Tartu laulupeol osaleja: Elagu vihm! Hurraa!

Üks huvitav postitus ja olukirjeldus laupäeval toimunud Tartu laulupeo kohta.
"Eile möödus 140 aastat esimesest Tartu või tegelikult üldse esimesest lalupeost. Alguses oli ilm paljulubav, kuid juba esimeste proovide ajal hakkas vihma tibutama, millest hiljem kujunes välja paduvihm. Seda siis juba koos äikesega," kirjutab Teele blogis Teele Liisi. Loe edasi postitusest "Elagu vihm! Hurraa!".

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TuleTulemine 1. peatus - Kärkna

Laulu- ja tantsupeo tuleteekonna ehk TuleTulemise esimene peatud Tartumaal Kärkna kloostri varemetes. Tänud Aivarile filmimise eest!



Vaata ka:

• "Turm jõudis tulega Kärknasse" - Postimees
• "Galerii: laulupeo tuli viikingilaevas liikumas Võrtsjärve poole!" - Õhtuleht
• "Laulupeotuli alustas veeteekonda" - Kanal 2, Reporter
• "Laulupeotuli alustas 900 kilomeetrist teekonda" - Seitsmesed uudised, TV3
• "Laulupeotuli alustas teekonda" - AK, ETV

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulupeotuli teel

Kell 12.16 alustas Tartu raekoja eest teed Pärnu poole laulupeotuli. A Le Coq-i kammerkoor laulis mõne laulu, linnapea Urmas Kruuse ja kultuuriminister Laine Jänes andsid kaasa parimad soovid.

foto: ilm.ee

vt pildigaleriisid Postimehes ja Õhtulehes.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Peotuli alustas üle 900 km pikkust teekonda

Täna, 14. juuni keskpäeval alustas Tartust veeteid mööda liikumist laulupeotuli, mis ühineb 27. juunil Pärnus tantsupeotulega ning jõuab 2. juuliks laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” avamiseks Tallinna. Kokku ootab laulu- ja tantsupeo tuld üle 900 kilomeetri pikkune teekond.
TuleTulemine algas täna kell 12.00, kui Tartu raekoja platsilt saatsid laulupeotule teele Tartu linnapea Urmas Kruuse ja kultuuriminister Laine Jänes.
„Nagu ikka, sündis ka sel korral laulupeotuli Tartus. Kuid kui varem on tuli liikunud Tallinna poole mööda maanteed, siis nüüd liigub see ajaloolistel veealustel mööda siseveekogusid esmalt Pärnu poole ja alles sealt pärast ühinemist Kihnu jaanilõkkest süüdatud tantsupeotulega meritsi Lääne-Eesti saarestiku kaudu Tallinna suunas. Igas randumiskohas toimuvad ka rahvaüritused ja nii ühendab TuleTulemine oma teekonnal hulga Eesti inimesi,” ütles peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe. TuleTulemise teekonna pikkuseks on üle 900 kilomeetri, millest siseveekogudel liigutakse ligi 380 kilomeetrit ja meritsi ligi 320 meremiili (umbes 590 kilomeetrit).


Igas randumispaigas rahvapidu
Laulupeotuli liigub Pärnusse ajaloolisel veeteel mööda Emajõge, Võrtsjärve, Tänassilma jõge, Viljandi järve, Raudna, Halliste, Navesti ja Pärnu jõge. „Vaid Vana-Võidust kuni Viljandini minnakse sõidetavate veekogude puudumisel maismaad mööda,” ütles TuleTulemise Tartu-Viljandi etapi korraldaja Mati Raamat.
Kogu teekonnal liigutakse ajalooliste puulaevadega: kuni Võrtsjärveni viikingipaadiga, Võrtsjärvel viikingipaadi ja kalega, Tänassilma jõest kuni Reiu jõeni haabjatega. „Reiust alates lisandub taas viikingipaat,” lisas Raamat. Tartu-Pärnu teekonna igal õhtul (va 21.06 Vana-Võidus) toimub randumispaigas rahvapidu koos temaatilise kultuuriprogrammiga, kus esinevad kohalikud koorid, tantsijad ja pillimehed. „Lisaks püstitatakse kuuel päeval Kinobussi kinotelk, kus näidatakse laulupeoga seotud filme, kohaliku elu kroonikaid ja veeteedega seotud filme,” ütles Raamat. „Samuti on meil kaasas liikuv lodjakoda, kus tutvustatakse ajaloolise laevaehitusega seotud käsitöötraditsioonide. Igaüks saab võimaluse proovida köie keerutamist ja sepatöid.”

TuleTulemine on tänavuse laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” tuleteekond, mille käigus liigub 13. juunil Tartus süüdatud laulupeotuli mööda ajaloolisi siseveeteid ajaloolistel puulaevadel Viljandi kaudu Pärnusse ja ühineb seal Kihnus 23. juunil süüdatud tantsupeotulega. Seejärel liigub laulu- ja tantsupeo ühine tuli jahtal Ruhnu Karu peatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus 2. juuliks Tallinnasse Admiraliteedi basseini, kus toimub ka peo avamine.

TuleTulemist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit, Eesti Kooriühing, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tartu laulupidu toimus lausvihmast hoolimata

Hoolimata lausvihmast, mis saatis nii tule süütamist, rongkäiku kui ka pidu ennast, ei kadunud Tartu laulupeol lauljate rõõmus meel. Laulukaare all oli koos üle 8000 laulja, tantsija ning pillimehe, vahendab "Aktuaalne kaamera".

Veel üks pilt tänasest Tartu laulupeost. http://twitpic.com/7asdk

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Viimsi lubab peolistel valla bussiliinidel tasuta sõita

Viimsi vallavolikogu andis laulupeol ja tantsupeol "ÜhesHingamine" osalejatele peo toimumise ajaks õiguse sõita valla bussiliinidel tasuta, teatab ajaleht Harju Elu. Tasuta saab Viimsi valla bussiliinidel sõita peo randmepaela alusel 30. juunist 5. juulini.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Laulupeo traditsioon on talletatud postmargile

18. juunil kl 17 esitletakse Tartus ERM-i Postimuuseumis (Rüütli 15) postmarki „XXV laulupidu“ ning avatakse näitus „Laulupidu postmargil“. Nii postmark kui ka avatav näitus on pühendatud pikale laulupeo traditsioonile, teatab Eesti Rahva Muuseum.
Laulupeo postmark antakse välja täpselt sel päeval kui 140. aastat tagasi algas esimene laulupidu. Eesti Posti poolt väljaantava margi kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass, see on neljas laulupeole pühendatud mark. Esimese päeva tempel on kasutusel nii Tartus kui Tallinnas 18. juunil.
Helve Schasmini kureeritud näitus „Laulupidu postmargil“ on laulupidude peegeldus filateelias ja hõlmab aega 1928. aastast tänaseni. Välja on pandud reklaamtemplid, eritemplid, ümbrikud, margid, suveniirmargid, FDC-d. Näitusel saab tutvuda ka Ants Linnardi erakogust pärinevate temaatiliste templijäljenditega.

foto: Eesti Rahva Muuseum

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tartu laulupeo otseülekanne internetis

Tartu laulupidu on jälgitav otseülekandena ka interneti vahendusel. Homme kell 19 Tartu lauluväljakul algavat pidu saab vaadata aadressil www.noortetv.ee.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Tartu linnapea: Homme heisatagu lipud!

Tartu linnapea kutsub homme toimuva Tartu laulupeo auks riigilippe heiskama, teatab Tartu linnavalitsus.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Täna on Tartu laulupeo eelkontsert

Täna, 12. juunil algusega kell 19 toimub Maarja kirikuhoones (Pepleri 1) Tartu laulupeo pidulik eelkontsert, teatab Tartu linnavalitsus. Samas paigas sai 140 aastat tagasi teoks I Eesti Üldlaulupeo peaproov.
Proovis laulsid meie esimesel laulupeol osalenud enam kui 800 meest. Tänasel kontserdil astuvad üles Vanemuise Sümfooniaorkester ja Tartu valikkoorid: Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Noortekoor. Dirigeerivad Lauri Sirp ja Taavo Virkhaus, solistid on Karmen Puis ja Taavi Tampuu. Ettekandele tulevad Eesti heliloojate suurteosed. Piletite müük tund enne kontserdi algust kohapeal, piletid 80/100 krooni.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

PRESSITEADE: Laulu- ja tantsupeo ametlik infonumber on 1182

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja AS Ekspress Hotline sõlmisid koostööleppe, millega suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” ametlik infotelefon on 1182.
Alates sellest nädalast saab infotelefonilt 1182 infot 25. laulu- ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine” piletimüügi, piletihindade, etenduste ja kontsertide ajakavade kohta. „Seega kogu info, mida peo külaline vajab,” ütles AS Ekspress Hotline juhataja Vahur Kukk. „Pole kahtlust, et Eesti rahva suurim ühisüritus toob suure küsimustelaviini. Soovime selle koostöö raames aidata kaasa just publiku küsimustele kiirete ja täpsete vastuste otsimisega. Seeläbi saavad peo korraldajad kasutada veel viimaseid peoni jäänud päevi suurürituse ettevalmistamiseks,” rääkis Kukk.

Lisaks saab 1182-st infot 13. juunist 2. juulini toimuva laulu- ja tantsupeo tuleteekonna TuleTulemine ning sellega seonduvate kontsertide kohta. „Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tartus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega ja liigub meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.

Peamiselt peo publikule mõeldud täpne ja pidevalt ajakohastatav info suvise laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine” kohta on leitav lisaks tasulisele infotelefonile 1182 ka tasuta veebiväravast www.1182.ee.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: millal tõuseb Tiia-Ester Loitme dirigendipulti?

Vikerraadio ÜhesHingamise saate selle nädala küsimus:

Millise laulu ajal tõuseb Tiia-Ester Loitme sellel laulupeol dirigendipulti?

Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 18. juunil kell 13.00.

ÜhesHingamise saadet saab kuulata SIIT.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Esimesed laulupeo piletite võitjad on selgunud

Selgunud on viis õnnelikku, kes võitsid Maalehe viktoriinil kaks piletit laulupeo I kontserdile 4. juulil.

Võitjateks osutusid:

• Anne-Liis Pitkänen
• Kaarel Julge
• Sirje Rist
• Kaie Väljak
• Triin Pinka
  

Järgmist Maalehe viktoriini vaata siit.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Eesti Pank esitleb laulu- ja tantsupidudele pühendatud meenemünte

Eesti Pank teatab, et esitleb reedel, 12. juunil laulu- ja tantsupidude traditsioonile pühendatud kullast 100-kroonise nimiväärtusega meenemünti ja hõbedast 10-kroonise nimiväärtusega meenemünti.
Kullast meenemündi tagaküljel on kujutatud 1960. aastast kasutusel olnud laululava, mille kaarest on saanud laulupidude sümbol. Samuti on mündi tagaküljel selle nimiväärtus „100 KROONI”. Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „EESTI VABARIIK” ja aastaarv 2009. Kullast meenemündi on kujundanud Merle Kasonen ja Triinu Silla. Müntide tiraaž on 5 000 ja kuldmündi maksumus on 3 500 krooni.

foto: Eesti Pank

Hõbedast meenemündi tagaküljel on kujutatud meeste tantsuring, mida võib vaadata ka ajarattana, mis sümboliseerib laulu- ja tantsupidude pikka traditsiooni. Mündi tagaküljel on ka selle nimiväärtus „10 KROONI”. Meenemündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „EESTI VABARIIK” ja aastaarv 2009. Hõbedast meenemündi on kujundanud Tiiu Pirsko ja Mati Veermets. Müntide tiraaž on 10 000 ja hõbemündi maksumus on 350 krooni.

foto: Eesti Pank

Meenemünte on võimalik osta ka komplektina hinnaga 4 000 krooni. Meenemündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).
Meenemünte hakkavad reedel, 12. juunil algusega kell 12 müüma Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) ning SEB kontorid üle Eesti.

Meenemüntide trükikvaliteedis pildid leiab Eesti Panga koduleheküljelt.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

PRESSITEADE: Laulu- ja tantsupeol hoolitseb korra eest G4S

Suvise laulu- ja tantsupeo turvahanke võitis AS G4S, kelle ülesandeks on tagada peoliste ja pealtvaatajate turvalisus peo- ning harjutusaladel, teatab turvafirma G4S.
G4S-i valvedivisjoni direktori Margus Kolumbuse sõnul on laulu- ja tantsupeo tähendus eesti rahvale ja riigile mõõtmatu ja seetõttu on turvaleping ühtaegu nii suureks tunnustuseks kui ka väljakutseks. „Kindlasti teeme kõik selleks, et nii esinejad, peokülalised kui ka korraldajad end turvaliselt tunneksid,“ ütles ta.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega sõlmitud lepingu järgi on G4S-i ülesandeks tagada ligi 37 000 peol osaleja ning kõigi pealtvaatajate turvalisus kontsertidel ja proovides. Lisaks vastutab ettevõte ka paljude muude valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest nii Tallinna Lauluväljakul, Kalevi staadionil ja selle harjutusväljakutel, Pillipeol Raekoja platsil ja peo avamisel Admiraliteedi basseini juures.
G4S-i turvajuhi Kristiina Eelmaa sõnul on tõsised ettevalmistused peo turvalisuse tagamiseks juba alanud. „Politsei ja päästeametiga käivad töögruppides regulaarsed planeerimisnõupidamised,“ ütles ta. „Kõik objektid käiakse läbi ja koostatakse eraldi turvaplaanid. Paika tuleb panna näiteks sideprotseduurid, evakuatsiooniplaanid kriisiolukordadeks ja sissepääsureeglid.“
Maailma suurima turvakontserni G4S ettevõte AS G4S Eesti annab Eestis tööd ligi 3400 inimesele, ettevõtte käive eelmisel aastal oli 1,2 miljardit krooni.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

"Laulupidu teeb rahvas!"

Sellist pealkirja kandis Jaan Tõnissoni artikkel ajalehes Postimees 15. juunil 1930. 1894. aastal toimunud viies üldlaulupidu jäi viimaseks Tartus peetud üldlaulupeoks, kõik edasised peod toimusid Tallinnas. Tartumaa II laulupeo eel tegid Tartu ühiskonnategelased eesotsas Tõnissoniga ettepaneku tuua üldlaulupidude korraldamise traditsioon tagasi laulupidude sünnilinna. Tartu Laulupeomuuseum avabki neljapäeval, 11. juunil kell 16 näituse Tartumaa laulupidudest perioodil 1926-1940.

Näitus annab ülevaate Eesti Vabariigi esimestel iseseisvusaastatel toimunud neljast Tartumaa laulupeost, maakondlikust peost, mis kasvasid üle-eestilisteks sündmusteks. Näituse koostas Tartu Laulupeomuuseumi kuraator Kristiina Tael, kujundas Joonas Õunapuu. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

TMM-le kingiti Gustav Ernesaksa autoportree

Soomlane Seppo Mäkinen kinkis 8. juunil 2009. a Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile (TMM) taiese Gustav Ernesaksa autoportreega, teatab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
1961. aastal külastas Gustav Ernesaks Soomes Mikkelis elavaid Seppo Mäkineni vanemaid. Senja ja Eino Mäkinen tegutsesid mõlemad koorilaulu valdkonnas. Külas viibimise ajal visandas Ernesaks kriidiga perekonna laste mustale joonistustahvlile külgvaates autoportree, signeeringuks 10.06.1961. Kriidi piirjooned joonistas pereema hiljem valge värviga üle, et säiliks olulise isiku visand. Taiese mõõdud on 130 cm x 130 cm. Taies oli seni Seppo Mäkineni kodus, kuid perekond soovis tagada selle parema säilimise ning laiema eksponeerimise.
Annetusena saadud taies leiab koha muuseumi kunstikogus.
foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi veebileht

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Rahvusmustrites rüperaalid

Laulu- ja tantsupeo eel tõi Elisa müüki rahvusmustriga rüperaalid, et anda mobiilsele arvutifännile võimalus võtta rahvusmustrid kaasaegsesse kasutusse ka arvuti kaanel, teatab Elisa.

foto: Elisa

Eesti Rahva Muuseumi teaduri Reet Piiri sõnul pole ilusaid ja häid asju kunagi liiga palju, eriti kui need toetuvad traditsioonidele. „Elisa sülearvutite kaanekujunduses on kasutatud igale eestlasele äratuntavaid sümboleid - triibuseelikut ja vöökirja kaheksaharulist õnnetähte." foto: Elisa

Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul on laulu- ja tantsupeo aastal seni rahvarõivaraamatutest teada olevad rahvarõivamustrid mitmel pool aktiivselt kasutusse võetud ning seeläbi taas ellu äratatud. „Kui praeguseks on Eesti ajaloolised rahvusmustrid kaunistamas sokke ja tenniseid, siis Elisal on mobiilsetele arvutifännidele varuks võimalus soetada endale rahvusmustriga sülearvuti," lausus ta. Lenovo IdeapadS10 sülearvuti kaanele saab valida kas Kanepi kihelkonna stiliseeritud vöökiri, Kihnu kördi või Urvaste kihelkonna seeliku triibustiku.

foto: Elisa

Muster kantakse rüperaali kaanele kilega, mis on soovi korral ka kergesti eemaldatav.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Ilmub laulupeo ajalugu tutvustav DVD

Homme esitleb Eesti Filmiarhiiv Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas uut DVD-d «Laulud nüüd lähevad», mis anti välja laulupidude 140. juubeli tähistamiseks.
DVD esimene film on tehtud Eesti filmikunsti algusaastail “Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul” (1913), teine film “VIII üldine Eesti laulupidu” võeti üles “Estonia-Filmi” poolt 30.06.-02.07.1923.a. Tallinnas peetud peo ajal., kolmas film “Eesti X üldlaulupidu Tallinnas” jäädvustati helifilmina USA “Fox Film Corporation’i” poolt 23.-25.06.1933 Tallinnas peetud laulupeo ajal, neljas film “XI üldlaulupidu” salvestati 23.-25.06. 1938. aastal ja on pühendatud Eesti Vabariigi XX aastapäevale. Kokku on DVD mahuks 56 minutit.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ERR alustab laulu- ja tantsupeo kuuga

Laulu- ja tantsupidu ÜhesHingamine toob rahvusringhäälingu programmidesse juba juunist hulgaliselt saateid ja juulis toimuvat pidu vahendatakse mitmekesiselt, teatab Eesti Rahvusringhääling oma pressiteates.
ETV eetrisse jõuavad laulu-ja tantsupeoteemalised dokumentaalfilmid: 17. juunil "Laulutaadi hümnid" (2008), 24. juunil "Laulev revolutsioon" (2006), 1. juulil "Tuulepealsed leelod" (2007) ja 2. juulil "Leelo" (1969). Alates 9. juunist on teisipäeviti ja pühapäeviti eetris valik "Tähelaeva" kordusi, kus portreteeritakse laulu-ja tantsupeoga seotud inimesi. Terevisioonis laulavad 15.-19. juunini koorid, kes on teel laulupeole, tehakse intervjuusid peolistega. Tule teekonna saated "TuleTulemine", kus reporteritööd teeb Anu Välba, on eetris 27. juunist. Traditsiooniliselt teeb ETV otseülekanded laulu- ja tantsupeost.
ETV2-s saab peonädalal näha teistsugust vaadet sündmustele - on kaasaelamist proovidele, kulissidetagusele melule, jagatakse jooksvat teavet platsilt ja linnast. Õhtustel eetriaegadel näeb aga kolme viimase aasta laulu-ja tantsupeo kontserte ja noortepidu "Ilmapuu lävel".

Kuni peopäevani on Vikerraadios neljapäeviti kell 16.30 eetris laulu- ja tantsupeo rubriik ÜhesHingamine. Vikerraadio vahendab otseülekandes mõlemad laulupeo kontserdid, teeb otsereportaaži rongkäigust ning nädala jooksul lülitusi laulu- ja tantsupeo proovidelt.
Klassikaraadios on otseülekanne laulupeoliste tervituskontserdilt Estonia kontserdisaalist 1. juulil, kus tulevad ettekandele Jean Sibeliuse sümfoonia nr 2 D-duur, Antonín Dvořáki sümfoonia nr 8 G-duur ning Eesti Rahvusmeeskoori ja solist Jassi Zahharovi osavõtul Villem Kapi kooripoeem „Põhjarannik“. Dirigent on Neeme Järvi.

Peoülekandeid saab kõrgkvaliteetse pildiga vaadata ka ETV HD-testkanalil ja Tele2-e kliendid näevad neid oma mobiiltelefonides.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

PRESSITEADE: Algas laulu- ja tantsupeo kuu

Suvise laulu- ja tantsupeoni jääva kuu jooksul toimub kolm nädalat kestev peotule teekond „TuleTulemine” Tartust mööda veeteed läbi Viljandi, Pärnu ja Lääne-Eesti saarte Tallinnasse.
„Selle laulu- ja tantsupeo tuli ühendab oma teekonnal sõna otseses mõttes suure osa Eestist. Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tartus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega. Siit edasi liigub juba laulu- ja tantsupeo ühine tuli meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee. „Tuleteekonna randumispaikades annavad kontserte laulu- ja tantsupeo liikmeskonda ühendavad seltsid, kellele tegelikult peo liikumine toetubki,” sõnas ta. Tuld viivad Pärnust Tallinnasse Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit ja Eesti Kooriühing. „Laulu- ja tantsupeo tuli randub igal õhtul uues sadamas, kus tule saabumist muusika ja tantsuga pühitsetakse. Päikeseloojangul alustab peotuli uute tulehoidjatega Ruhnu Karu pardal taas oma teekonda,” selgitas TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.
Tartus süüdatud laulupeotule toob Pärnusse mööda iidseid laevateid Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi koos erinevate ajalooliste laevade huvilisi koondavate seltsidega. „Mõte tuua peo tuli Tallinna veeteed mööda on seotud tantsupeo teemaga „Meri”,” selgitas Mart Tõnismäe.

Samal ajal TuleTulemisega hakkavad alates 30. juunist Tallinnas tantsupeo proovid, lauljad ja puhkpillorkestrid saabuvad pealinna alates 2. juulist. Kokku osaleb suvisel laulupeol 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsijaga ning võimlejaga. Lisaks osaleb 41 väliskollektiivi 1340 lauljaga.

Laulu- ja tantsupeo kuu raames toimub veel mitmeid ettevõtmisi. Näiteks annab Eesti Post välja 25. laulupeole pühendatud erimargi ja märgistab kuu aja jooksul kogu masintöödeldava posti ÜhesHingamise eritempliga, Eesti Pank emiteerib 10- ja 100-kroonised erimündid, jäätisetootja AS Premia toob müüki spetsiaalselt peoks mõeldud erijäätise ning Eesti Rahvusringhääling tähistab peokuud eriprogrammiga.

25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine“ toimub 2.-5. juulil Tallinnas. Peo juhatab 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnevad kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Homme toimub Peipsi Pidu

Homme toimub Jõgevamaal Kasepääl Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupidu "Peipsi Pidu", mida juhivad Kalevipoeg ja Oskar Lutsu "Kevade" populaarsemad tegelased.
"Pidu on ka läbinisti Jõgevamaalik. Nii juhivad seda meie maakonnas enamuse oma kangelastegudest sooritanud Kalevipoeg, keda abistavad populaarsed tegelased Oskar Lutsu "Kevadest". Nii võib juhtuda, et Peipsi rannikul kohtub Kalevipoeg esmakordselt Joosep Tootsi või Raja Teelega," rääkis laulupeokomisjoni esimees, Jõgeva maavanem Aivar Kokk Õhtulehele.

Kava:
17.30 "Peipsi Peo" avamine Mustvee sadamas
18.00 Rongkäik mööda Eesti pikimat külatänavat Mustveest-Kasepääle
20.00 Algab "Peipsi Pidu"
22.30 Mürtsub trumm ja pillid hüüavad...

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

ÜhesHingamine tuleb HD pildiga

Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai kätte Baltikumis ainulaadse ülekandejaama, mis võimaldab toota HD ehk kõrglahutusega videopilti ja salvestusi kuni 16 kaameraga. ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa rääkis Aktuaalsele Kaamerale, et uue ülekandejaama soetamiseks mitu. "Kõige olulisem on kindlasti, et me toodame ju pidevalt pilti üritustelt ja sündmustelt, näiteks kohe toimuvalt laulu- ja tantsupeolt või veel enne seda võidusamba avamiselt," ütles ta.
Loe edasi ERR-i uudisteportaalist.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: Kes räägib?

Tänases Vikerraadio ÜhesHingamise saates rääkisid laulupeost dirigent Ene Üleoja ja tantsupeost tantsujuht Maido Saar. Mõlemad vastasid muuhulgas küsimusele, kuidas väljakutäit inimest juhatada. Saadet saab kuulata SIIT.

Nädala heliküsimus:
Kes on see daam, koorijuht, kes arutleb, mis temast oleks võinud saada, kui koorijuhtimise töö oleks minigl põhjusel soiku jäänud.

Küsimust saab kuulata SIIT. Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 11. juunil kell 13.00.

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Võida piletid laulupeole!

Maaleht alustas kolm nädalat kestvat viktoriini laulupidude teemal, igal nädalal lähevad loosi 5x2 piletit laulu- või tantsupeole. Selle nädala küsimuste õigesti vastanute vahel lähevad loosi piletid laulupeo I kontserdile 4. juulil. Võitjate nimed ja uued küsimused saadetakse Maalehe uudiskirjaga ning avaldatakse Maaleht.ee-s 11. juunil. Viktoriinil saab osaleda SIIN.

Lisaks. Maalehe uudiskirja tellijatele ja viktoriinil osalejatele on peo teataja "ÜhesHingamine" ettetellimine soodsam. Soodsamalt saab ajakirja tellida Piletilevi internetipoest. Ostmiseks tuleb pärast ajakirja ostukorvi asetamist ja ostma asumist sisestada salasõna. Selle saab viktoriinil osaledes ... või tellides ÜhesHingamise blogi postitused endale e-postile. Selleks tuleb sisestada enda e-posti aadress paremas ääres olevasse aknasse, mille peale saadetakse kinnitusmeil sisestatud e-posti aadressile. Sealt leiab ka salasõna.

Küsimuste eest suured tänud Tartu Laulupeomuuseumile!

Osale Maalehe viktoriinil - Tagasi avalehele

Eesti Naine: Päralejõudmine

Ajakirja Eesti Naine juuninumbris ilmus persoonilugu tänavuse laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" peakorraldaja Aet Maateest.
"Merele minnes süüdanud vanad rannakalurid paadininas aetule - selle pärimusega on ka Aet Maatee (47) alati oma nime seostanud. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhatajana on tal kanda nii tulenäitaja kui ka teelolija roll. Ent peotuligi tuleb seekord ju hoopis meritsi.
Nende nelja juulipäeva nimel on Aet Maatee ja ta mõttekaaskond töötanud kolm aastat. Ent aastaid, kui naine on sõitnud ametisse oma kodulinnast Pärnust laulupeolinna, on topelt rohkem. Ka 2004. aasta üldpeo ja 2007. aasta noortepeo "Ilmapuu lävel" peaaednik oli ju tema."
Loe edasi ajakirjast Eesti Naine paberversioonist.

Telli ajakiri ÜhesHingamine - Tagasi avalehele

Peolised saavad elektriraudteel Tallinna piires tasuta sõita

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja Elektriraudtee AS sõlmisid koostööleppe, mis annab suvisel laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osalejatele õiguse sõita peo toimumise nädalal elektrirongidega Tallinna linna piires tasuta, teatab Elektriraudtee. Pressiteate järgi saavad kõik 30. juunist 5. juulini kõik 25. laulu- ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine” osalejad sõita elektrirongiga Tallinna linna piires tasuta, näidates piletina peol osaleja käepaela. "Eelkõige on tasuta sõidu võimaldamise juures mõeldud nendele, kes on majutatud raudtee läheduses paiknevatesse koolidesse. Eesmärk on tagada kiirem ja mugavam võimalus jõuda ööbimiskohast kesklinna," ütles Elektriraudtee AS turundusjuht Tiiu Tammoja.
Laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osaleb ühtekokku 37 000 lauljat, tantsijat, puhkpillimängijat ja võimlejat, väljastpoolt Harjumaad pärit osalejad majutatakse Tallinna 54 koolimajja.
Elektriraudtee AS teenindab reisijaid Tallinn-Aegviidu, Tallinn-Keila-Riisipere, Tallinn-Keila-Paldiski ja Tallinn-Keila-Klooga-Rand liinidel. Aastas teenindab Elektriraudtee AS ligi 3,3 miljonit reisijat.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

TÄHTIS: Mis ootab peolisi ees?

Kas nad end pesta saavad? Ega majutuskohas külm ole? Mis siis saab, kui nad haigeks jäävad? Kas sooja sööki ikka antakse? Kuidas nad harjutusväljakule jõuavad?

Nendele leiab vastuse viimasest Maalehest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Homsest on kirjadel ÜhesHingamise eritempel

Eesti Post võtab alates esmaspäevast, 1. juunist kasutusele kõrvaltempli, mis lüüakse kõikidele masinsorteeritavatele kirjadele, tähistades nii laulu- ja tantsupeo kuu algust, teatab Eesti Post.
„Kõrvaltemplit lüüakse kirjadele alates 1. juunist kuni peo lõpuni juuli alguses, sellega tähistab Eesti Post laulu- ja tantsupeo kuud,” rääkis Eesti Posti infologistika juht Toomas Türk.
Tegemist ei ole tavapärase postitempliga, kuid et tänavu möödub 140 aastat kõige esimese laulupeo toimumisest Tartus, otsustas Eesti Post tähistada suvist juubelihõngulist pidu just selliselt. 25. laulu- ja 18. tantsupeo puhul välja antud kõrvaltempel on kasutusel 5. juulini. „Tempel kirjal jääb hiljemgi meenutama kogu Eesti rahvast ühendavat pidu,” lisas Türk. Templi aluseks oleva tunnusgraafika autoriteks on Liina Tepand ja Taavi Varm.
Lisaks emiteerib Eesti Post 18. juunil, kui möödub 140 aastat esimesest peost, vastava postmargi.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

VALMIS! Laulu- ja tantsupeo tramm liinil

Valmis! Eilsest sõidab Tallinnas liinil Kopli-Kadriorg (nr 1 liin) suvise laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" värvides tramm. Numbrit 85 kandev tramm jääb liinile kuni peo lõpuni 5. juulil. Trammi kujundasid ja peo tunnusgraafika tegid kunstnikud Liina Tepand ja Taavi Varm.




Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tallinnas toimub koolinoorte rahvatantsufestival

30.-31. mail toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis ja Stroomi rannas IV vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival, teatab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS). Pelgulinna Gümnaasiumi ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatavast festivalist saavad koolide rahvatantsurühmad võtta osa vanuseastmest olenemata. Kokku tantsib tänavu festivalil üle 400 tantsija. Laupäeval toimusid Pelgulinna Gümnaasiumis mitmed töötoad, kus loodi tantse, meisterdati, näitati oma oskusi näitekunstis. Pühapäeval osalevad tantsijad Põhja–Tallinna valitsuse korraldatud Stroomi ranna avamisüritusel, kus antakse ligemale kahetunnine kontsert nii tuntud kui ka omaloodud rahvatantsudest.

Koolinoorte rahvatantsufestival sai alguse 2005. aastal, kui üle 500 osalejaga üritus toimus Pelgulinna gümnaasiumis, Salme kultuurikeskuses ja Tabasalu gümnaasiumis.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Pakri pidu toimub 22. augustil

Paldiski linn teatab, et 22. augustil toimub keskpunktiga Paldiski kindluses PAKRI Laulmise Pidu. Peo korraldustoimkonna sõnul oodatakse 22. augustil Paldiski kindlusesse laulusõpradest kaasalööjaid ja pealtvaatajaid üle Eesti.
„Traditsioonilised laulupeod –ja päevad on rajatud hästi toimivale ja konservatiivsele vundamendile, põhiliselt koorilaulule,“ ütles ürituse idee autor ja lavastusjuht Neeme Kuningas. „Laulmise Peol segame aga nii vormilt kui sisult eklektilisema kokteili -- folgist ooperini. Loodame, et sel päeval kohtuvad Paldiskis ooperi- ja poplauljad, koorid, vokaalansamblid, bändid, joigujad, beatboxerid ning publikuks on laulusõbrad üle Eesti.“

PAKRI Laulmise Peol registreerumiseks ja täpsema teabe küsimiseks tasub saata email korraldustoimkonna aadressil pidu@paldiski.ee.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: kellest räägib Ilmar Moss?

Vikerraadio ÜhesHingamise saate selle nädala küsimus:

Millisest dirigendist räägib kauaaegne laulupidude korraldaja Ilmar Moss?

Heliküsimust kuula SIIT. Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 28. mail kell 13.00.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Teatrisõprade klubi esitleb: Laulupeole!

Neljapäeval, 28. mail kell 15.00 toimub Linnateatris Teatrisõprade klubi üritus “Laulupeole!”, kus professor Kuno Areng räägib laulupeol käimisest nii lauljana kui dirigendina. Kuno Areng on Gustav Ernesaksa õpilane, laulnud laulupeol alates 1947. aastast ja olnud dirigendipuldis 1965. aastast ning juhatab ühendkoore ka sellel aastal. Lisaks vaadatakse pilte möödunud laulupidudest ning näidatakse ekraanilt, kuidas nägi välja laulupidu 1947. aastal. Loeb ja laulab Linnateatri Segakoor. Pileteid müüb Linnateatri kassa, Lai 21. Pilet 25 krooni. Vt lisaks Linnateatri veebilehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tantsurühmad said kategooriad

XVIII tantsupeo MERI II eelvooru käigus hinnati kõiki tantsurühmi ja omistati alljärgnevad kategooriad:
A_rühmad
B_rühmad
D_rühmad
N1_rühmad
N2_rühmad

Lasterühmade puhul omistati kategooriad vaid neile, kes selleks soovi avaldasid.
L ja C rühmad
Vaata ka atesteerimise juhendit Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusikaseltsi kodulehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Peolised saavad tasuta sõita

30. juunist kuni 5. juulini saavad laulu- ja tantsupeol osalejad Tallinna ühistranspordis tasuta sõita. Laulu- ja tantsupeolised saavad spetsiaalse kujundusega randmepaela, mis tõendab nende õigust kasutada tasuta Tallinna ühistransporti, vahendas Raepress. Loe pikemalt Eesti Päevalehest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Ilmub raamat Tartumaa laulupidude kohta

Neljapäeval kell 16.00 esitletakse Tartu Laulupeomuuseumis Tartumaa laulupidude albumit "Kel on laulud laulda – 140 aastat laulupidusid Tartumaal". Raamatu autor on Juhani Püttsepp, kujundaja Maarja Roosi ja fotode autor Margus Ansu. 144-leheküljeline raamat sisaldab lugusid juhtumistest laulupidudel, arhiivi- ning pildimaterjale. Sõna saavad Tartumaa kooride dirigendid ja lauljad, rahvatantsijad ja puhkpillimängijad. Dirigent Aadu Regi ütleb raamatus: "Laulupeod jäävad ikka püsima, need on juurdunud traditsiooniks. Ükskõik, kui raske on, raskused ei loe, laul ja pillimäng jääb ikka."

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulupeol osalejad piirkondade kaupa

Laulupeol osalejad piirkonniti (esimene number kollektiivide arv, teine osalejate arv):

Harju maakond 87, 2341
Tallinn 200, 7383
Hiiu maakond 14, 290
Ida-Viru maakond 42, 997
Jõgeva maakond 29, 858
Järva maakond 40, 1042
Lääne maakond 26, 669
Lääne-Viru maakond 48, 1334
Põlva maakond 31, 797
Pärnu maakond 25, 636
Pärnu linn 39, 1282
Rapla maakond 43, 1164
Saare maakond 35, 923
Tartu maakond 32, 960
Tartu linn 75, 3039
Valga maakond 20, 541
Viljandi maakond 40, 1153
Võru maakond 38, 1021
---
Kokku: 864, 26430

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

PRESSITEADE: Selgusid suvisel laulupeol osalejad

2.-5. juulini toimuval 25. laulupeol „ÜhesHingamine” osaleb kokku 26 430 lauljat ja pillimängijat, kõige rohkem osaleb peol segakoore.

„Väga suur tänu kõigile lauljatele, dirigentidele ja pillimängijatele, kes on võtnud peoks valmistumist suure pühendumusega. See teeb ainult rõõmu,” ütles laulupeo kunstiline juht Ants Soots.

Laulupeol osalemiseks tuli kooridel ja orkestritel osaleda kahes maakondlikus eelproovis.
„Mõlemas eelproovis tehti tööd repertuaariga ning teises eelproovis toimus ka ettelaulmine ja -mängimine kollektiivide kaupa,“ rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA laulutoimetaja Ave Sopp ja lisas, et tänavu toimus enne laulupidu kokku 296 eelproovi. „See number on varasemate pidudega võrreldes oluliselt suurem.” Teises eelproovis osales 28025 lauljat ja pillimängijat. „Täna võib kindlalt öelda seda, et kõik repertuaari omandanud on saanud peole,” ütles Sopp.

Kokku osaleb suvisel laulupeol 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga, sh 149 mudilaskoori (lauljaid 4556), 160 lastekoori (lauljaid 4995), 74 poistekoori (lauljaid 2160), 39 meestekoori (lauljaid 1194), 109 naiskoori (lauljaid 3285), 273 segakoori (lauljaid 8721) ja 60 puhkpilliorkestrit (1519 pillimängijat). Teiste hulgas osaleb peol 41 väliskollektiivi 1340 laulja ja pillimängijaga.

25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine“ toimub 2.-5. juulil Tallinnas. Peo juhatab 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnevad kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulupeol osalejate nimekirjad

Käes on 25. mai ja nimekirjad suvisel laulupeol osalevatest kooridest on valmis. Et tantsupeoliste ülisuurele huvile ei pidanud peo koduleht vastu, siis on laulupeoliste nimekirjad dubleeritud ka blogis. Failid nimekirjadega kooriliikide kaupa leiab lisaks laulupidu.ee-le ka http://www.speedyshare.com/764206927.html

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tänane ÜhesHingamise saade Vikerraadios

Tänases ÜhesHingamise saates:
- Viljandi segakoor Koit laulupeo ootuses
- peo peakunstnik Liina Tepand ÜhesHingamise mustritest

Saadet kuula SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: kes räägib?

Vikerraadio ÜhesHingamise saate selle nädala küsimus:

Milline kuulus dirigent meenutas nii oma esimest saabumist Eestisse pärast aastakümnete pikkust pausi?

Heliküsimust kuula SIIT.
Õige vastuse jäta Vikerraadio koduleheküljele, saada eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 28. mail kell 13.00.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Eesti tantsupidude ajalugu sai kaante vahele

ERRS teatab, et homme esitletakse Tallinnas Jaan Poska majas raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid“ esitlus. Raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni 2004. Iga peo kohta on raamatus eraldi peatükk, mis sisaldab ettevalmistuse ja peo enda kirjeldusi, kava, ohtralt fotosid ja ajaleheväljalõikeid, ka tantsujooniseid. Samuti on teoses ülevaade tantsupidude eelsest ajast ning pidude tähendusest meie kultuurikontekstis. Raamatu lisades on ülevaade kõikide pidude repertuaarist ning nimekirjad nii üldtantsupidude kui noortepidude juhtidest (üldjuhid, liigijuhid, assistendid, muusikajuhid, kunstnikud jne).
Raamat „75 aastat Eesti tantsupidusid“ on enam kui kolme aasta pikkuse uurimistöö tulemus, mida ajendas tõdemus, et meie üldtantsupidude kulgu ja arengut seni talletatud ei olegi. Raamatu koostajateks ja autoriteks on Anneli Ammas ja Kadri Valner (tekstide autorid), Kadri Tiis, Ülle Feršel, Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson ja Juris Žigurs, kes kõik on kas tantsijate või juhtidena ka ise pidudega seotud. Raamatu kunstnik on Päivi Palts.
Raamatu maht on 346 lehekülge, sisaldab 400 fotot, tiraaž on 3000.Teose annab välja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, kirjastab Varrak.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Peolistele supp olemas

Laulu- ja tantsupeo osaliste lõunasupi valmistamiseks kahes välisööklas kulub üle 600 000 krooni, vahendab Maaleht. Toitlustamise riigihanke võitis Põltsamaa Felix, kes tarnib ühtekokku 27,5 tonni supipõhja neljas erinevas sortimendis.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Selgusid pillipeo osalised

Selgusid 2. juulil toimuva pillipeo esinejad. "Kunstiline toimkond jälgis ettemängu ajal esitamise juures emotsionaalsust, pillivaldamist ansamblimängus, materjali omandatust, intonatsiooni, tasakaalu, ja kõla. Mitme ansambli puhul pidasime oluliseks vähendada löökpilligruppi," teatab ERRS-i koduleht. Pillipeol osalejate nimekirja leiab ERRS-i kodulehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Moskva loob endale laulupeotraditsiooni

Eesti Päevaleht kirjutab, et Venemaa pealinn Moskva püüab laulupidude traditsiooni tekitada. Kuidas laupäeval Moskva 1,2 miljoni elanikuga Edelaringkonna linnaosas viiendat korda väikest laulupidu peeti, saab lugeda Jaanus Piirsalu loost "Moskva loob ka endale laulupeotraditsiooni".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tähelaevas Hirvo Surva

Tänases ETV saates "Tähelaev" oli koorijuht Hirvo Surva. Vaadata saab ETV kodulehelt. FOTO: etv.err.ee

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: millisest laulust räägib Arnold Green

Vikerraadio ÜhesHingamise saate selle nädala küsimus:

Punavõimudel polnud pinnuks silmas sugulgi mitte ainult "Mu isamaa on minu arm", vaid hulk laule keelatigi ära, ent oli ka üksikuid lugusid, mille puhul rahva suud vaigistada ei õnnestunud.Millisest traditsioonilisest laulupeo laulust Arnold Green räägib?
Helilõiku kuuleb Vikerraadio veebilehelt.

Õige vastuse saab jätta Vikerraadio koduleheküljele, saata eletronkirjaga viker@err.ee või tavapostiga aadressil ÜhesHingamine, Vikerraadio, Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Loosimisel osalevad õiged vastused, mis on jõudnud kohale hiljemalt neljapäeval 21. mail kell 13.00!

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Ants Soots: laulupidu on eesti rahva järjepidevus

Laupäevasest Eesti Päevalehest leiab pikema intervjuu suvise laulupeo kunstilise juhi Ants Sootsiga, kes arutleb laulupidude tähenduse ja tuleviku üle: "See [laulupidu] on eesti rahva järjepidevus. Kõlab pateetiliselt, palju kasutatud sõnadel kipub see häda külge tulema. Aga nii see on. Sest kui laulupeol tullakse kokku ja koorid laulavad, siis käib seest jõnks läbi. Et püha jumal, me teeme asja, mida tehti juba 140 aastat tagasi. Sellist järjepidevust ei saa endaga seostada ükski teine üritus. Meeleolu ja ühtekuuluvustunnet saab luua küll, aga laulupidu on midagi rohkemat. See ei tähenda, et alailma taaselustatakse vanu sündmusi, nii poleks­ki õige. Laulupeol on oma rituaalid, mida mujal ei tehta, ja nende hoidmine on vastutus ja nende sooritamine auasi." Loe pikemalt Eesti Päevalehe artiklist "Ants Soots: laulupidu pole ühislaulmine".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

EAS toetab lauluväljakut 15 miljoniga

Eesti Päevaleht kirjutab, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus muutis meelt ja avas laulu­väljakule rahakraanid. „Toetame SA Tallinna Lauluväljaku renoveerimist ligi 14,8 miljoni krooniga, projekti omafinantseeringu suurus on 2,6 miljonit krooni,” ütles EAS-i juhatuse liige Tarmo Leppoja ajalehele. EAS rahastab uute tualettide rajamist, teisaldatavate pinkide ehitust ja tuletorni renoveerimist, kuhu tuleb laulupeoteemaline ekspositsioon. Loe edasi Eesti Päevalehe artiklist "EAS toetab lauluväljakut ligi 15 miljoni krooniga".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Lauluväljaku renoveerimiseks vähem raha

Eesti Päevaleht kirjutab, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ei toetanud täiel määral Tallinna lauluväljaku renoveerimistöid ja eraldab raha vaid uute tualettruumide rajamiseks ja tuletorni renoveerimiseks. Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehe artiklist "Lauluväljaku renoveerimisele sai takistuseks EAS-i pessimism".

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Algas ÜhesHingamise jäätise tootmine

Maikuus algas 25. laulu- ja 18. tantsupeo „ÜhesHingamine” jäätise tootmine, jäätis jõuab kõikidesse suurematesse kaubanduskettidesse juuni alguses. Laulu- ja tantsupeo jäätis on vanillimaitseline koorejäätis šokolaaditükkidega ja see on pakendatud 1-liitrisesse kartongkarpi.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tantsupeohuvi ummistas interneti

Tantsupeo „Meri” kunstiline juht ehk kapten Ülo Luht räägib Eesti Päevalehele, milliste rõõmude ja valudega sünnib Euroopa parim tantsupidu. Huvi rahvatantsupeo vastu on nii suur, et esmaspäeva õhtul peolepääsejate nimekirjade avalikustamise järel hangus uudistajate arvukuse tõttu laulupeoinfot hoidev internetiserver. Loe pikemalt Eesti Päevalehest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Wirkhausi fondi stipendiumi sai Leho Muldre

David Otto Wirkhausi fondi halduskogu otsustas anda 2009. aastastipendiumi staažikale puhkpilliorkestridirigendile ja pedagoogile Leho Muldrele."Otsustasime anda stipendiumi Leho Muldrele arvestades tema märkimisväärset aastatepikkust panust Eesti puhkpillimuusika arengusse", ütles David Otto Wirkhausi fondi halduskogu esimees Kalev Kütaru. Stipendium antakse üle suvise laulupeo teisel kontserdil, 5.juulil. Vt ka pressiteadet.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tantsupeol osalejate nimekirjad

Et koduleht läks suure huvi tõttu umbe ja ei saa kiirkorras sinna asju juurde riputada, siis ajutiselt saab tantsupeol osalevate rühmade nimekirju ka siit. Vabandust, et formaat on veidi ebamugav. Kõik liigid korraga on leitavad Slidesharest.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

PRESSITEADE: Selgusid suvisel tantsupeol osalejad

Täna pärastlõunal kogunenud 18. tantsupeo „Meri” kunstiline toimkond kinnitas 2.-5. juulini Tallinnas toimuva tantsupeo lõpliku osalejate nimekirja.
„Tänusõnad kõigile ligi 11 000 tantsijale, võimlejale ja nende juhendajatele, kes kogu protsessi algusest peale läbi tegid ja kellega koos sadamasse jõudsime. Mõõtmatu on selle töö ja vaeva hulk, mida tantsijad on ühise ettevõtmise nimel näinud – seda pühendumist on olnud näha esimesest eelproovidest peale,” ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht. „Seepärast polnud meil ka valiku tegemine kerge ülesanne.”
Tantsupeol osalejate väljavalimine toimus kahes etapis. „Esimeses eelproovis tantsiti ette, parandati vigu ja ühtlustati, teise eelproovi tulemusel tehti aga kollektiivide seast lõplik valik,“ ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tantsutoimetaja Kadri Tiis. Tema sõnul oli enim peole soovijaid kõige nooremate tantsijate ehk kolmandate ja neljandate klasside õpilaste seas.

Kokku osaleb suvisel tantsupeol 534 tantsu- ja võimlemisrühma 7460 tantsija ning võimlejaga. Koos juhendajate, üldjuhtide ja saatjatega on peol 8713 osalejat. Teiste hulgas on tantsupeole oodata ka nelja rühma Soomest ja kolme Lätist kokku 136 esinejaga.

Tantsupeol osalevate kollektiivide nimekirjad leiab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehelt.

***
Palume kannatlikku meelt kodulehega. Kõiki tulemusi pole jõutud veel ülesse panna, sest huvi ajas pärastlõunal lehe umbe (tavapärasega võrreldes suurenes külastatavus 20 korda). Homme hommikuks on loodetavasti kõik nimekirjad olemas. Siirad vabandused.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Täna avaldatakse tantsupeole pääsejate nimekiri

Täna, 11. mail kell 18.00 avaldatakse suvisele tantsupeole pääsenud tantsurühmade nimekiri peo kodulehel .

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Anna Raudkatsi Fondi laureaadid selgunud

Anna Raudkatsi Fondi halduskogu otsustas anda 2009. aasta stipendiumid Lille-Astra Arrastele ja Henn Tiivelile.
Lille-Astra Arrastele otsustati anda stipendium järjepideva tantsumälu säilitamise ja jäädvustamise eest ning Henn Tiivelile tantsupidude liikumise idee hoidmise ja arendamise eest.
„Lille-Astra Arraste nimega on seotud rahvatantsu ja folkloori harrastamine Karksis ja kogu Mulgimaal,” rääkis fondi halduskogu liige Kadri Tiis. Arraste eestvõtmisel on kogutud ja jäädvustatud Mulgimaa pärimust. „Eriliselt suur on Lille-Astra Arraste panus raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid“ koostamisel, materjali kogumisel, süstematiseerimisel ja säilitamisel,” lisas Tiis.
Henn Tiivel on tantsupidudel olnud nii üldjuht kui assistent alates 1970. aastast. Tiivel on ka sel suvel toimuva 18. tantsupeo „Meri” lavastuse idee autor ja B-segarühmade assistent. Lisaks on ta 2011. aasta noorte tantsupeo kunstilise toimkonna konsultant.

Stipendiumid antakse pidulikult üle 3. juulil Tallinnas Kalevi staadionil toimuval 18. tantsupeo „Meri” esimesel etendusel.

Eesti Üldlaulupeo Direktsioon (tänane Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus) asutas Anna Raudkatsi Fondi 1992. aastal ja selle eesmärk on jäädvustada Anna Raudkatsi mälestust ning väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust.

Anna Raudkats (1886-1965) oli rahvatantsupedagoog ja esimene eesti rahvatantsude koguja.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Paldiski pidu tuleb augustis

Hommikune meediaülevaade:

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab tänases Eesti Päevalehes, et esialgu juuni lõppu plaanitud kodanikualgatuse korras toimuv laulupäev Paldiskis toimub augustis. Edasi saab lugeda "Sõjakirves maeti maha ja Paldiski laulupidu toimub hea tahtena".

Postimees kirjutab, et pühapäeval toimus viimane suvise tantsupeo eelproov ja järgmisel esmaspäeval tehakse tantsurühmade seas lõplik valik. Lugu saab lugeda: "Veerand tantsijatest jääb peol pingile". Artiklis toodud numbrite kohta aga täpsustuseks, et II eelproovis vaadati üle pea 11 000 tantsijat, seega jääb pingile 2500 tantsijat, mitte 4000 nagu artiklis kirjas.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

ÜhesHingamise mai taustapildid

Mai taustapildid nüüd olemas, hääd laadimist.

Vali mõõt ja lae alla:

1024X768 1280X1024 1280X960

1440X900 1600X1200 1680X1050

Saadaval ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehel.

Tagasi avalehele

Täna üle-eestiline ühistants

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kutsub täna kõiki tantsijaid tähistama rahvusvahelist tantsupäeva üle-eestilise ühistantsimisega. Kell 12.20, 16.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadiost lugu Kupparimuori, mille järgi kõik tantsurühmad, ükskõik millises Eestimaa nurgas, saavad tantsida, teatab ERRS. Pikemalt saab lugeda ERRS-i kodulehelt.

Tagasi avalehele

Suvalt uued "ÜhesHingamise" sarja põlvikud

Kodumaine soki-sukatootja "Suva" tegi "ÜhesHingamise" sarja ühed valged põlvikud juurde.

Ülejäänud sokke ja põlvikuid saab näha FLICKR-is.

Aarne Saluveer: Eesmärgiks peaks eestlastel olema ka see, et teatud asju me teeme väga hästi

Kooriühingu esimees ja ÜhesHingamise lastekooride liigijuht Aarne Saluveer rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis "Hommik Kahega" suvise laulupeo repertuaarist ja peo üldisemast tähendusest.

R2: Mis on sinu meelest laulupeo eesmärk? Mõningatel hinnangutel on laulupeo kava sedavõrd keeruline, et hulk koore on seepärast loobunud laulupeol osalemast.
AS: "2007. aasta peo kavandi kokkupanekul jõudsime teatavate arusaamadeni. Eks ta ole selle hõimu, kelleks me end peame, üks suuremaid ja rituaalsemaid kokkutulemise kohti, kus lauldakse oma vabaduse poolt nagu näiteks 1869. aastal. Kui siis mehed tulid kokku, laulsid nad ju suhteliselt keerulist repertuaari. Ka ettevalmistusaeg oli tookord tohutult lühike. Ma ei usu, et need, kes olid siis selle edumeelse idee poolt, arutasid selle üle, kui raskeid või keerulisi asju me teeme või kas loobume."

Saluveer rääkis ka, et 2000. aastatel võeti ülesandeks laulupidude maine taastamine, sest 1990. aastatel oli juba neid, kes kahtlesid selliste pidude vajalikkuses. „Ma loodan, et neid, kes seda ütlesid, ikka mäletatakse. Nüüd oleme läbi viimase peo jõudnud selleni, et tung laulupeole on tohutult suur. See on suurepärane, et inimesed tahavad tulla." Saluveer ütles, et unikaalne ongi laulupeo juures see, et nii suur hulk inimesi teeb koos kvaliteetset muusikat. "Eesmärgiks peaks eestlastel olema ka see, et teatud asju me teeme väga hästi."

---
Täispikka intervjuud saab kuulata R2 kodulehelt. Valida tuleb kella 8.00 saade, intervjuu on kohe pärast uudiseid ja muusikapala.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: Kes räägib?

Vikerraadio saate "ÜhesHingamine" küsimuse helilõiku saab kuulata SIIT. Kes räägib ja millisest laulupeolaulust on juttu?

Vastused saatke nädala jooksul kodulehe kaudu või Vikerraadio postiaadressile Kreutzwaldi 14, Tallinn 10124. Arvesse lähevad vastused, mis on kohale jõudnud tulevaks neljapäevaks, 30. aprilliks, enne kella 13!

Eilset ÜhesHingamise saadet saab tervikuna aga kuulata SIIT. Saates räägivad peo ettevalmistustöödest Aet Maatee, Riho Rõõmus ja Raimo Nõu.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Helle-Mare Kõmmus: Oleme suure peo lõpusirgel

Sellesuvise laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine eelproovid on hiidlaste jaoks jõudnud lõpusirgele. Esmaspäeval, 27. aprillil toimub proov ja ettelaulmine saare laste- ja mudilaskooridele, kolmapäeval, 29. aprillil võimlemisrühmade eelproov. Siis jääb veel veidi kannatust varuda, et päriselt kindel olla oma pääsemises esinejate hulka. Tantsupeolised on selged 11. maiks, laulupeolised 25. maiks.
Kuidas siiani läinud on? Hea meel on, et kõik, kes aasta alguses proovisaalides toimetasid, oma õpitud materjali ka eelproovides südikalt ette kandsid. Kuidas esinejanärv vastu pidas, on iseasi.

Vahepealsed tegemised
Kahe eelproovidevooru vahel jõudis mõni kollektiiv veel osaleda vabariiklikul konkursil. Nii käis Emmaste Põhikooli puhkpilliorkester (dirigent Toomas Paap) Eesti Noorteorkestrite konkursil EST-NOK 2009 Tallinnas ja Hiiumaa Noorte Meeste Koor (dir. Kristiina Harjak) Eesti noorte meeskooride võistulaulmisel Jõgeval. Mõlema kollektiivi juhid olid noortega rahul. Esineti oma võimete kohaselt. Puhkpilliorkestrile oli konkursil osalemine ühtlasi ka kategooria määramise aluseks. Dirigent Toomas Paap oli rõõmus, et suudeti eelmise aasta III kategooria taas ära kaitsta.
Võimlejate hulka konkureeriv Tibi Tiina tantsutrupp (juh.Tiina Kaev) on aga jõudnud tulla Võimlemisfestivali laureaadiks ja eelmisel nädalavahetusel esinenud Koolitantsu finaalis.

Peo tuli tuleb saarele
Hiidlastel on sel korral eriline võimalus tervitada oma saarel laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine peotuld. Nimelt süüdatakse Tartus laulupeo tuli ja Kihnus tantsupeo tuli, mis 27. juunil saavad üheks peotuleks Pärnus, et alustada mereteed läbi Saaremaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Harjumaa Tallinnasse. Hiiu saarele jõuab tuli 30. juuni õhtul Kärdla sadama kaudu kell kaheksa ja lahkub päikeseloojanguga. Selle auks toimub TuleTulemise kontsert Kärdla rannas ja sellest oodatakse osa võtma kõiki peoks valmistunud täiskasvanute kollektiive, olenemata sellest, kas suure peo esinejaluba on käes või ei.
Samuti ootab kõiki laulu- ja tantsupidu ÜhesHingamine. Kui mitte esinejate hulka, siis kuulama-vaatama kindlasti!

Helle-Mare Kõmmus
Hiiu maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator


Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tiia Penjam: Kuskil on siiski kallutatud jõud!

Koorilaulja ja Õpetajate Lehe peatoimetaja Tiia Penjam kirjutab tänases Õpetajate Lehes, et kui kellegi eesmärk on olnud teha tänavuse laulupeo ette­valmistus korraldajatele topelt raskeks, siis see siht on saavutatud. "Aga pidu tuleb kõigele vaatamata kindlasti tore, sest selle nimel on tõhusalt töötatud.N-ö inimesed tänavalt on pandud us-­kuma, et repertuaar on üle mõistuse keeruline ja ebameeldiv ning asjade seis igapidi kehv. Tegelikult on peoks valmistunud koorid huvitava kava omaks võtnud ja selgeks saanud, suurte ühisproovide (kuni 600 lauljat!) korraldus on olnud laitmatu ning dirigentide suutlikkus väärib imetlust. Laulupeoks tehtava eeltöö tase on astunud tubli sammu edasi," kirjutab Penjam oma artiklis "Kuskil on siiski kallutatud jõud!". Artiklit saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

REIN SIKK: Laulupidu sööb oma lapsi

Ajakirjanik Rein Sikk jätkab oma tänases artiklis "Laulupidu sööb oma lapsi" laulupeost konkursisõela tõttu kõrvale jääjate temaatikat. "Mis­ki on mä­da lau­lu­peos, tu­leb hüüda kui Taa­ni prints, sest peo­kor­ral­da­ja­te poo­le len­da­va­te krii­ti­ka­nool­te arv suu­re­neb mee­dias päev-päe­valt. Lau­lu­de võima­li­kust ras­ku­sest ala­nud väit­lus hak­kab jõud­ma veel olu­li­se­ma­te küsi­mus­te­ni, mis puu­du­ta­vad pi­du­de tu­le­vik­ku laie­malt," kirjutab Sikk.

Olgu siinkohal toodud ära, et lõplik selgus laulupeo II eelproovi tulemuste kohta saabub 25. mail, kui eelproovid ja kokkuvõtted on tehtud. Ei varem, ei hiljem.
See info on ka peo kodulehel (vt valikuprintsiibid).

Rein Siku lugu saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

ERM: Rahvariided peoks korda

25. aprillil, 9. ja 23. mail saavad kõik huvilised kuulata Tartus Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite nõuandeid ja ülevaateid rahvarõivaste hoolduse, puhastamise ja parandamise kohta ning nende abiga kohendada oma rahvariideid peole minekuks. Osalejatel palutakse ette valmistada küsimused ja võimalusel probleemne ese kaasa võtta.

Rahvarõivatoad ja teemad:

• 25.4. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 1. Vööd ja pandlad“


• 9.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 2 . Seelikud ja kuued, särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“


• 23.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 3. Särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“

Esimese töötoa teemaks on vööd, pandlad ja pastlad nende puhastamine ja hooldus. Nõu annavad ERMi konservaatorid Enno Rennit, Rein Olli ja Ülle Vahar.

Teise ja kolmanda töötoa teemadeks on seelikute, ülekuubede puhastamine; villase kanga (koiaukude) parandamine, pressimine jne (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja töövõtetest, seelikute pesemiseks ettevalmistamine), linase riidega ümber käimine, hallitusplekid, „roosteplekid“, rebenenud õmblused, peen paikamine jms (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja nippidest, kuidas tikitud osi kaitsta), pitside ja tikandite parandamine, taastamine, tärgeldamine (ülevaade sobivatest materjalidest).

Registreerimine telefonil 735 0445, vaata lisa ka ERM-i kodulehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Kultuurikomisjon laulupeo teemal seisukohta ei võtnud

Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna selle aasta laulupeo repertuaari küsimust, kuid selle suhtes seisukohta ei võtnud, kirjutab Postimees. "Enamus liikmeid ei pidanud võimalikuks, et me selles üldse mingi positsiooni võtame ja oma arvamuse välja ütleme," selgitas kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Saadikute hinnangul on laulu- ja tantsupeo sihtasutus piisavalt pädev organisatsioon, kes Kreitzbergi sõnul "lahendab ise selle kõige paremal viisil", kirjutab ajaleht. Laulupeo ja selle lugude keerukuse teema võeti komisjonil kõneks pärast ajakirjanik Rein Siku pöördumist komisjoni juhi Peeter Kreitzbergi poole.

Pikemalt saab lugeda Postimees Online'st.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Anneli Aasmäe: Laulurahvas, tulge ometi mõistusele!

Ajakirjanik Anneli Aasmäe küsib Maalehes: "Milleks koguda endasse kibestumist ja solvumist, milleks ähvardada mingi alternatiivlaulupeoga ning pidada korraldajate ja esinejate vahelist sõnasõda? Kas meil on üks ja seesama asi ajada või mitte? Kus on üksmeel ning rõõm aastakümneid kestnud imelisest traditsioonist?"

ja vastab:

"Palun, tulge ometi mõistusele! Ükskõik, kas seisame laulukaare all või tantsustaadionil, istume publiku hulgas või oleme korraldajate ridades - laulu- ja tantsupidu ei ole ainult esinejate, vaid kogu meie rahva pidu."

Kogu lugu saab lugeda SIIT.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Tiia Penjam: Ettelaulmised on tulnud kasuks

Eesti Päevaleht avaldas tänases lehes lühendatuna koorilaulja Tiia Penjami arvamuse "Ettelaulmised on tulnud kasuks". Et hulk olulist materjali puudu, siis järgnevalt on toodud arvamus kärpimata kujul.

***
Laulupeole sõja kuulutanud Paavo Roolaid teatab oma boikotist: “Eelolevast laulupeost mina aga – protestimärgiks – osa ei võta!”. Nagu oleks peole minek kohustus või karistaks loobuja sellega kedagi peale iseenda! Kõik tahtjad niikuinii kaare alla ära ei mahu, sest soovijaid on rohkem kui kunagi enne. Hulk uusi kooregi on loodud ainsa sihiga laulda suurel peol. Ka harjutatud on varasemast rohkem ja tõsisemalt.
Vastasseisu õhutajad on püüdnud üldsust uskuma panna, et kava on jõukohane ainult n-ö eliitkooridele, aga see pole tõsi. “Raske” repertuaar on juba selge. Ja märksa paremini, kui on olnud varasemate pidude „lihtne“ kava. Isegi need, kes õppimiskuude vältel uute lauludega sõbraks pole saanud, esinevad ettelaulmistel hästi – olgu siis kartusest peole mitte pääseda (kiruvad, aga kipuvad?) või lihtsalt soovist „taset” näidata. Rääkimata nendest kooridest-lauljatest, kel huvi ja töötahe algusest peale olemas olnud.
Jäägu asjatundjate öelda, kas eelmiste suurpidude lood olid tõesti kõigile jõukohased või pigem mindi lavale pooliku ettevalmistusega – mis keeruline, jäigi õppimata. Tänavu üle hulga aastate on harjutamine laulupeoks sisustanud suure osa kõikide kooride hooajast ning keegi pole jäänud lootma, et vajalik töö saab tehtud ära ülejala ühisproovides. Kujutan ette, et on väga vahva laulda kas või vana head “Tuljakut”, kui kõik 24 000 lauljat on partiid oma võimete kohaselt ära õppinud ega sõua mälu järgi huupi noodilt noodile. Ettelaulmised on tulnud kindlasti kasuks ning need võiksidki saada tavaks, sõltumata sellest, kas kogu soovijate seltskond laululavale mahub või mitte.
Rein Sikk muretseb “kümne tuhande äravisatud taidleja” pärast. Ei hakka siinkohal vaidlema, kas kõrvalejääjate kaotusvalu on leevendatav privaatesinemistega linna parkides ja haljasaladel, aga laulelduste korraldamist vabalaval riigi mureks ja hoolivuse näitajaks pidada on liiast. Laulupidu kui koorimuusika kontsert on kultuurinähtus. Lihtsalt ühislaulmine seda ei ole. Riik toetab kultuuri. Täiskasvanute harrastustegevus, mis ühegi kriteeriumi järgi kultuurini ei küüni, on tegijate ning nende sõprade oma rõõm ja lõbu.
Kes aastaid või kogunisti aastakümneid koorilaulja olnud, peaks justkui eristama heatasemelist koorimuusikat sünnipäevalaua seltskonnalaulust. Kui ei erista, siis miks? Kas olen ülekohtune, oodates, et sedalaadi arusaamad kujundaks koorijuht? Temast kõik algabki – ja tihti temaga ka lõpeb. Koor on oma juhi nägu, võtab dirigendilt üle pürgimused, harjumused, suhtumise töösse, repertuaari ja muusikasse üldse.
Ka heal tasemel taidlus ei ole professionaalsus ning kunstitaotlusega laulupidu ongi ehk ainus, mille kaudu harrastuslaulmine suudab lisada midagi maailmamuusikasse.

Tiia Penjam,
koorilaulja

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laupäevane Publikumärk ...

..., kus suvise laulupeo repertuaari üle arutlesid Ave Sopp, Aarne Saluveer ja Rein Sikk, on allalaetav SIIT ja kuulatav SIIN (vt Publikumärk 2009-04-18).

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

"Tallinn 2009" Grand Prix võitis Ellerhein

XI rahvusvahelise koorifestivali "Tallinn 2009" Grand Prix võitis tütarlastekoor Ellerhein, mille dirigent on Tiia-Ester Loitme. Teine edukaim koor konkursil oli Eesti Päevalehe teatel Peterburi Rimski-Korsakovi-nimelise muusikakooli naiskoor, mille dirigent on Sergei Jekimov. Koor võitis I koha nais- ja meeskooride kategoorias, II koha kaasaegse muusika kategoorias ning eripreemia nelja esiettekande eest konkursi jooksul. Vt ülejäänud kategooriate kohta Eesti Päevalehest.

Kahe päeva jooksul võistles Tallinnas 40 koori üheksast riigist kokku üle 1200 lauljaga.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Laulupeole saamise küsimus Kuku raadio saates "Publikumärk"

Laupäeval, 18. aprillil kell 13 on peo muusikatoimetaja Ave Sopp, Kooriühingu esimees Aarne Saluveer ja ajakirjanik Rein Sikk Kuku raadio saates "Publikumärk", kus arutavad tänavuse peo suure konkursiga seonduvat.
Tutvustus Kuku raadio veebist:
"Tänavusel laulu-ja tantsupeol soovib esinejana osaleda rekordarv inimesi, kuid kõik paraku laulukaare alla ei pääse. Kõrvale jäetud taidlejad tõstavad meedias pahaselt häält, hindavad repertuaari liiga keeruliseks ja ähvardavad koguni Paldiskis alternatiivse peo teha. Publikumärgi stuudiosse kogunevad sel laupäeval probleemipundart lahti harutama Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp, Eesti Kooriühingu juht, tänavuse laulupeo lastekooride liigijuht ja dirigent Aarne Saluveer ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk, kes kõrvale jäetud taidlejate eest seisab. Saatejuht on Kristel Kossar."

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Alternatiivlaulupidu Paldiskis?

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab Eesti Päevalehe artiklis "Paldiski kutsub laulupeost eemale jäetuid lustima", et Paldiski linnavalitsus kutsub laulupeost konkurentsi tõttu kõrvale jäävaid koore alternatiivpidustustele, mille esialgseks nimeks on Väikese Peetri pidu. "Laulupidu, mille korraldamiseks said Paldiski juhid innustust Eesti Päevalehe artiklist „Kümme tuhat äravisatud taidlejat,” peaks toimuma 27. juunil Peetri mägedes," kirjutab Sikk, kelle kirjutisest ja mõtteavaldusest linna algatus hoo sisse sai.

Mida arvad? Pane arvamus kommentaari kirja.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Nädala küsimus: Mida ütles Lennart Meri?

Vikerraadios oli täna eetris esimene ÜhesHingamise saade, kuulata saab Vikerraadio kodulehelt. See algab saate UUDIS+ 27ndal minutil. Esimeses saates oli Meelis Kompusel külas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp ja suvise laulupeo kunstiline juht Ants Soots.

ÜhesHingamise saates algas ka kuulajamäng, esimene küsimus esitati lindilt. Lubatakse ka auhindu.

Küsimus:
1999. aasta üldlaulupeo avakõnes ütles president Lennart Meri nõnda: "Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te siin olekuga selle lolli jutu olete ümber lükanud! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole ..., laulupidu on ...!"
Mida Lennart Meri tol korral ütles? Küsimust saab kuulata ja sellele vastata SIIN.

Lae kuvarile tasuta taustpilt - Tagasi avalehele

Vikerraadio alustab ÜhesHingamise saadetega

Alates homsest kuni peoni on kord nädalas Vikerraadio saates "Uudis+" rubriik "ÜhesHingamine", kus avatakse suvise laulu- ja tantsupeo tagamaid. Toimetaja Meelis Kompus uurib peo üldjuhtidelt, kuidas sünnib juubelilaulupidu ja kuidas pannakse kokku Euroopa parim tantsupidu. Peolistelt üle Eesti küsitakse, kas laulud-tantsud on sel korral tõesti raskemad kui varem ja juttu tuleb ka nendega, kellele esinejate käepaelu sel korral ei jagu.

Raadio-eetri ja interneti vahendusel saab osaleda laulu- ja tantsupeoteemalises mängus. Heliküsimus pidude arhiivist mängitakse ette saates ja see on iga nädal äraarvamiseks ka Vikerraadio koduleheküljel www.vikerraadio.ee.

Rubriik "ÜhesHingamine" on esmakordselt eetris sel neljapäeval kell 16.30.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Homme algab "Tallinn 2009"

Homme algab Tallinnas rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2009“. Juba üheksandat korda toimuval festivalil võistlevad laste-, noorte-, nais-, mees-, kammer- ja segakoorid nii liigi- kui stiilikategooriates. Lisaks toimub kontserdisari Tallinna kirikutes ja kontserdisaalides.
Pühapäevani kestva festivali kunstiline juht on Aarne Saluveer.
Lisainfo leiab Kooriühingu veebilehelt.

Lae kuvarile tasuta taustapilt - Tagasi avalehele

Soorollid

Viimases ERR-i Erisaates analüüsis Anatoli Tafitšuk ühes erinevate arvamusliidritega Eesti ühiskonnas kehtivaid soorolle. Inspiratsiooni oli reporter Tafitšuk saanud suvise laulupeo repertuaarist.

Käsitlust näeb ERR-i veebilehelt.

On siis raske või mitte?

Diskussioon suvise laulupeo repertuaari raskuse üle jätkub. Laupäeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel "Koorid kurdavad, et laulupeo kava on üliraske", täna vastas sellele rahvatantsija ja koorilaulja Urmo Kübar - mis ühele jõukohane, on teisele igav ja kolmandale kaelamurdev. "Kirjutades neid ridu pühapäeva õhtul, pärast viietunnist koori- ja kahetunnist rahvatantsuproovi, leian, et vaid kord viie aasta tagant toimuvat pidu üksnes väärtustab see, kui sinna pääsemiseks tuleb ka tööd teha. /---/ Laulu- ja tantsupeo ülesanne on aga ju säilitamise kõrval Eesti koori- ja tantsutraditsioone ka edasi kanda, arendada nii lauljate-tantsijate kui ka publiku nõudlikkust iseenda ja repertuaari suhtes. /---/ Kui nurina ja hala asemel tööle keskenduda, saavad ka keerulised ülesanded enamasti tehtud. Ja rõõm eneseületamisest on seejuures veel suurem. Publiku elamusest rääkimata."
Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehe artiklist "Kunst pole, kullakesed, elu"

On raske või mitte? Pane kommentaari kirja, mida Kübara väidetest arvad.

Tagasi avalehele

ÜhesHingamise aprilli taustapildid

Aprilli taustapildid nüüd olemas, vabandust, et oodata tuli. Ja ka vabandust, et praegu veel kolmes mõõdus, aga üsna pea on ülejäänud mõõdud ka saadaval. Hääd laadimist.

Vali mõõt ja lae alla:

1024x768 1280x1024 1280x800 1280x960

1440x900 1600x1200 1680x1050

Saadaval ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehel.

Tagasi avalehele

Mõni pilt Raplamaa tantsijate II eelproovist

Rohkem fotosid Raplamaa tantsijate II eelproovist leiab Flickrist. Kui kellelgi peaks eelproovidest pilte olema ja ei taha neid vaid endale pidada, andku aga märku.

"Rõõmutallad" Märjamaa II ülevaatusel 28.03.2009
autor: Peeter Sepp

Tagasi avalehele

Ants Soots: peame laulupeo olemust kaitsma

Suvise laulupeo üldjuht Ants Soots räägib tänases Postimehes repertuaari raskuse ja jõukohasuse teemal. Ta leiab, et laulupeol on kõige tähtsam anda edasi koorilaulu väärtusi, mida saab aga teha siis, kui laule lauldakse hästi ja hingega.

PM: Kas praegune kava raskusest tingitud pahameel ja kooride mitte pääsemine laulupeole seda traditsiooni ei õõnesta?
AS: 25 000 lauljat on logistiline piir, mitte muusikaliselt seatud piir. Usun, et ühiskondlik suhe rahvaga ei kao ära. Ega need taadid ei tulnud 140 aastat tagasi esimesele laulupeole meelt lahutama ega lõõgastuma. Nad õppisid laulud tunduvalt vähema aja jooksul selgeks kui meie praegu. Nad tulid rahvuslikku iseolemist endale ja teistele tõestama.

PM: Kuidas suhtute väitesse, et laulupeo kava on tänavu raskem?
AS: 2007. aasta noortelaulupeol oli sama mure. Lauljad kurtsid, et laulud repertuaaris on rasked, ja nii see võis ka olla. Kui aga pidu õnnelikult läbi sai, unustati see mure ära. Raskemast läbinärimine viib meid kõiki sammu edasi.

Pikemalt saab lugeda artiklist "Soots: peame laulupeo olemust kaitsma"

Ants Soots: laulupeo repertuaar on alati raske olnud

XXV laulupeo kunstiline juht Ants Soots ütles väidete kohta, et tänavu on laulupeole pääsemine kooride jaoks üsna raskeks tehtud, et laulupeo repertuaar on alati raske olnud. Soots rääkis ETV hommikuprogrammis, et igasuguse tegevuse harjutamise puhul tuleb mingis etapis ette barjäär, mille ületamine tundub lootusetu. Tema sõnul ongi ilmselt praegu see ajajärk. Mida Ants Soots ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp repertuaari raskuse kohta rääkisid, näeb SIIT.