeb aga kolme viimase aasta laulu-ja tantsupeo kontserte ja noortepidu "Ilmapuu lävel".
Kuni peopäevani on Vikerraadios neljapäeviti kell 16.30 eetris laulu- ja tantsupeo rubriik ÜhesHingamine. Vikerraadio vahendab otseülekandes mõlemad laulupeo kontserdid, teeb otsereportaaži rongkäigust ning nädala jooksul lülitusi laulu- ja tantsupeo proovidelt.
Klassikaraadios on otseülekanne laulupeoliste tervituskontserdilt Estonia kontserdisaalist 1. juulil, kus tulevad ettekandele Jean Sibeliuse sümfoonia nr 2 D-duur, Antonín Dvořáki sümfoonia nr 8 G-duur ning Eesti Rahvusmeeskoori ja solist Jassi Zahharovi osavõtul Villem Kapi kooripoeem „Põhjarannik“. Dirigent on Neeme Järvi.
Peoülekandeid saab kõrgkvaliteetse pildiga vaadata ka ETV HD-testkanalil ja Tele2-e kliendid näevad neid oma mobiiltelefonides.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
PRESSITEADE: Algas laulu- ja tantsupeo kuu
Suvise laulu- ja tantsupeoni jääva kuu jooksul toimub kolm nädalat kestev peotule teekond „TuleTulemine” Tartust mööda veeteed läbi Viljandi, Pärnu ja Lääne-Eesti saarte Tallinnasse.
„Selle laulu- ja tantsupeo tuli ühendab oma teekonnal sõna otseses mõttes suure osa Eestist. Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tartus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega. Siit edasi liigub juba laulu- ja tantsupeo ühine tuli meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee. „Tuleteekonna randumispaikades annavad kontserte laulu- ja tantsupeo liikmeskonda ühendavad seltsid, kellele tegelikult peo liikumine toetubki,” sõnas ta. Tuld viivad Pärnust Tallinnasse Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit ja Eesti Kooriühing. „Laulu- ja tantsupeo tuli randub igal õhtul uues sadamas, kus tule saabumist muusika ja tantsuga pühitsetakse. Päikeseloojangul alustab peotuli uute tulehoidjatega Ruhnu Karu pardal taas oma teekonda,” selgitas TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.
Tartus süüdatud laulupeotule toob Pärnusse mööda iidseid laevateid Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi koos erinevate ajalooliste laevade huvilisi koondavate seltsidega. „Mõte tuua peo tuli Tallinna veeteed mööda on seotud tantsupeo teemaga „Meri”,” selgitas Mart Tõnismäe.
Samal ajal TuleTulemisega hakkavad alates 30. juunist Tallinnas tantsupeo proovid, lauljad ja puhkpillorkestrid saabuvad pealinna alates 2. juulist. Kokku osaleb suvisel laulupeol 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsijaga ning võimlejaga. Lisaks osaleb 41 väliskollektiivi 1340 lauljaga.
Laulu- ja tantsupeo kuu raames toimub veel mitmeid ettevõtmisi. Näiteks annab Eesti Post välja 25. laulupeole pühendatud erimargi ja märgistab kuu aja jooksul kogu masintöödeldava posti ÜhesHingamise eritempliga, Eesti Pank emiteerib 10- ja 100-kroonised erimündid, jäätisetootja AS Premia toob müüki spetsiaalselt peoks mõeldud erijäätise ning Eesti Rahvusringhääling tähistab peokuud eriprogrammiga.
25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine“ toimub 2.-5. juulil Tallinnas. Peo juhatab 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnevad kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.
„Selle laulu- ja tantsupeo tuli ühendab oma teekonnal sõna otseses mõttes suure osa Eestist. Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tartus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega. Siit edasi liigub juba laulu- ja tantsupeo ühine tuli meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee. „Tuleteekonna randumispaikades annavad kontserte laulu- ja tantsupeo liikmeskonda ühendavad seltsid, kellele tegelikult peo liikumine toetubki,” sõnas ta. Tuld viivad Pärnust Tallinnasse Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit ja Eesti Kooriühing. „Laulu- ja tantsupeo tuli randub igal õhtul uues sadamas, kus tule saabumist muusika ja tantsuga pühitsetakse. Päikeseloojangul alustab peotuli uute tulehoidjatega Ruhnu Karu pardal taas oma teekonda,” selgitas TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.
Tartus süüdatud laulupeotule toob Pärnusse mööda iidseid laevateid Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi koos erinevate ajalooliste laevade huvilisi koondavate seltsidega. „Mõte tuua peo tuli Tallinna veeteed mööda on seotud tantsupeo teemaga „Meri”,” selgitas Mart Tõnismäe.
Samal ajal TuleTulemisega hakkavad alates 30. juunist Tallinnas tantsupeo proovid, lauljad ja puhkpillorkestrid saabuvad pealinna alates 2. juulist. Kokku osaleb suvisel laulupeol 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsijaga ning võimlejaga. Lisaks osaleb 41 väliskollektiivi 1340 lauljaga.Laulu- ja tantsupeo kuu raames toimub veel mitmeid ettevõtmisi. Näiteks annab Eesti Post välja 25. laulupeole pühendatud erimargi ja märgistab kuu aja jooksul kogu masintöödeldava posti ÜhesHingamise eritempliga, Eesti Pank emiteerib 10- ja 100-kroonised erimündid, jäätisetootja AS Premia toob müüki spetsiaalselt peoks mõeldud erijäätise ning Eesti Rahvusringhääling tähistab peokuud eriprogrammiga.
25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine“ toimub 2.-5. juulil Tallinnas. Peo juhatab 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnevad kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.
reede, 5. juuni 2009
Homme toimub Peipsi Pidu
Homme toimub Jõgevamaal Kasepääl Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupidu "Peipsi Pidu", mida juhivad Kalevipoeg ja Oskar Lutsu "Kevade" populaarsemad tegelased.
"Pidu on ka läbinisti Jõgevamaalik. Nii juhivad seda meie maakonnas enamuse oma kangelastegudest sooritanud Kalevipoeg, keda abistavad populaarsed tegelased Oskar Lutsu "Kevadest". Nii võib juhtuda, et Peipsi rannikul kohtub Kalevipoeg esmakordselt Joosep Tootsi või Raja Teelega," rääkis laulupeokomisjoni esimees, Jõgeva maavanem Aivar Kokk Õhtulehele.
Kava:
17.30 "Peipsi Peo" avamine Mustvee sadamas
18.00 Rongkäik mööda Eesti pikimat külatänavat Mustveest-Kasepääle
20.00 Algab "Peipsi Pidu"
22.30 Mürtsub trumm ja pillid hüüavad...
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
"Pidu on ka läbinisti Jõgevamaalik. Nii juhivad seda meie maakonnas enamuse oma kangelastegudest sooritanud Kalevipoeg, keda abistavad populaarsed tegelased Oskar Lutsu "Kevadest". Nii võib juhtuda, et Peipsi rannikul kohtub Kalevipoeg esmakordselt Joosep Tootsi või Raja Teelega," rääkis laulupeokomisjoni esimees, Jõgeva maavanem Aivar Kokk Õhtulehele.
Kava:
17.30 "Peipsi Peo" avamine Mustvee sadamas
18.00 Rongkäik mööda Eesti pikimat külatänavat Mustveest-Kasepääle
20.00 Algab "Peipsi Pidu"
22.30 Mürtsub trumm ja pillid hüüavad...
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
ÜhesHingamine tuleb HD pildiga
Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai kätte Baltikumis ainulaadse ülekandejaama, mis võimaldab toota HD ehk kõrglahutusega videopilti ja salvestusi kuni 16 kaameraga. ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa rääkis Aktuaalsele Kaamerale, et uue ülekandejaama soetamiseks mitu. "Kõige olulisem on kindlasti, et me toodame ju pidevalt pilti üritustelt ja sündmustelt, näiteks kohe toimuvalt laulu- ja tantsupeolt või veel enne seda võidusamba avamiselt," ütles ta.
Loe edasi ERR-i uudisteportaalist.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Loe edasi ERR-i uudisteportaalist.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
neljapäev, 4. juuni 2009
Nädala küsimus: Kes räägib?
Tänases Vikerraadio ÜhesHingamise saates rääkisid laulupeost dirigent Ene Üleoja ja tantsupeost tantsujuht Maido Saar. Mõlemad vastasid muuhulgas küsimusele, kuidas väljakutäit inimest juhatada. Saadet saab kuulata SIIT.
Nädala heliküsimus:
Kes on see daam, koorijuht, kes arutleb, mis temast oleks võinud saada, kui koorijuhtimise töö oleks minigl põhjusel soiku jäänud.
Küsimust saab kuulata SIIT. Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 11. juunil kell 13.00.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Nädala heliküsimus:
Kes on see daam, koorijuht, kes arutleb, mis temast oleks võinud saada, kui koorijuhtimise töö oleks minigl põhjusel soiku jäänud.
Küsimust saab kuulata SIIT. Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 11. juunil kell 13.00.
Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele
Tellimine:
Postitused (Atom)
